SÜNDMUSED 2018


   

30. juuli – 3. august
Kuressaare Kunstikoolis toimus Piret Männa organiseerimisel viies rahvusvaheline töötuba varajase koodeksköite ja ajaloolise nahalõike teemal. Õpetajateks olid Tulvi Turo ja Külli Grünbach-Sein.
Tulvi Turo andis ülevaate varajasest koodeksköite tekkimisest ning juhendas puukaanelise luuotstega nahast mähisraamatu kursust. Külli Grünbach-Sein tutvustas slaidettekandes ajaloolise nahalõike tehnika paremikku ja viis läbi praktilised kursuse samal teemal.

Lisaks soomlastele, lätlastele ja leedukale osalesid Eesti nahakunstnikest Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Leelo Leesi, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Sirje Kriisa ja Tulvi Turo, kokku 16 inimest.






 
3.–31. juuli
Eve Vetemaa isiknäitus „Meenutuste radadel“ Rapla Keskraamatukogus,
1. augustist - 30. septembrini on näitus Alu raamatukogus.






   
20. juuni - 7. juuli
Köite- ja objektinäitus „Ma olin Juhan Viiding“
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Tallinnas

1. juunil möödus Juhan Viidingu sünnist 70 aastat. Nahakunstnikud soovisid vara lahkunud säravat luuletajat ja näitlejat tänada ja meeles pidada ning korraldasid sel puhul köite- ja objektinäituse.
Näituse peateljeks on 14 tekstist koosneva luulevaliku „Kõned sisemaal“ raamatu-kunstilised interpretatsioonid. Luuletused valis välja Juhani tütar Elo Viiding, keskendudes pigem vähemtuntud tekstidele. Iga köitjast kaasautor lisas oma Viidingule kaasmõtteid kas illustratsioonide, kujunduse või ülima minimalismi näol. Valimikus trükitud luuletused on lugemiseks eksponeeritud ka näituseruumi seinal.
Teine osa näitusest on samuti Juhan Viidingu isikust ja tema luulest inspireeritud, rulludes tekstide või installatsioonidena lahti mööda seinapinda, rippudes õhus või jäädes raamatukaante vahele.

Näitusel esineb kokku 21 kunstnikku: Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Riina Kermik, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Kadi Kurema, Rutt ja Rein Maantoa, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Anne Rudanovski, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo ja Maarja Undusk. Nende seas on naha- köite-, kirja- ja paberikunstnikke ja ka üks graafik.

Täname abi ja toe eest Eesti Kultuurkapitali, Digisound OÜ-d, perekond Tarandit, Riina ja Elo Viidingut, Marius Petersoni, Ülle Alevit, Mattis Männat, Marti Seina, Anni Kreemi, Tõnis Rätsepat, Piia Ruberit ja Mae Kivilot.






   
„Eesti kirjandus eesti köites“ valiknäitused:
2.–30. juuni
Kohila raamatukogus
2.–19. juuli Pärnu Keskraamatukogus
14. august – 11. september Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus

Välja on pandud enamuses need köited, mis on valminud 2018. aasta alguses toimunud ülevaatenäituse jaoks Rahvusraamatukogus. Suurem osa raamatutest on annetatud kirjanike poolt spetsiaalselt selle näituseprojekti tarbeks, millega eesti nahakunstnikud tähistavad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.







 

Osa Pärnu Keskraamatukogu väljapanekust
15. mai
Nahakunstnik Eve Hintsov - Frölich Preisi esimene laureaat


Teisipäeval, 15. mail anti esimest korda Eesti Nahakunstnike Liidu poolt pidulikult üle auhind Frölich Preis. Auhind on algatatud Saksamaal Stuttgardi lähistel elava estofiili ja köitekunsti korüfee Hans Peter Frölichi rahalisel annetusel.
Eesti Nahakunstnike Liit annab välja preemia nahakunsti valdkonnas tegutsevale kunstnikule, kes on eelneval aastal paistnud silma näitusetegevusega, innovaatiliste ideedega nahakunsti vallas, suurepäraste raamatuköidetega või suutnud arendada nahakunsti valdkonda muul moel. Preemia suurus on 500 eurot. Esimesel korral valis auhinnasaaja välja Hans Peter Frölich isiklukult, tulevikus teeb otsuse EKLi juhatuse poolt valitud ˛ürii.

Frölich Preisi esimeseks laureaadiks on Eve Hintsov, kes on aidanud hoida ja arendada meie nahakunsti suurkuju Eduard Taska (1890-1942) pärandit Koguta vallas ja 2017. aasta augustis avati tema energilise tegutsemise tulemusel Eduard Taska mälestusmärk.






 



2. -31. mai
Sirje Kriisa isiknäitus TTÜ raamatukogus

Sirje Kriisa on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna. Töötanud ERKI-s (Eesti Kunstiakadeemia) ja Eesti Rahvusraamatukogus. Praegu on ta Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke haruraamatukogus köitja. Sirje Kriisa on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige.
1996.  a asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse eesotsas 2014. aastani. Oma elutööks peab ta mitmete rahvusvaheliste köitekunstinäituste ja konverentside ”Scripta manent” (lad. k ”kirjutatu jääb”) idee elluviimist ja korraldamist Tallinnas koos erialakaaslastest EKÜ liikmetega: L. Mänd, T. Turo ja R. Haljasmäe. Scripta-näituste eesmärk on tutvustada eesti kirjandust köitekunstiliste vahenditega, kaasates kunstnikke üle maailma.
Sirje Kriisa on korraldanud ka köite- ja nahakunstialaseid kursusi nii Eestis kui ka välismaal, viinud läbi loenguid ja nahakunsti üritusi, kavandanud nahktooteid kunstikombinaadile ”Ars”, kujundanud nahkrõivaid. Tema köidetud raamatuid on mitmetes kogudes nii Euroopas, Aasias, Ameerikas, Austraalias kui ka Venemaal. Samuti saab tema valmistatud kunstilisi köiteid ja rõivaid näha ka Eesti muuseumides.
Käesoleval näitusel on välja pandud köited, kus on kasutatud väga erinevaid materjale ja tehnikaid. Nahku on kunstnik töödelnud, värvinud, voolinud, trükkinud jne. Seinal on nahad nagu nad algselt enne raamatuks muutumist on olnud, näiteks lehma taimparknahk Jõgeva vabrikust ning känguru värvimata ja kuldfooliumtrükis taimparknahk Austraaliast.


2. juulist - 3. augustini on näitus avatud ka Kohila raamatukogus.






 

20. veebruar – 20. märts
Näitus „Eesti kirjandus eesti köites. Eesti professionaalne nahakunst 1918-2018“ Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Näituse pikk ajatelg annab võimaluse vaadelda eriala arengut, tähistas ju eesti professionaalne nahakunst läinud aastal oma 100. sünnipäeva.
Tänu oma teoseid annetanud kirjanikele pakkus projekt nüüdisaegse eesti kirjanduse loomingulist interpreteerimisvõimalust 42-le praegusel ajal aktiivselt tegutsevale köitekunstnikule ja värsked teosed on esitletud koos vanema köitepärandiga Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Adamson-Ericu Muuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu fondidest ning kunstnike erakogudest.
Väljapanekus on võimalik näha vanemas ja uuemas kuues raamatuid alates Kristian Jaak Petersonist kuni nüüdisaegsete eesti noorte autoriteni. Lisaks erinevate kunstnike tõlgenduses mitmeid teoseid klassikutelt nagu O. Luts, Fr. Tuglas, M. Under, A. H. Tammsaare, J. Kross ja D. Kareva. Eksponeeritud on 137 eesti kirjaniku teosed köidetuna 69 eesti köitekunstniku poolt 1920. aastatest tänapäevani, kokku üle 220 raamatu.
Näituse koostajaile oli üllatuseks, kui väike osa meie muuseumides ja erakogudes leiduvast köitekunstist puudutab eesti ilukirjandust. Antud näitus on esimene väljakutse just nimelt omamaise ilukirjandusega laiemat kontakti otsida.

Täname: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Adamson-Ericu muuseum, Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, EV 100 korraldustoimkond

*

19. märtsil kell 17–19 toimus raames kirjanike ja köitekunstnike vestlus- ja vaatlusring. Sissejuhatava ülevaate tegi Maarja Undusk, köitetüüpidest rääkis Külli Grünbach-Sein. Pärast avati vitriinid ja iga soovija sai lähemalt köidetud kirjandusteoseid uurida.