SÜNDMUSED 2018


   
13. november
Üldkoosolekul võeti uueks liikmeks vastu Ulla Torop.






   
8. november – 13. jaanuar
Köitekunstinäitus „Adamson-Eric. Variatsioonid“ Adamson-Ericu muuseumis.

Näituse lähtepunktiks on Adamson-Ericu muuseumi poolt 2017. aastal välja antud raamat, mis oli pühendatud kunstniku 115. sünniaastapäevale 18. augustil 2017 ning muuseumi asutamise 35. aastapäevale, mis on 2. detsembril 2018.
Adamson-Ericu looming kuulub eesti kunsti kullafondi. Peamiselt tuntakse teda maalijana, aga ta on kavandanud arvukalt esemeid pea kõigile tarbekunsti harudele. Kunstnikuna otsis ta alati midagi uut, töötas ideed põhjalikult läbi talle omase ratsionaalsuse ja nähtava idealismita, jäädes enamasti objekti suhtes distantseerituks. Maali- ja rakenduskunsti alane tegevus lõi kompaktse terviku: maaliline tihedus ja peen värvikultuur filosoofilise nägemusena maailmast ning temale omane iseloomulik kujundiloome olid viljakas pinnas ka paljude isikupäraste tarbekunstiteoste sünniks.
Adamson-Ericu rikkalik ning mitmetahuline looming, tingitud tema vastuolulisest isiksusest, kingib vaatajatele palju tõlgendusvõimalusi. Köitekunstnikud said Adamson-Ericust üllitatud teosega aga kogu värvika paleti, mille põhjal luua oma individuaalne nägemus ja kujundus antud raamatule. Köited eksponeeritakse kõrvuti Adamson-Ericu töödega.

Näitusel osaleb 23 kunstnikku 24 tööga: Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Annelie Joandi, Sirje Kriisa, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Reda Marks, Tiiu Mäger, Piret Männa, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Tiiu Vijar, Esta Voss ja Edith Csontos (Austraalia).






 
18. oktoober – 28. veebruar
Kadi Kiipuse nahakunstinäitus „Sümbioos“ Eesti Rahvusraamatukogu trepigaleriis.

Näitusel on eksponeeritud kunstnik Kadi Kiipuse autoriköiteid eesti kunstiraamatutele. Köitekujundused on inspireeritud eesti kunstnike loomingulisest käekirjast ja tekkinud muljest või emotsioonist, vormides kataloogid ja trükised uude kaanelisse vormi.








 
28. september – 30. oktoober
Kaia Lukatsi isiknäitus „Autoriköited ja ridikülid“ Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus.

Kaia Lukats on lõpetanud Eest Kunstakadeemia nahakunst eriala 1997. aastal, kuid naha eriala õpingutega alustas juba varem – esmakordselt Tartu Kunstkoolis, mille lõpetas 1991. aastal. 2000. aastal alustas ta tööd Tartu Kunstkoolis nahkgalanterii õpetajana ja samal aastal jätkas Tartu Kõrgemas Kunstkoolis aksessuaari disaini õppejõuna, juhendades tudengite töid kokku 15 aastat. Alates 2014. aastast kuni tänaseni töötab Kaia Lukats Jõgeva Kunstkoolis direktorina.
Kaia Lukats on Eest Kunstnike Liidu, Eest Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Liidu liige.

Näitus annab ülevaate kunstniku loomingust ja tähistab ühtlasi 30 aasta täitumist valitud erialatee algusest 1988. aastal. Näha on valik autori väljakujunenud stilis nahkköidetest ja ridikülidest. Köited on valminud enamast köitekunstkonkurssidele ja näitustele, mis on toimunud nii Eests kui ka välismaal – Leedus, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Šveitsis, Jaapanis, Ameerikas ja Austraalias.
Erinevatelt rahvusvahelistelt köitekunst konkurssidelt nii kodu- kui ka välismaal on Kaia Lukatsi töid märgatud ja tunnustatud kokku 9 korral.
Ka ridikülid, mis on esindatud näitusel, tutvustavad kunstniku terviklikku väljakujunenud käekirja – oma stili. Autori poolt loodud originaalsete köidete disaini idee kasvaski välja just uudsete käekotde loomise-leiutamise protsessist.






 


21. september – 21. oktoober
Piret Männa ja Mari Männa ühisnäitus „Repertuaari muutus” Saaremaa Kunstistuudios Kuressaares.

Saaremaal tegutsev nahakunstnik Piret Männa ja tema saarlasest tütar fotograaf Mari Männa on jõudnud esimese ühise näituseni.
Kahe generatsiooni kunstnikud astuvad dialoogi, arutledes iseseisvumise üle, võttes aluseks Ukraina sotsiaal-poliitilise olukorra. Lähtepunktiks on Krimmi annekteerimine – sellele eelnenud ning järgnenud olustik.

Piret Männa on teinud väljavõtte minevikust, tuues näitusekülastaja ette Odessas aset leidnud episoodid aastast 1981. Tema köiteobjektid on pühendatud odessalasest viiuldajale Mišale, kes selleks ajaks, kui ta Piretiga tutvus, oli juba juuksuritööl. Nõukogulik mõttelaad ja repertuaar tollastes orkestrites ei sobinud talle. Miša asutas juba 1970. aastate lõpus oma kommuuni Odessa äärelinnas, kus elasid kunstiinimesed ja muusikud, kes tahtsid end pisutki vabamalt tunda.
Seda valikut täiendab Mari Männa dokumenteeriv seeria tänapäevast, mis uurib kohalike eluolu läbi tema kaamerasilma. Intervjuu Euromaidani revolutsioonis osalenud ukrainlasega lisab veel ühe subjektiivse kihistuse analüüsitavatele sündmustele.
Ukraina ja Eesti vahel võib tuua paralleele sarnaste minevikukogemustega. Mõlemad on riigid, kus on lähikümnenditel toimunud radikaalne võimumuutus. Ehk on meil üksteisele midagi edasi anda?

Toetaja: Eesti Kultuurkapital






   
4. – 24. september
Vitraažinäitus „Sada aastat teispool klaasi” Eesti Rahva Muuseumi sillaalal.

Näitus on kantud ideest tuua publiku ette Eesti Vabariigi sajandipikkune lugu. Ühelt poolt on olemas põnev vanade aknaraamide kogu. Teisalt on üksteist kunstnikku, kes valisid aknaraamide seast endale sobiva ning ka aastakümnendi, millest inspireerituna luua vitraažikavand. Ning lõpuks valmistas Ain Roost kunstnike kavandite järgi vanadesse aknaraamidesse vitraažid.
Nahakunstnikest osales projektis Ruuda Maarand (aastad 1950–60).






   

29. august – 22. september
Aino Lehise 90. juubeli puhul ootab vaatajaid Katariina Gildi Nahakunsti stuudios nahkne tervitus. Esitletud on Aino Lehise teos "Kõik on läinud, alles jäänd vaid üksik püksinööp".

Aino Lehis,
üheksakümneseltki erk ja terane, on ikka olnud pisut kõrval- või eraldiseisev meie nahakunstiseenioride väärikast reast. Olles töötanud kolmkümmend kolm aastat kompositsiooniõppejõuna, ei muutunud ta kunagi koormavalt soliidseks, vaid püsis pigem tütarlapselikult libliklik, vähest keelav, paljut soosiv ja takkaõhutav, justkui väljaspool nõukogulikku realismi. Ka koolivälises kunstielus – alati kohal, aga ei kunagi esirinnas, ikka uudishimulik, soojades toonides nagu tema taiesedki. Sõbralik ja vaikse heleda häälega, ei tähtis ega agressiivne, justkui porgandikarva sabatäht, aga mitte kiirelt ja kõrgelt läbi taeva vihisev, vaid väheke otsiv ja ekslev või jalutlev-meelisklev, elult inspiratsiooni justkui kuldset nestet ammutav.
Palju õnne!


 

 

18. august – 9. september
Näitus „3 Järve” – Elo, Eduard ja Martin Järv
, sarjast „Kunstnike perekonnad” Evald Okase muuseumis Haapsalus.

Nahakunstnik Elo-Reet Järv (sünd. 1939) on Järvedest tuntuim. Ta on teinud esemeid traditsioonilistes nahkehistöö žanrites – köiteid, karpe – , ent tunnustuse on talle toonud ainulaadsed nahkskulptuurid. Vahel looduslähedasemad, vahel maailma asjadest ja oludest inspireeritud, sageli fantastilised objektid elavad oma müstilist elu, puudutavad midagi alateadvuses, ühtlasi demonstreerides materjali üllatavaid võimalusi. E. Järve maailm avanes viimati 2012. a. Tarbekunsti ja Disainimuuseumis toimunud näitusel sarjast „Klassikud“. 2013. a. sai ta teistkordselt Kristjan Raua nimelise aastapreemia. Tema isa, raamatugraafik Eduard Järve (1899–1941) näitustest Kristjan Raua Majamuuseumis ja Rahvusraamatukogus on möödas enam kui 20 aastat. Kindlasti vääriks värskendamist ettekujutus ühe 1920.–30.aastate viljakama raamatugraafiku ja ksülograafi, selle kõrval ka metallehistööde kavandaja loominguga. Tema illustreeritud on suur osa tolleaegsest rahvusromantilisest ajalooainelisest kirjandusest, aga ka Albert Kivikase romaan „Nimed marmortahvlil“. Eduard Järve isa Martin Järv (1853–1919) asus 1872. a. Peterburi ja sai kunstihariduse sealses Kunstide Edendamise Seltsi koolis, nagu hiljem tema poegki. M. Järve akvarellid 19. –20.sajandi vahetusest, võluvad oma lihtsuses, jäid üldsusele tundmatuks kuni 1993. a. näituseni Tallinna galeriis Põlendruum. Neid kolme nii erinevat kunstnikku, kelle looming peegeldab niisama erinevaid ajajärke, seob mingi puhtakõlaline idealism.

Näitusel on 32 Elo Järve tööd aastatest 1974–2010, 58 Eduard Järve tööd aastatest 1934–41 ja 18 Martin Järve tööd ajavahemikust 1888–1910 – Elo Järve kogust, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumist ja Eesti Kunstimuuseumist.

Näituse kuraatorid on Anne Tiivel (Elo Järv) ja Mai Levin (Eduard ja Martin Järv).

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.













 







Luule Maar ja Elo Järv

30. juuli – 3. august
Kuressaare Kunstikoolis toimus Piret Männa organiseerimisel viies rahvusvaheline töötuba varajase koodeksköite ja ajaloolise nahalõike teemal. Õpetajateks olid Tulvi Turo ja Külli Grünbach-Sein.

Tulvi Turo andis ülevaate varajasest koodeksköite tekkimisest ning juhendas puukaanelise luuotstega nahast mähisraamatu kursust. Külli Grünbach-Sein tutvustas slaidettekandes ajaloolise nahalõike tehnika paremikku ja viis läbi praktilised kursuse samal teemal.

Lisaks soomlastele, lätlastele ja leedukale osalesid Eesti nahakunstnikest Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Leelo Leesi, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Sirje Kriisa ja Tulvi Turo, kokku 16 inimest.






 

19. juuli – 23. september
8. Vilniuse kunstnikuraamatu triennaal „Memento Mori”
Martynas Mazvydase nim rahvusraamatukogu, Leedu.

Rahvusvaheline žürii valis konkursile saabunud 65 töö hulgast välja 65 raamatut, sh 4 objekti eestlastelt – Rene Haljasmäe, Kadi Kurema & Külli Grünbach-Sein, Mari-Liis Sõrg ja Signe Taremaa.
Esmakordselt tõstis žürii esile viis autorit – Magdalena Cordero Echeverria (Tšiili), Vittorio Fava (Itaalia), Stephen Mumberson (Inglismaa), Anna Snaedis Sigmarsdottir (Island) ja Motoko Tachikawa (Jaapan).

Enne Vilniust eksponeeriti kunstnikuraamatuid Leipzigi raamatumessil. Kahe aasta jooksul järgnevad näitused Itaalias (Sitsiilia, Urbino, Veneetsia, Vercelli), Leedus Šiauliais ja Ameerika Ühendriikides (Evanston, Fredonia).






   
3.–31. juuli
Eve Vetemaa isiknäitus „Meenutuste radadel“ Rapla Keskraamatukogus,
1. augustist – 30. septembrini on näitus Alu raamatukogus.






   
20. juuni – 7. juuli
Köite- ja objektinäitus „Ma olin Juhan Viiding“
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Tallinnas

1. juunil möödus Juhan Viidingu sünnist 70 aastat. Nahakunstnikud soovisid vara lahkunud säravat luuletajat ja näitlejat tänada ja meeles pidada ning korraldasid sel puhul köite- ja objektinäituse.
Näituse peateljeks on 14 tekstist koosneva luulevaliku „Kõned sisemaal“ raamatu-kunstilised interpretatsioonid. Luuletused valis välja Juhani tütar Elo Viiding, keskendudes pigem vähemtuntud tekstidele. Iga köitjast kaasautor lisas oma Viidingule kaasmõtteid kas illustratsioonide, kujunduse või ülima minimalismi näol. Valimikus trükitud luuletused on lugemiseks eksponeeritud ka näituseruumi seinal.
Teine osa näitusest on samuti Juhan Viidingu isikust ja tema luulest inspireeritud, rulludes tekstide või installatsioonidena lahti mööda seinapinda, rippudes õhus või jäädes raamatukaante vahele.

Näitusel esineb kokku 21 kunstnikku: Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Riina Kermik, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Kadi Kurema, Rutt ja Rein Maantoa, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Anne Rudanovski, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo ja Maarja Undusk. Nende seas on naha- köite-, kirja- ja paberikunstnikke ja ka üks graafik.

Täname abi ja toetuse eest Eesti Kultuurkapitali, Digisound OÜ-d, perekond Tarandit, Riina ja Elo Viidingut, Marius Petersoni, Ülle Alevit, Mattis Männat, Marti Seina, Anni Kreemi, Tõnis Rätsepat, Piia Ruberit ja Mae Kivilot.






   
„Eesti kirjandus eesti köites“ valiknäitused:
2.–30. juuni
Kohila raamatukogus
2.–19. juuli Pärnu Keskraamatukogus
14. august – 11. september Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus

Välja on pandud enamuses need köited, mis on valminud 2018. aasta alguses toimunud ülevaatenäituse jaoks Rahvusraamatukogus. Suurem osa raamatutest on annetatud kirjanike poolt spetsiaalselt selle näituseprojekti tarbeks, millega eesti nahakunstnikud tähistavad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.







 

Osa Pärnu Keskraamatukogu väljapanekust
15. mai
Nahakunstnik Eve Hintsov – Frölich Preisi esimene laureaat


Teisipäeval, 15. mail anti esimest korda Eesti Nahakunstnike Liidu poolt pidulikult üle auhind Frölich Preis. Auhind on algatatud Saksamaal Stuttgardi lähistel elava estofiili ja köitekunsti korüfee Hans Peter Frölichi rahalisel annetusel.
Eesti Nahakunstnike Liit annab välja preemia nahakunsti valdkonnas tegutsevale kunstnikule, kes on eelneval aastal paistnud silma näitusetegevusega, innovaatiliste ideedega nahakunsti vallas, suurepäraste raamatuköidetega või suutnud arendada nahakunsti valdkonda muul moel. Preemia suurus on 500 eurot. Esimesel korral valis auhinnasaaja välja Hans Peter Frölich isiklukult, tulevikus teeb otsuse EKLi juhatuse poolt valitud žürii.

Frölich Preisi esimeseks laureaadiks on Eve Hintsov, kes on aidanud hoida ja arendada meie nahakunsti suurkuju Eduard Taska (1890-1942) pärandit Koguta vallas ja 2017. aasta augustis avati tema energilise tegutsemise tulemusel Eduard Taska mälestusmärk.






 



3.–26. mai Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis
5.–28. aprill Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus
Kunsti- ja raamatunäitus „Sajad raamatud“
Näitus kuulub EV100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku“.

Raamatusaatkonna projekt viib kokku kirjanikud, kirjanduse ja kunstnikud. Neid ühendab raamat. Raamatuid on sadu ja sadu – osa neist hinnatud, osa hüljatud. Näituse ajatelje moodustavad Peeter Helme ja Urmas Vadi valitud 100 raamatut aastatest 1918–2017. Raamatutest inspireeritud kunstiteoseid loovad projektis osalema kutsutud kunstnikud ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid. Näituse kunstiprojekti kureerib Anne Rudanovski. Kasutades kunstikeelt tuuakse selle projektiga avalikkuse ette küsimus raamatu tähendusest muutuvas ajas.
Mida tähendab eestlase jaoks raamat? Kuidas suhe raamatusse on muutunud ja muutumas? Kui raamat muutub ülearuseks, millised on mõistlikud ja võimalikud käitumisviisid või otsustused? Kuhu ulatuvad eetilised piirid ja miks?

Näitusel osalesid Nahakunstnike Liidu liikmed Pille Kivihall ja Maarja Undusk raamatute saatusele pühendatud objektidega.






   
2.–31. mai
Sirje Kriisa isiknäitus TTÜ raamatukogus

Sirje Kriisa on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna. Töötanud ERKI-s (Eesti Kunstiakadeemia) ja Eesti Rahvusraamatukogus. Praegu on ta Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke haruraamatukogus köitja. Sirje Kriisa on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige.
1996.  a asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse eesotsas 2014. aastani. Oma elutööks peab ta mitmete rahvusvaheliste köitekunstinäituste ja konverentside ”Scripta manent” (lad. k ”kirjutatu jääb”) idee elluviimist ja korraldamist Tallinnas koos erialakaaslastest EKÜ liikmetega: L. Mänd, T. Turo ja R. Haljasmäe. Scripta-näituste eesmärk on tutvustada eesti kirjandust köitekunstiliste vahenditega, kaasates kunstnikke üle maailma.
Sirje Kriisa on korraldanud ka köite- ja nahakunstialaseid kursusi nii Eestis kui ka välismaal, viinud läbi loenguid ja nahakunsti üritusi, kavandanud nahktooteid kunstikombinaadile ”Ars”, kujundanud nahkrõivaid. Tema köidetud raamatuid on mitmetes kogudes nii Euroopas, Aasias, Ameerikas, Austraalias kui ka Venemaal. Samuti saab tema valmistatud kunstilisi köiteid ja rõivaid näha ka Eesti muuseumides.
Käesoleval näitusel on välja pandud köited, kus on kasutatud väga erinevaid materjale ja tehnikaid. Nahku on kunstnik töödelnud, värvinud, voolinud, trükkinud jne. Seinal on nahad nagu nad algselt enne raamatuks muutumist on olnud, näiteks lehma taimparknahk Jõgeva vabrikust ning känguru värvimata ja kuldfooliumtrükis taimparknahk Austraaliast.


2. juulist – 3. augustini on näitus avatud ka Kohila raamatukogus.






 

20. veebruar – 20. märts
Näitus „Eesti kirjandus eesti köites. Eesti professionaalne nahakunst 1918-2018“ Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Näituse pikk ajatelg annab võimaluse vaadelda eriala arengut, tähistas ju eesti professionaalne nahakunst läinud aastal oma 100. sünnipäeva.
Tänu oma teoseid annetanud kirjanikele pakkus projekt nüüdisaegse eesti kirjanduse loomingulist interpreteerimisvõimalust 42-le praegusel ajal aktiivselt tegutsevale köitekunstnikule ja värsked teosed on esitletud koos vanema köitepärandiga Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Adamson-Ericu Muuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu fondidest ning kunstnike erakogudest.
Väljapanekus on võimalik näha vanemas ja uuemas kuues raamatuid alates Kristian Jaak Petersonist kuni nüüdisaegsete eesti noorte autoriteni. Lisaks erinevate kunstnike tõlgenduses mitmeid teoseid klassikutelt nagu O. Luts, Fr. Tuglas, M. Under, A. H. Tammsaare, J. Kross ja D. Kareva. Eksponeeritud on 137 eesti kirjaniku teosed köidetuna 69 eesti köitekunstniku poolt 1920. aastatest tänapäevani, kokku üle 220 raamatu.
Näituse koostajaile oli üllatuseks, kui väike osa meie muuseumides ja erakogudes leiduvast köitekunstist puudutab eesti ilukirjandust. Antud näitus on esimene väljakutse just nimelt omamaise ilukirjandusega laiemat kontakti otsida.

Täname: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Adamson-Ericu muuseum, Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, EV 100 korraldustoimkond

*

19. märtsil kell 17–19 toimus raames kirjanike ja köitekunstnike vestlus- ja vaatlusring. Sissejuhatava ülevaate tegi Maarja Undusk, köitetüüpidest rääkis Külli Grünbach-Sein. Pärast avati vitriinid ja iga soovija sai lähemalt köidetud kirjandusteoseid uurida.