SÜNDMUSED 2017


   
7. - 22.. juuli
Mall Metsa isiknäitus "Aastaring"
Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis.












 



27. mai - 10. juuli
Näitus „Köidetud värvi- ja fantaasiamäng : Tähti Roostalu“ TTÜ Raamatukogu 2. korruse lugemissaalis.













 
15. maist - 14. juuni
Nahakunstnik Eve Hintsovi näitus „Trullid" Katariina Gildi nahakunsti stuudio minigaleriis.

Eve Hintsov on äratanud ellu funktsionaalse disainobjekti, kasvatanud kõhud, silmad ja sabad ning võlunud pliiatsirullidest rõõmsameelse trullidekogukonna. Trullid on moodustanud püramiidikujulise peremudeli ning uurivad maailma minigalerii turvalise klaasseina tagant.





   
15. aprill - 15. mai
Jane Rannamets-Heinsalu näitus „Midagi muud“ Katariina Gildi nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Ikka mingi aja tagant tuleb tahtmine teha midagi muud. Siis tuleb järgi anda peas pesa teinud ahvatlusele ja süveneda midagimuudtegemisse! „Midagi muud“ tööd on teistmoodi kui need nahatööd, mis tehtud „midagi muud“ tööde vahelisel ajal. Nad on teistmoodi, sest siis on äkki jaksu ja tahtmist katsetada uut materjali või uut tehnoloogiat või uut vormi. Minigaleriis on nahksed laekad, salaasja karbid - teistmoodi vormikatsetused ühest „midagi muud“-perioodist.





   
5. aprill - 25. mai
Köitekunstinäitus "1+1+1+1. Sirje Kriisa. Tiia Eikholm. Signe Taremaa. Tähti Roostalu" Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.
Kohtumine kunstnikega kolmapäeval, 19. aprillil kell 16.

Raamatu lehed jäädvustavad mälestust kunagi kasvanud puudest, kirjatähed paberil jäädvustavad mälestust nende kirjutajast, nahk köitekaantel jäädvustab mälestust kunagi ringi lipanud loomast.  Kui lisame nendele jäädvustustele ka omalt poolt midagi kaunist juurde, siis kandub meie hoolivus minevikust tulevikku, jõudes ka paljude nende inimesteni, keda me kunagi ei kohta.

Peep Ilmet

*
Käesolev näitus esitleb nelja kunstniku viimase kaheksa aasta loomingut, millest värskeimad tööd on valminud käesoleval aastal. Kunstnikele on huvi pakkunud nii eesti kirjanike loomingu tõlgendamine kui ka maailmaklassika teostele kujunduse läbi oma nägemuse andmine. Osa väljas olevatest töödest on osalenud ka rahvusvahelistel näitustel välismaal.
Väljapanek on austusavaldus nelja nahakunstniku poolt õpitud erialale. Nende loomingut iseloomustab väga erinevate tehnikate ja köiteviiside kasutamine:  leidub nahavooli, intarsiat, batikat, kuldamist, aplikatsiooni, klišeetehnikat ja tänapäevast digitrükitehnikat; vanad traditsioonilised töövõtted ja tehnikad on kombineeritud kaasaegsete lahendustega.
Näitus toimub Eesti professionaalse nahakunsti 100. juubeliaasta raames. 1. märtsil 1917 alustati nahkehistöö süsteemset õpetamist Eduard Taska algatusel ja juhatamisel.





   
15. märts –15. aprill
Naima suude näitus „Vakk vakka vakata“
Katariina Gildi nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Nahakunstnik Naima Suude esitleb mininäitusel üht iidset mõõduriista, mis algselt oli vilja mõõtmiseks mõeldud, ajapikku kunstniku objektiks muutunud ja uuel sajandil unustuse hõlma vajunud. „Esiti, päris vanal ajal, ei olnud vakk iluasi, vaid puhas tarbeasi – mõõduriist ja mõnus koht asjade ära panemiseks. Ükskord 80-ndate alguses kingiti sotsialistlikule põllumajandusministrile minu kujundatud ja teostatud nahkne vakk sellesama vaka perekonnast, viljateri täis pandud,“ meenutab Naima Suude. Vakaseeria nahk pärines endisaegse Linda parkimistöökojast Viljandist. Kuna nahk oli pisut kummine ja värvi hästi ei võtnud, otsustas Naima kujundada objektid põimetehnikas.






 
10.–28. märts
Marje Taska näitus „Tetris geomeetris“ HOP galeriis

Marje Taska on alates 1982. aastast elanud Rootsis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, täiendanud end Tõnis Vindi stuudios ja hiljem erinevates Rootsi kunstikoolides. Taska on viljelenud graafikat, nahakunsti, maali, installatsiooni ja performance`i-kunsti. Ta on osalenud arvukatel näitustel aastast 1977, nii mõlemal kodumaal kui ka mujal maailmas. Sellesse loetellu kuulub ka 30 isikunäitust. Tema töid leidub erinevates muuseumikogudes, nii Eestis kui Rootsis.
Ühes oma paljudest väljendusviisidest – nahkehistöös, käib ta paljuski oma vanaisa Eduard Taska (1890-1942) jälgedes. E. Taskat peetakse Eesti rahvusliku nahakunsti rajajaks. 1917. a. asutas ta Tallinna Kunsttööstuskooli juures naha- ja köiteosakonna, mida juhatas kaheksa aastat. Seda fakti tähistatakse käesoleval aastal erinevate näitustega – ”Nahakunst 100” ürituse raames.
Ka avatud näitusel, väikesemõõdulise Hop galerii 36-ruutmeetrisel pinnal, müksavad üksteist nii kunstniku nahatööd kui ka graafika, maalid, tekstid ja video.





 


3. märts – 8. mai
Näitus „Sajand eesti tööstuslikku nahkehistööd
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis.
Näitus hõlmab meie tööstusliku nahkgalanterii läbilõiget Taska töökoja sortimendist nõukogude-aegsete ENSV Kunstifondi Kombinaadi (hilisema „ARSi“ naha-ateljee), „Linda“, „Kommunaari“ jt asutuste toodangu ning Eesti Vabariigis uuesti käivitunud ARSi loominguni. Vanimad eksponaadid on 1920. aastatest, uuemad käesolevast kümnendist.






 
2.–31. märts
Näitus „Põlispark. Naima Suude 85" Tallinna Keskraamatukogus.

Naima Suude on olnud kogu oma pika ja senimaani jõudsalt kestva tööelu vältel truu oma erialale, nahatööle. Ta tegutses üle neljakümne aasta ERKI-TKÜ-EKA nahaosakonnas meistrina ja tema lahke naeratuse ning leebe, ent kindla käe alt on läbi käinud kõik üliõpilased, kes sel pikal perioodil nahakunsti õppisid. Naima oli justkui pelgupaik, kes ehk küll pead vangutas, kui ta su kiivakiskunud tööd päästis või sind raamatu kaantesse panekul või mis tahes muus kriitilises olukorras korvamatuks abiliseks oli. Naima vastupandamatult soe ja mõistev meelelaad ning abikäsi päästis ahastusest, mida noor ja saamatu tudeng nii sageli koges.
Ent lisaks meistritööle on Naima enese nahakunstialane looming olnud tähelepanuväärne. Kõige enam on ta ehk armastanud köitekunsti, eriti eesti autoreid. Ta on esinenud pea kõigil olulistel tarbekunstinäitustel ja viimastel aastakümnetel pidevalt osa võtnud ka suurtest rahvusvahelistest köitenäitustest. Tehnilise täiuslikkusega kaasneb Naima töödes ilus terviklik kompositsioon ja peen materjalitunnetus. Naima on alati olnud ka proovija ja katsetaja, uute võimaluste otsija.
Naima Suude on aastast 2007 Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi kavaler.

Maarja Undusk




 



23. veebruar - 15. märts
Professionaalse nahakunsti 100. aastapäeva auks avati aastaks Katariina Gildi nahakunsti stuudios Minigalerii. Esimene väljapanek on Pille Kivihalli "Väega väike asi".

Nahkne väljapanek on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile, kuid esitletud aasta varem eesti nahakunsti 100. sünnipäeva sündmuste sülemis. Eestimaa on väike, kidur, kohati nähtamatu maailma lõpust või lõputust kosmosest vaadates, kuid kullakallis igale eestlasele. Aastasadu on püütud raiuda läbi Eesti akent Euroopasse. Väega väike asi esitleb kuldset Eestimaad Euroopa aknas. Väega väike asi on sümboolne auraha igale eestlasele, kes on saanud eurooplaseks, kuid jäänud eestlaseks.




 

17. veebruar – 8. märts
Näitus „Sajajoon“ Vabaduse galeriis
100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis

Eesti saja-aastase nahakunstipuu rikkalik saak ergutab meeli, kasvamist märgistamas mõtteline joon, mis liidab ühtseks tervikuks erinevate kunstnike poolt loodu. Nahk on inimesele lähim materjal kõige otsesemas mõttes. Materjal, mille mälus on elu ja mis ärkab taas ellu loova inimese kätest puudutatuna. Pärandi  kasutamine inspiratsiooniallikana  aitab minevikutunnetusele rajada uut, harjumatud märgid või sõnalised viited võivad käivitada ootamatuid ja huvitavaid loomingulisi arenguid. Maailma tehnoloogilises galopis kummitav kultuuriline ühenäolisus muudab järjest väärtuslikumaks OMA  käekirja.
Suuline pärimus on pidevas muutumises, selle ajaloolisele küljele lisab tähendusnihkeid töö- ja inimsuhete areng. Sõna võib kandma hakata uut sisu, samuti klassikaline tehniline võttestik  kaasaegset kunstilist arusaama. Tulemus võib olla huvipakkuvalt atraktiivne kõikidele vaatajatele.

SAJAJOON on teekond - protsess, kus nahakunstnikud valivad enesele sobiva lähtekoha  materjali iseloomu ja unikaalsuse eksponeerimisel. Olgu käivitajaks siis filosoofiline vaatenurk, nahaga seotud märksõna, materjali töötlemise/kaunistamise võte või kaasaegsete tehnoloogiliste ja tehniliste võimaluste raamistik. 
SAJAJOON on piki galerii seina pideva jadana kulgev ruutude (mõõt 18x18 cm) rida, mis moodustub sajast kunstnike poolt loominguliselt töödeldud nahapinnast.
SAJAJOON, sümboliseerides saja aasta möödumist erialakoolituse algusest, esitleb iga ruuduga   kunstnike oskuste arsenali mitmekülgsust, sellega ka vaatajaskonnale materjali varjundirohkeid võimalusi avades.

Tekst: Illu Erma
Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Skineks OÜ


22.. veebruaril
tutvustasid nahakunstnikud Urmas Orgusaar ja Signe Taremaa näitust Tallinna kunstikooli õpilastele.
2. märtsil toimus kunstnikutund kõigile huvilistele Tulvi-Hanneli Turo ja Signe Taremaa juhtimisel.


Osalejad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Peep Gorinov, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Annelie Joandi, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Riina Kermik, Kaja Kits-Karm, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Aino Lehis, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mall Mets, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Urmas Orgusaar, Elina Randla, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Žanna Žuravel, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Marje Taska, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Maarja Undusk, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Ene Voore ja Esta Voss.





 


















7. veebruar - 28. märts
Näitus „Code X: Kaasaegne köitekunst“ CraftAct  galeriis Canberras, Austraalias.
47 osaleja seas on ka 8 eesti kunstnikku: Tiia Eikholm, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Kaia Lukats, Piret Männa, Tähti Roostalu ja Signe Taremaa.





   

2.-28 veebruar
Egge Edussaar-Haraku isiknäitus „Ennevanasti“ Haapsalu raamatukogus.





 



31. jaanuar - 25. veebruar
Sirje Kriisa isiknäitus „Kolmas elu“ Tallinna Keskraamatukogus.

Sirje Kriisa on Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi nahaosakonna lõpetanud kunstnik, kes elab Keilas ja töötab praegu Tallinna Keskraamatukogus köitjana. Loominguliselt väljendab ta end peamiselt köitekunsti žanris.
Ta on  1996.  aastal loodud Köitekunstnike Ühenduse (EKÜ) juhatuse esinaine ja üks asutajaliikmetest. EKÜ korraldab iga 5 aasta tagant rahvusvahelist  köitekunstinäitust ja sellega kaasnevat konverentsi nimetusega „Scripta manent“ (lad. k. kirjutatu on jääv).
Seekordsel väljapanekul mõtiskleb kunstnik läbi oma objektide keskkonna saastamise  ja tulevikuprobleemide üle, katsetab ready-made esemetega ja  ümbertöötatud materjalidega või esitab neid teises kontekstis. Taaskasutatud materjale on ta tarvitanud ka raamatuköidete puhul.





 



16. jaanuar - 31. märts
Näitus "AVANGUD. Paul Keres 100" Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus.

Näitusel on eksponeeritud nahakunstnike autoriköited ja objektid, mis valminud austusavaldusena Paul Keresele tema 100. sünniaastal. Eesitletakse spetsiaalselt selleks näituseks valminud töid, mis läbi köite- ja mõttemängude seotud Paul Kerese isiku või malega. Nahakunstnikud on oma teostes kasutanud lisaks nahale ka mitmeid muid materjale. Avangute-näituse avangardseks külaliseks on multitalent Leonhard Lapin oma seni eksponeerimata maleteemalise tööga.
Esmakordselt oli näitus väljas maikuus 2016 Tallinna Malemajas ja septembris Kohila raamatukogus.

Osalevad: Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Leonhard Lapin, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Signe Taremaa ja Tiiu Vijar.


11. - 25.. juuli oli sama näitus Pärnu Keskraamatukogus.




   

10. - 28. jaanuar
Köitekunstinäitus "Eduard Wiiralt. Piibliillustratsioonid"Tallinna Keskraamatukogus.

Raamatu „Eduard Wiiralt. Piibliillustratsioonid" kaante vahele on koondatud 73 suure eesti graafiku (1898-1954) joonistust teoloogi ja filosoofi Eduard Tennmanni (1878-1936) usuõpetuse lugemiku neljale osale, mis ilmusid kirjastus „Looduse" väljaandes Tartus 1924-25. aastal. Joonistused asuvad Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Väike osa neist on vahepealsetel aastatel publitseeritud Wiiralti loomingule pühendatud väljaannetes, kuid erilist huvi pakuvad nad tervikliku ansamblina, mis on piibliainelises eesti kunstis unikaalne. Vaid üksikjuhtumil võib nende puhul kõnelda otsesest eeskujust (J. Schnorr von Carolsfeldi „Piibli piltidest"), üldiselt paelub kunstniku interpretatsioon isikupärasusega, nagu stiilgi. Tema stiil ning joonistuslaad muutusid mõnevõrra illustreerimise käigus aastail 1923-25, ent käesolevas raamatus on pildid järjestatud siiski vastavalt Vana ja Uue Testamendi sündmustele.

Piiblilugude illustreerimine inspireeris kunstnikku looma ka vabagraafilisi estampe neil teemadel, millest on raamatus mõned näited. Raamatus on Mai Levini eessõna eesti, inglise ja vene keeles. Raamatu on kujundanud Tiia Eikholm.Raamat sündis Enn Jaanisoo bibliofiilsest ja kunstilisest huvist eelnimetatud Eduard Tennmanni lugemikus toodud Eduard Wiiralti illustratsioonide vastu. Ideed anda välja raamat, mis oleks pühendatud Wiiralti illustratsioonidele koos lisatud kunstiteaduslike seletustega toetasid kunstiteadlased Inge Teder ja Mai Levin.

Enne raamatu trükifaili üleandmist kirjastusele „Kunst“ andsid koostajad välja enda poolt signeeritud 50 nummerdatud bibliofiilset eksemplari poognakomplektides.

Käesoleval näitusel ongi väljas nimetatud poognakomplektid Eesti nahakunstnike poolt köidetuna ja kujundatuna.



Osalejad: Katrin Aluve, Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Riina Kermik, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Eha Laube, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Reda Marks, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Naima Suude, Ene Tammer, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss.


28. märtsist - 22. aprillini
on näitus avatud Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus.