SÜNDMUSED 2017


   
15. november - 15. detsember
Nahakunstnik Helen Maran-Polli näitus "Miniatuurne"Katariina Gildi Nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Helen Maran-Poll: "Kuna on tegemist Minigaleriiga, siis minu töö on ka miniatuurne. Väike kuldne William Shakespeare'i näidend "Timon Ateenast" ("Timon of Athens"). Läbi mitme sajandi siinsesse päeva välja... Kirjutatud ilmselt aastal 1608, ostetud aastal 2013 Pariisist, köidetud nahka aastal 2016 Tallinnas ja nüüd siin väljas A.D. MMXVII.





   

3. november – 22. detsember
Näitus „Kooselu köidetega. Nahakunstnik Ruth Heidok“ TTÜ Raamatukogus.

*
Käesolevale näitusele olen välja pannud valiku küllaltki pikal perioodil valminud nahkköidetest. Teostatud tööd on nahakunsti rikkalikke võimalusi kasutades väga mitmekesistes tehnikates.Tagasivaade tehtule on nii mõneski mõttes endalegi üllatusi pakkuv. Iga aastakäik iseloomustab midagi isiklikust elust, selle ajahetke dünaamikast, tunnetusest, lootustest ja võimalustest.Kindlasti leidsin enda jaoks palju mälestusi, mis olid siis minu reaalsusesse kuuluvad, millega mul oli emotsionaalne seos.
Tänaseks on mõned teemad ja suhtumised lõppenud, mõned teemad ja mõtteviisid teenivad mind edasi. Sellel väljapanekul soovin seda kõike vaatajaga jagada. Võimalik, et teie jaoks on ka huvitavaid leide ja taasavastamisrõõmu.

Viktor Frankl, tuntud neuroloog, psühhiaater ja logoteraapia rajaja, on kirjutanud: "Inimelu on film, mille võtted parasjagu käivad. Meie elu senine minevik on see osa filmist, mis on juba säritatud, millele on jäädvustatud viimane kui üks stseen. Mis oli kirju, see on kirjuks jäänudki, mis oli tume, see on jäänudki tumedaks, ühtki stseeni montaaži käigus enam välja ei lõigata."
Aga tulevik on veel säritamata selles muutuvas maailmas!

Ruth Heidok





   

1. november – 22. detsember
EESTI NAHAKUNST 1917–2017.
100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis.
IV
Näitused Rahvusraamatukogu 3. korruse trepigaleriis ja 5. korruse lugemissaalis.

Näitusesarja neljandas ja ühtlasi ka viimases osas eksponeerivad oma töid Rene Haljasmäe, Tiiu Mäger, Luule Maar ja Tulvi-Hanneli Turo.

Rene Haljasmäe töödes on ühendatud ajaloolised köitetehnikad tänapäevase modernse kujundikeelega. Tiiu Mäger on klassikalise suuna esindaja – eriti ilmekalt tuleb nahakunsti võlu välja tema voolitehnikas teostatud töödes. Luule Maari töödes kajastub ajatu elegants ja peenelt läbitunnetatud kompositsioon. Tulvi-Hanneli Turo lähtub köitekunstis erinevate materjalide - naha, tekstiili, paberi ja puidu – koosmõjust.

Näituse avamisele eelnes Külli-Grünbach-Seina pildiprogramm III rahvusvahelise köitekonkursi „Müüdid, kangelased ja legendid”näituselt Oxfordis.
























 

Rene Haljasmäe




Tiiu Mäger




Luule Maar



Tulvi-Hanneli Turo

30. oktoober – 25. november
Näitus „Ajast võetud – aega antud. Peep Gorinovi raamatuköited ja muud köitvused“ Tallinna Keskraamatukogus.

*
MA MÕTLESIN. Siis hakkasin ma sorima sahtlites, karpides ja kastides, tuulama kappides, kondama keldris ja pööningul ning õues ja metsas.
Siis ma VAATASIN ja imestasin, mida kõike ma olin leidnud ja hakkasin mõtisklema, mida kõike võiks sellest teha. Välja MÕTLESIN.  Aga siis tuli käia veel mööda poode ja turge, et leida seda, mis puudu. 
Kokku korjus hulk erinevalt pargitud nahku. Küll värvituid, küll loomulikke. Vasikanahk, kitsenahk, seanahk, koprasaba nahk, maonahk, kalanahk, karusnahk, tallanahk  ja hulk nahahaket. Leidus ka kalinguri ning siidi ja sametit. Oli köitepapp, papprullid ja mitut sorti kartongi. Lisaks jaapani paber, nepali paber, käsimarmorpaber ja mikalentpaber, mille abil saab herilaspesast teha herilaspaberit. Puitu olid andnud mänd, tamm, kadakas ja kirikask, kuivatisi erinevad metsataimed. Maapõuest oli, paljude vaevanägijate vahendusel, minuni jõudnud raud, vask, hõbe ja kuld, aga ka kuukivi ja akvamariin. Kivistised olin ise oma kiviaedu ladudes kokku korjanud. Oskajatelt meistritelt pärines klaas, pleksiklaas ja kuldvoolium. Selleks, et vajalikke materjale kokku liita, oli mul olemas linane niit ja takunöör, mulineelõng ja ehispaelad. Samuti nisupüül kliistri keetmiseks, tisleriliim, PVA ja veel mõni liim. Ja muidugi tööriistad.
Siis ma KUJUTLESIN ette, mida teha ja hakkasin pihta. Ma valisin ja mõõtsin ja joonistasin ja  joonisin ja saagisin ja lõikusin ja voltisin ja käkerdasin ja nutserdasin ja mäkerdasin ja plötserdasin ja piserdasin ja värvisin ja toonisin ja nikerdasin ja lihvisin ja särhvisin ja õhendasin ja õõnestasin ja uuristasin ja augustasin ja mulgustasin ja keetsin ja liimistasin ja liimisin ja kleepisin ja niisutasin ja kuivatasin ja hõõrusin ja voolisin ja muljusin ja venitasin ja pingutasin ja pressisin ja painutasin ja koolutasin ja sirutasin ja kaapisin ja kriipisin ja silusin ja õmblesin ja põimisin ja kärnisin ja kuumutasin ja tembeldasin ja vahatasin ja viimistlesin ja vahepeal pesin kogu aeg käsi.
Peale paljude tundmatute abiliste tänan eraldi Kristel Vettikut, Vello Kaid Soed ja Andri Vatsfeldti kaasamõtlemise ja erialase abi eest!
Nüüd on minu käed sellest kõigest puhtaks pestud. Vaadake, mis välja tuli!

Peep Gorinov





   

15. oktoober - 15. november
Nahakunstnik Ene Voore näitus "Sügisvärvid"Katariina Gildi Nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Ene Voore: „Nahk on imeline materjal, millega tegelemine pakub rõõmu ja naudingut. Nahka saab vormida, voolida, põimida, aplikatsiooniks lõimida ja teha palju muud põnevat, ilusat ja kasulikku. Suur õnn on osata seda sooja ja pehmet materjali kasutada. Oluliseks pean ka seda, et valmistatud esemete oleksid praktilised ja igapäevaelus kasutatavad. Kõige enam aga meeldib mulle naha koloreerimine ja värvidega mängimine, mis lisab palju häid emotsioone, mida annan meeleldi edasi ka oma tööde vaatajaile. Sügis maalib looduse värviliseks. Just sellest saan palju inspiratsiooni ja häid mõtteid loomisprotsessis. Peatu, mõtle ja vaata seda ilu, mida pakub sügisene loodus! Esitletud märkmikukaantel on kasutatud peale põime ja koloreerimise ka aastehnikat, mis on mu senini viljeldud tehnikatest kõige ainulaadsem. Loodan, et minu värviküllane looming pakub ilu ja rõõmu ka teile“.






 



20.-24. september
14. Rahvusvaheline Köitekunsti Biennaal Saint Rémy-les-Chevreuse’is Prantsusmaal.

Eesti köite- ja nahakunstnikud võtavad sellest osa juba 1995. aastast ja alates 1997. aastast on iga kord ka auhindu võidetud. Seegi kord ei olnud erandiks. Külli Grünbach-Sein pälvis "Prix du PNR de la Vallée de Chevreuse" auhinna.
Biennaal toimub iga kahe aasta tagant ja kunstnikud köidavad spetsiaalselt selleks näituseks välja antud üht prantsuse kirjandusklassika teost, milleks sellel aastal on Victor Hugo luulevalimik "Kunst olla vanaisa" (L'art d'etre grand-pere).

Eesti kunstnikest osalevad näitusel Tiina Andron, Egge Edussaar-Harak, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Maila Käos, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Carolyn Pulk-Piatkowska, Tähti Roostalu, Maarja Undusk ja Tiiu Vijar.





 

Külli Grünbach-Sein
15. september - 15. oktoober
Nahakunstnik Ivi Tafeli näitus "Õnne valem" Katariina Gildi Nahakunsti stuudio Minigaleriis.














 

5. september - 31. oktoober
EESTI NAHAKUNST 1917–2017.
100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis.
III
Näitused Rahvusraamatukogu 3. korruse trepigaleriis ja 5. korruse lugemissaalis.

Näitustesarja kolmanda osas eksponeerivad oma töid Marje Taska, Pille Kivihall, Tiiu Vijar ja Rita Tänav-Veldemann.

Eestikeelse naha- ja köitekunsti õpetamise alusepanija Eduard Taska lapselaps Marje Taska tegutseb peamiselt installatiivse kunsti vallas kuid hoiab au sees ka oma vanaisa eriala. Näitusel on väljas tema geomeetrilise kujundusega nahast karbid ja objektid. Pille Kivihall püüab ületada nahakunsti traditsioonilisi piire, katsetades erinevaid tehnikaid ja vaatenurki. Tiiu Vijari tööd on suurepärase kompositsioonitunnetusega ning tehniliselt perfektselt teostatud. Ta pälvib alati vaatajate vaimustuse oma töömahuka tehnilise võttestiku ja peene nüansirikkusega. Rita Tänav-Veldemanni arhailise kujundikeelega teostest peegeldub ürgset jõudu ja sügavust.

Näituse avamisele eelnes Kärt Summataveti loeng „Eesti ja Hiina: suur ja väike kultuurimaailmas“.






















 

Marje Taska


Pille Kivihall



Tiiu Vijar



Rita Tänav-Veldemann


4. september – 19. oktoober
Näitus „Kaasteelised. Köitekunstnik Illu Erma“ TTÜ Raamatukogus.

Ühed teevad raamatuid, teised loevad. Köitekunstnik seisab piiril, ühe jalaga tegijate, teise jalaga lugejate alal. Raamatud lähtuvad autoritest, kelle sõnumeid tõlgendavad kujundajate meel ja käed. Köitekunstnikule võivad loominguliseks käivitajaks saada teose atmosfäär, stiil, ootamatud seosed, uute vaatenurkade esiletoomise soov ja palju muud.
Näitusel eksponeeritud valik köidetest lubab jälgida kujundusliku fookuse liikumist tehniliste võttestike mitmekesisuses.





 

15. august - 15. september
Nahakunstnik Maarja Unduski näitus "Otsingud" Katariina Gildi Nahakunsti stuudio Minigaleriis

Maarja kirjutab:
See siin on väike väljapanek minu viimase aja otsingutest naha ja graafika piirimail. Olgu öeldud, et mõtteis ja unistustes ulatub silmapiir ikka kaugemale kui reaalses elus. Otsingute tegelaseks on naine, üks ja mitu minusugustest. Ta pole ehk jõudnud korralikult pead kammida ei enne ega peale hommikust suplust karges merevees. Kohati ei tea ta ka ise, kus lõpevad mere- ja algavad juukselained või kus mõttemöllud ehk torm pesukausis paisub äraarvamatuks vesipüksiks. Või oleks sootruum öelda – vesiseelikuks.
Kohati tundub mulle, et õnne alus on graafikatrükipressi olemasolu (ja ta on mul olemas!) ja ehkki nahk kui materjal oma mitmekihtsuses võib tekitada raskemeelsust, on ta ka miski, mida ustavalt nuusutada ja millesse põske peita, nii nagu olnuks tahtmine suruda oma nägu vastu ofset-trükivärvi imesinist värsket välja.




   
20. august
Eduard Taska monumentaali avamine Tartumaal Konguta vallas Annikorul.

Lisaks toimusid loeng ja töötoad ning väljapanek Eduard Taska töödest:
- Mare Musta ettekanne Taskade sugupuust
- TKK nahadisaini osakonna juhataja Maila Käose marmoreerimiskursus Ebru stiilis
- Käepaelte valmistamise töötuba nahadisainer Mari Mustjõgi juhendamisel
- Saksamaa köitemeister Hans Peter Frölichi loeng köitenahkadest ning sellele järgnev Taska nahaateljee seadmete ja tööriistade lähivaatlus kultuurilooklassis
- TKK tudengite Taskast inspireeritud passikaante näitus
- Taska köidete väljapanek erinevatest muuseumidest










 
3. august - 6.oktoober
Eve Vetemaa nahkehistöö näitus Kehtna raamatukogus.





   
18. juuli - 20. august
Rahvusvaheline Designer Bookbinders konkurss-näitus Westoni raamatukogus Oxfordis, Suurbritannias.

Kolmandat korda toimuva rahvusvahelise konkursi teemaks oli "Müüdid ja kangelased". Näitusele valiti välja ka eesti köitekunstniku Külli Grünbach-Seina töö.
Lisaks Oxfordile saab näitust vaadata 23. augustist - 28. septembrini Birminghami raamatukogus ja 2.-14. oktoobrini St Bridge Foundation'is Londonis.





   
7. - 22.. juuli
Mall Metsa isiknäitus "Aastaring"
Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis.











 



27. mai - 10. juuli
Näitus „Köidetud värvi- ja fantaasiamäng : Tähti Roostalu“ TTÜ Raamatukogu 2. korruse lugemissaalis.













 
19. - 21. mai
Jane Rannamets-Heinsalu ja Pille Kivihall osalesid Rahvusvahelise tarbekunsti- ja disainimessi EUNIQUE näitusel "Just Leather" Karlsruhes.





   
15. maist - 14. juuni
Nahakunstnik Eve Hintsovi näitus „Trullid" Katariina Gildi nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Eve Hintsov on äratanud ellu funktsionaalse disainobjekti, kasvatanud kõhud, silmad ja sabad ning võlunud pliiatsirullidest rõõmsameelse trullidekogukonna. Trullid on moodustanud püramiidikujulise peremudeli ning uurivad maailma minigalerii turvalise klaasseina tagant.






 
15. aprill - 15. mai
Jane Rannamets-Heinsalu näitus „Midagi muud“ Katariina Gildi nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Ikka mingi aja tagant tuleb tahtmine teha midagi muud. Siis tuleb järgi anda peas pesa teinud ahvatlusele ja süveneda midagimuudtegemisse! „Midagi muud“ tööd on teistmoodi kui need nahatööd, mis tehtud „midagi muud“ tööde vahelisel ajal. Nad on teistmoodi, sest siis on äkki jaksu ja tahtmist katsetada uut materjali või uut tehnoloogiat või uut vormi. Minigaleriis on nahksed laekad, salaasja karbid - teistmoodi vormikatsetused ühest „midagi muud“-perioodist.









 

11. aprill – 31. august
EESTI NAHAKUNST 1917–2017.
100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis.
II
Näitused Rahvusraamatukogu 3. korruse trepigaleriis ja 5. korruse lugemissaalis.

Näitusesarja teises osas eksponeerivad oma köitekunstiteoseid Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Aino Lehis, Kaja Kits-Karm.

Esimesed kolm kunstnikku on pikka aega õpetanud tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, suunates ja kujundades nahakunsti tulevikku. Samal ajal on nad olnud ka suurepärased professionaalid, kes võitnud auhindu rahvusvahelistel näitus-konkurssidel. Vanameistrite Aino Lehise ja Kaja Kits-Karmi omanäoline ja rikkalik looming aga lubab selle autoreid nimetada juba klassikuteks.



























 

Illu Erma



Külli Grünbach-Seinl


Aino Lehis



Kaja Kits-Karm
5. aprill - 25. mai
Köitekunstinäitus "1+1+1+1. Sirje Kriisa. Tiia Eikholm. Signe Taremaa. Tähti Roostalu" Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.
Kohtumine kunstnikega kolmapäeval, 19. aprillil kell 16.

Raamatu lehed jäädvustavad mälestust kunagi kasvanud puudest, kirjatähed paberil jäädvustavad mälestust nende kirjutajast, nahk köitekaantel jäädvustab mälestust kunagi ringi lipanud loomast.  Kui lisame nendele jäädvustustele ka omalt poolt midagi kaunist juurde, siis kandub meie hoolivus minevikust tulevikku, jõudes ka paljude nende inimesteni, keda me kunagi ei kohta.

Peep Ilmet

*
Käesolev näitus esitleb nelja kunstniku viimase kaheksa aasta loomingut, millest värskeimad tööd on valminud käesoleval aastal. Kunstnikele on huvi pakkunud nii eesti kirjanike loomingu tõlgendamine kui ka maailmaklassika teostele kujunduse läbi oma nägemuse andmine. Osa väljas olevatest töödest on osalenud ka rahvusvahelistel näitustel välismaal.
Väljapanek on austusavaldus nelja nahakunstniku poolt õpitud erialale. Nende loomingut iseloomustab väga erinevate tehnikate ja köiteviiside kasutamine:  leidub nahavooli, intarsiat, batikat, kuldamist, aplikatsiooni, klišeetehnikat ja tänapäevast digitrükitehnikat; vanad traditsioonilised töövõtted ja tehnikad on kombineeritud kaasaegsete lahendustega.
Näitus toimub Eesti professionaalse nahakunsti 100. juubeliaasta raames. 1. märtsil 1917 alustati nahkehistöö süsteemset õpetamist Eduard Taska algatusel ja juhatamisel.





   
15. märts –15. aprill
Naima suude näitus „Vakk vakka vakata“
Katariina Gildi nahakunsti stuudio Minigaleriis.

Nahakunstnik Naima Suude esitleb mininäitusel üht iidset mõõduriista, mis algselt oli vilja mõõtmiseks mõeldud, ajapikku kunstniku objektiks muutunud ja uuel sajandil unustuse hõlma vajunud. „Esiti, päris vanal ajal, ei olnud vakk iluasi, vaid puhas tarbeasi – mõõduriist ja mõnus koht asjade ära panemiseks. Ükskord 80-ndate alguses kingiti sotsialistlikule põllumajandusministrile minu kujundatud ja teostatud nahkne vakk sellesama vaka perekonnast, viljateri täis pandud,“ meenutab Naima Suude. Vakaseeria nahk pärines endisaegse Linda parkimistöökojast Viljandist. Kuna nahk oli pisut kummine ja värvi hästi ei võtnud, otsustas Naima kujundada objektid põimetehnikas.






 
10.–28. märts
Marje Taska näitus „Tetris geomeetris“ HOP galeriis

Marje Taska on alates 1982. aastast elanud Rootsis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, täiendanud end Tõnis Vindi stuudios ja hiljem erinevates Rootsi kunstikoolides. Taska on viljelenud graafikat, nahakunsti, maali, installatsiooni ja performance`i-kunsti. Ta on osalenud arvukatel näitustel aastast 1977, nii mõlemal kodumaal kui ka mujal maailmas. Sellesse loetellu kuulub ka 30 isikunäitust. Tema töid leidub erinevates muuseumikogudes, nii Eestis kui Rootsis.
Ühes oma paljudest väljendusviisidest – nahkehistöös, käib ta paljuski oma vanaisa Eduard Taska (1890-1942) jälgedes. E. Taskat peetakse Eesti rahvusliku nahakunsti rajajaks. 1917. a. asutas ta Tallinna Kunsttööstuskooli juures naha- ja köiteosakonna, mida juhatas kaheksa aastat. Seda fakti tähistatakse käesoleval aastal erinevate näitustega – ”Nahakunst 100” ürituse raames.
Ka avatud näitusel, väikesemõõdulise Hop galerii 36-ruutmeetrisel pinnal, müksavad üksteist nii kunstniku nahatööd kui ka graafika, maalid, tekstid ja video.





 


3. märts – 8. mai
Näitus „Sajand eesti tööstuslikku nahkehistööd
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis.
Näitus hõlmab meie tööstusliku nahkgalanterii läbilõiget Taska töökoja sortimendist nõukogude-aegsete ENSV Kunstifondi Kombinaadi (hilisema „ARSi“ naha-ateljee), „Linda“, „Kommunaari“ jt asutuste toodangu ning Eesti Vabariigis uuesti käivitunud ARSi loominguni. Vanimad eksponaadid on 1920. aastatest, uuemad käesolevast kümnendist.






 
2.–31. märts
Näitus „Põlispark. Naima Suude 85" Tallinna Keskraamatukogus.

Naima Suude on olnud kogu oma pika ja senimaani jõudsalt kestva tööelu vältel truu oma erialale, nahatööle. Ta tegutses üle neljakümne aasta ERKI-TKÜ-EKA nahaosakonnas meistrina ja tema lahke naeratuse ning leebe, ent kindla käe alt on läbi käinud kõik üliõpilased, kes sel pikal perioodil nahakunsti õppisid. Naima oli justkui pelgupaik, kes ehk küll pead vangutas, kui ta su kiivakiskunud tööd päästis või sind raamatu kaantesse panekul või mis tahes muus kriitilises olukorras korvamatuks abiliseks oli. Naima vastupandamatult soe ja mõistev meelelaad ning abikäsi päästis ahastusest, mida noor ja saamatu tudeng nii sageli koges.
Ent lisaks meistritööle on Naima enese nahakunstialane looming olnud tähelepanuväärne. Kõige enam on ta ehk armastanud köitekunsti, eriti eesti autoreid. Ta on esinenud pea kõigil olulistel tarbekunstinäitustel ja viimastel aastakümnetel pidevalt osa võtnud ka suurtest rahvusvahelistest köitenäitustest. Tehnilise täiuslikkusega kaasneb Naima töödes ilus terviklik kompositsioon ja peen materjalitunnetus. Naima on alati olnud ka proovija ja katsetaja, uute võimaluste otsija.
Naima Suude on aastast 2007 Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi ordeni kavaler.

Maarja Undusk




 



23. veebruar - 15. märts
Professionaalse nahakunsti 100. aastapäeva auks avati aastaks Katariina Gildi nahakunsti stuudios Minigalerii. Esimene väljapanek on Pille Kivihalli "Väega väike asi".

Nahkne väljapanek on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile, kuid esitletud aasta varem eesti nahakunsti 100. sünnipäeva sündmuste sülemis. Eestimaa on väike, kidur, kohati nähtamatu maailma lõpust või lõputust kosmosest vaadates, kuid kullakallis igale eestlasele. Aastasadu on püütud raiuda läbi Eesti akent Euroopasse. Väega väike asi esitleb kuldset Eestimaad Euroopa aknas. Väega väike asi on sümboolne auraha igale eestlasele, kes on saanud eurooplaseks, kuid jäänud eestlaseks.




 

17. veebruar – 8. märts
Näitus „Sajajoon“ Vabaduse galeriis
100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis

Eesti saja-aastase nahakunstipuu rikkalik saak ergutab meeli, kasvamist märgistamas mõtteline joon, mis liidab ühtseks tervikuks erinevate kunstnike poolt loodu. Nahk on inimesele lähim materjal kõige otsesemas mõttes. Materjal, mille mälus on elu ja mis ärkab taas ellu loova inimese kätest puudutatuna. Pärandi  kasutamine inspiratsiooniallikana  aitab minevikutunnetusele rajada uut, harjumatud märgid või sõnalised viited võivad käivitada ootamatuid ja huvitavaid loomingulisi arenguid. Maailma tehnoloogilises galopis kummitav kultuuriline ühenäolisus muudab järjest väärtuslikumaks OMA  käekirja.
Suuline pärimus on pidevas muutumises, selle ajaloolisele küljele lisab tähendusnihkeid töö- ja inimsuhete areng. Sõna võib kandma hakata uut sisu, samuti klassikaline tehniline võttestik  kaasaegset kunstilist arusaama. Tulemus võib olla huvipakkuvalt atraktiivne kõikidele vaatajatele.

SAJAJOON on teekond - protsess, kus nahakunstnikud valivad enesele sobiva lähtekoha  materjali iseloomu ja unikaalsuse eksponeerimisel. Olgu käivitajaks siis filosoofiline vaatenurk, nahaga seotud märksõna, materjali töötlemise/kaunistamise võte või kaasaegsete tehnoloogiliste ja tehniliste võimaluste raamistik. 
SAJAJOON on piki galerii seina pideva jadana kulgev ruutude (mõõt 18x18 cm) rida, mis moodustub sajast kunstnike poolt loominguliselt töödeldud nahapinnast.
SAJAJOON, sümboliseerides saja aasta möödumist erialakoolituse algusest, esitleb iga ruuduga   kunstnike oskuste arsenali mitmekülgsust, sellega ka vaatajaskonnale materjali varjundirohkeid võimalusi avades.

Tekst: Illu Erma
Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Skineks OÜ


22.. veebruaril
tutvustasid nahakunstnikud Urmas Orgusaar ja Signe Taremaa näitust Tallinna kunstikooli õpilastele.
2. märtsil toimus kunstnikutund kõigile huvilistele Tulvi-Hanneli Turo ja Signe Taremaa juhtimisel.


Osalejad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Peep Gorinov, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Annelie Joandi, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Riina Kermik, Kaja Kits-Karm, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Aino Lehis, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mall Mets, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Urmas Orgusaar, Elina Randla, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Žanna Žuravel, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Marje Taska, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Maarja Undusk, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Ene Voore ja Esta Voss.


6. detsembrist - 22. jaanuarini 2018 on näitus avatud Vana-Võromaa Kulltuurikojas





 


















7. veebruarist - 22. detsembrini
EESTI NAHAKUNST 1917–2017.
100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis.

Näitused Rahvusraamatukogu 3. korruse trepigaleriis ja 5. korruse lugemissaalis.

Juubeliaasta avamine toimus 7. veebruaril nelja kunstniku isiknäituse esitlusega – Rutt Maantoa, Kaia Lukats, Tähti Roostalu, Tiina Hirvesoo – mis jäävad avatuks 31. märtsini.

Näituse avamisele eelnes seminar Milleri salongis, kus oli kavas Maarja Unduski sõnavõtt Eesti nahakunstist ja Külli Grünbach-Seina ettekanne slaididega „Eesti köitekunst rahvusvahelisel näitusel Reliures Oceanes Prantsusmaal“

*
Eesti professionaalse nahakunsti alguseks loetakse 1917. aastat, mil Eduard Taska asutas Tallinna Kunsttööstuskooli juurde naha-, papitöö- ja raamatuköitekoja, mistõttu tähistame tänavu eesti nahakunsti 100. aastapäeva. Kaunist nahkehistööd tegid paljud meistrid ka eelnevatel sajanditel, kuid alates Taska loodud osakonna sünnist võime jälgida professionaalide süsteemset koolitamist, kus õppemetoodika hõlmab erialaoskuste vahendamise kõrval ka üldkunstilist teavet ja praktikat. Seejuures on tegemist eestlastest õpetajate ja eesti kooliga, varem hangiti erialaseid teadmisi enamasti välismaalt (Venemaalt, Saksamaalt jm) ning kohalikest töökodadest. Kestvust tagav haridussüsteem on kujundanud kunstnike põlvkondi, kelle oskused, teadmised ja anne on värskendanud Eesti kunstipilti ning andnud oma näo meie nahakunstile.

Eesti Nahakunstnike Liit koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga tutvustab 2017. aasta vältel raamatukogu 3. ja 5. korrusel kokku 16 kunstniku loomingut. Näitusel on võimalik ka slaidiesitlusena tutvuda ülevaatega sajandipikkuse perioodi töödest eri autoritelt.

































Rutt Maantoa



Kaia Lukats



Tähti Roostalu



Tiina Hirvesoo

7. veebruar - 28. märts
Näitus „Code X: Kaasaegne köitekunst“ CraftAct  galeriis Canberras, Austraalias.
47 osaleja seas on ka 8 eesti kunstnikku: Tiia Eikholm, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Kaia Lukats, Piret Männa, Tähti Roostalu ja Signe Taremaa.





   

2.-28 veebruar
Egge Edussaar-Haraku isiknäitus „Ennevanasti“ Haapsalu raamatukogus.





 



31. jaanuar - 25. veebruar
Sirje Kriisa isiknäitus „Kolmas elu“ Tallinna Keskraamatukogus.

Sirje Kriisa on Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi nahaosakonna lõpetanud kunstnik, kes elab Keilas ja töötab praegu Tallinna Keskraamatukogus köitjana. Loominguliselt väljendab ta end peamiselt köitekunsti žanris.
Ta on  1996.  aastal loodud Köitekunstnike Ühenduse (EKÜ) juhatuse esinaine ja üks asutajaliikmetest. EKÜ korraldab iga 5 aasta tagant rahvusvahelist  köitekunstinäitust ja sellega kaasnevat konverentsi nimetusega „Scripta manent“ (lad. k. kirjutatu on jääv).
Seekordsel väljapanekul mõtiskleb kunstnik läbi oma objektide keskkonna saastamise  ja tulevikuprobleemide üle, katsetab ready-made esemetega ja  ümbertöötatud materjalidega või esitab neid teises kontekstis. Taaskasutatud materjale on ta tarvitanud ka raamatuköidete puhul.





 



16. jaanuar - 31. märts
Näitus "AVANGUD. Paul Keres 100" Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus.

Näitusel on eksponeeritud nahakunstnike autoriköited ja objektid, mis valminud austusavaldusena Paul Keresele tema 100. sünniaastal. Esitletakse spetsiaalselt selleks näituseks valminud töid, mis läbi köite- ja mõttemängude seotud Paul Kerese isiku või malega. Nahakunstnikud on oma teostes kasutanud lisaks nahale ka mitmeid muid materjale. Avangute-näituse avangardseks külaliseks on multitalent Leonhard Lapin oma seni eksponeerimata maleteemalise tööga.
Esmakordselt oli näitus väljas maikuus 2016 Tallinna Malemajas ja septembris Kohila raamatukogus.

Osalevad: Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Leonhard Lapin, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Signe Taremaa ja Tiiu Vijar.


11. - 25. juuli oli sama näitus Pärnu Keskraamatukogus.




   

10. - 28. jaanuar
Köitekunstinäitus "Eduard Wiiralt. Piibliillustratsioonid"Tallinna Keskraamatukogus.

Raamatu „Eduard Wiiralt. Piibliillustratsioonid" kaante vahele on koondatud 73 suure eesti graafiku (1898-1954) joonistust teoloogi ja filosoofi Eduard Tennmanni (1878-1936) usuõpetuse lugemiku neljale osale, mis ilmusid kirjastus „Looduse" väljaandes Tartus 1924-25. aastal. Joonistused asuvad Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Väike osa neist on vahepealsetel aastatel publitseeritud Wiiralti loomingule pühendatud väljaannetes, kuid erilist huvi pakuvad nad tervikliku ansamblina, mis on piibliainelises eesti kunstis unikaalne. Vaid üksikjuhtumil võib nende puhul kõnelda otsesest eeskujust (J. Schnorr von Carolsfeldi „Piibli piltidest"), üldiselt paelub kunstniku interpretatsioon isikupärasusega, nagu stiilgi. Tema stiil ning joonistuslaad muutusid mõnevõrra illustreerimise käigus aastail 1923-25, ent käesolevas raamatus on pildid järjestatud siiski vastavalt Vana ja Uue Testamendi sündmustele.

Piiblilugude illustreerimine inspireeris kunstnikku looma ka vabagraafilisi estampe neil teemadel, millest on raamatus mõned näited. Raamatus on Mai Levini eessõna eesti, inglise ja vene keeles. Raamatu on kujundanud Tiia Eikholm.Raamat sündis Enn Jaanisoo bibliofiilsest ja kunstilisest huvist eelnimetatud Eduard Tennmanni lugemikus toodud Eduard Wiiralti illustratsioonide vastu. Ideed anda välja raamat, mis oleks pühendatud Wiiralti illustratsioonidele koos lisatud kunstiteaduslike seletustega toetasid kunstiteadlased Inge Teder ja Mai Levin.

Enne raamatu trükifaili üleandmist kirjastusele „Kunst“ andsid koostajad välja enda poolt signeeritud 50 nummerdatud bibliofiilset eksemplari poognakomplektides.

Käesoleval näitusel ongi väljas nimetatud poognakomplektid Eesti nahakunstnike poolt köidetuna ja kujundatuna.



Osalejad: Katrin Aluve, Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Riina Kermik, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Eha Laube, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Reda Marks, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Naima Suude, Ene Tammer, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss.


28. märtsist - 22. aprillini
on näitus avatud Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus,
5. juunist - 30. augustini Kohila raamatukogus.