SÜNDMUSED 2016


   
In memoriam Minni Patune
12. märts 1918 – 20. detsember 2016

Meie hulgast lahkus 99. eluaasta lävel eesti nahakunsti grand old lady Minni Patune.
Minni Patune sündis ja kasvas üles Viljandimaal talupidaja perekonnas koos oma kolme vanema õe ja ühe noorema vennaga. Teda ei rahuldanud taluperenaise perspektiiv, ta kippus kuskile mujale, kaugemale, teadmata isegi, kuhu täpselt. 1940. aastal otsustas ta juhusliku välgusähvatuse ajel minna õppima elektrit Tallinna Tehnikaülikooli, olles sissepürgijate seas ainuke tüdruk (ja Patune peale selle!). Sisse saada tal ei õnnestunud. 1940-ndate algupoolel tuli ta õppima Tallinna Varma majapidamiskooli, mis tema pretensioonidega neiu jaoks liialt ühekülgne tundus olevat. 1945. aasta talvel leidus Tarbekunsti Instituudis nahkehistöö erialal vaba koht, kuhu Minni Patune õppima asus.

Minni Patuse elutööks kujunes peakunstniku amet kunstikombinaadi ARS nahaateljees aastatel 1950 kuni 1973. Ateljee peakunstnikul tuli võidelda tööliste voli vastu kujundada oma äranägemise järgi nahkesemete välimust ja määrata koloriiti. Tal tuli lahendada omavahelisi konflikte ja kadedusi ning ennekõike seista kunstnike õiguste eest, tagada neile sissetulek ja hoida heal järjel kavandite kunstiline tase. Ta tuli sellega toime, jäädes sealjuures viisakaks, delikaatseks, ausaks, õiglaseks, ja tehes peale selle veel ka loometööd. Minni Patune oli isik, kelle silme alt voolasid läbi aastakümnete vältel kõik ARS-ile teostamiseks esitatud nahatöökavandid.

60-ndatel hakkas ta tegema taimparknahkseid suuri autoritehnikas vaipu ehk pannoosid, nagu neid tol ajal liigitati. Elevustki põhjustanud vastuvoolu-ujumine andis vääramatuid tulemusi. Just nende töödega on Minni Patune naelutanud end meie nahakunsti ajalukku. Teadmine, et igat asja võib teha väga hästi, kui oled tegija, hoidis teda erialatruuna pensionipõlveni välja. Avarust lisas elukestev armastus akvarelli vastu, mida ta samuti on oma näitustel rohkelt eksponeerinud.

Minni Patune säilitas oma elupäevade lõpuni erakordse erksuse, huvi maailma ja inimeste vastu. Ta pidas end kursis päevapoliitikaga ja valutas südant oma eriala toimimise pärast ka veel oma viimasel eluõhtul. Ta oli psühholoogiliselt tundlik ja terane ega muutunud mitte kunagi enesekeskseks. Ta läks läbi oma pika elu igavesti sirge seljaga, sõbralik naeratus näol.





   

6. detsember - 7. jaanuar
Egge Edussaar-Haraku näitus "Metsalised" Valga Muuseumis.

Egge loomingu peamiseks inspiratsiooniallikaks on sügav ja pikaajaline huvi muinasaja ning selle taaskehastamise vastu, mis kajastub ka Valga näituse väljapanekus. Väljas on uhked täielikult Egge valmistatud muinasriiete rekonstruktsioonid, loomadest inspireeritud noad, tekstiilist ja nahast aksessuaarid jm.
Egge Edussaar on saanud 2001 Eesti Kunstiakadeemiast metallikunstniku ja 2009 Tartu Kõrgemast Kunstikoolist nahakunstniku diplomi, kuid tegemist on tehnoloogilise polüglotiga, kes ei ole piirdunud koolides omandatud oskustega vaid õpib pidevalt juurde - nii tekstiil-, luu- kui ka tohutööd jm.




   
7. november - 12. detsember
Köitekunstinäitus „Ocean Bindings – Bookbinding and the Sea“ on Prantsusmaa köitekunstiühingu ARA korraldatud rahvusvaheline näitus Pariisi linnavalitsuse hoones.
Näitusele esitatud 215 töö hulgas olid ka 11 eesti kunstniku köited: Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Kaia Lukats, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Jaana Päeva, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Tiiu Vijar.








 

Köitea autor Naima Suude

1. november - 22. detsember
Näitus „Köitegurmaan Luule Maar“ Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu 2. korrusel.

Luule Maar õppis 1954–1960 Tartu Kunstikoolis  teatridekoratsiooni erialal ja 1964–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö erialal. Aastatel 1976–2006 oli ta Eesti Kunstimuuseumi naha- ja köiterestauraator (kuni 1987. aastani tarbekunsti restaureerimise osakonna juhataja).
Luule Maar on pälvinud oma loomingu eest mitmeid auhindu, sh. 2011. a köitegurmaani preemia ja 2013. a preemia „Welcome in PNR Bookbinding“ rahvusvahelisel köitekunsti biennaalil St Rémy-lès-Chevreuse'is Prantsusmaal.





 
8. oktoober 2016 – 8. jaanuar 2017
Näitus "Klassikud. Ivi Laas" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

Ivi Laasi näol on tegu meistriga, kes suudab oma ideid materjali viia viisil, mis kõnetab nii profaani kui ka professionaali. Täpne teostus ja detailne läbimõeldus on omadused, mis Ivi Laasi rohkearvulist loomingut hästi iseloomustavad. Ivi Laasi õpetajatöö on olnud klassikule kohaselt põlvkondi siduv, nahkehistöös kätketud aegumatuid väärtusi edasi andev, tulevasi noori kolleege ja nende püüdlusi arvestav ning toetav.
Ivi Laas lõpetas ERKI 1966. aastal ja sai Eesti Kunstnike Liidu liikmeks 1971. aastal. Sellest ajast alates on ta pidevalt esinenud nii kodu- kui ka välismaistel kunstinäitustel, olnud vabakunstnik ja 1981. aastast ERKI õppejõud (1993–1997. aastani dotsent, tänini EKA lepinguline õppejõud); aastatel 1966–2002 kavandanud tooteid ja töötanud välja uusi mudeleid Kunstitoodete Kombinaadile ARS. Ta on kuulunud Eesti Kunstnike Liidu ja ARSi kunstinõukogudesse, viinud läbi meistriklasse ja pidanud nahakunsti tutvustavaid loenguid Soomes, Tallinna Rahvaülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemias.

Näituse kuraator Airi Ligi.

Info: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum





 



22. september - 11. oktoober
Näitus „PEETER ULAS. Köitetõlgendusi“ HOP galeriis

Peeter Ulase looming on mitmetahuline ja ajas vastupidav, dünaamiline ja jõuline. Lisaks vabaloomingule on ta illustreerinud ka hulgaliselt raamatuid.
Seoses Peeter Ulase monograafia "Ühe põhjamaa kunstniku fantaasialend" ilmumisega 2015. aastal tekkis köitekunstnikel harukordne võimalus osta endale raamatupoognaid köitmata kujul ja, süüvides meistri loomingusse, oma tõlgendus ning nägemus näitusena vaatajani tuua.
Kõrvuti autoriköidetega on näitusel väljas ka Peeter Ulase originaalgraafika – sügavtrükitõmmised, mis köidetud raamatulehtedelt reprodena vastu peegelduvad. Omaette vaatamisväärsuseks on kunstniku graafikaplaadid ja töövahendid, mis eksponeeritud tänu kunstniku tütrele Maria-Kristiina Ulasele.

Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Karolin Kallas, Sirje Kriisa, Maila Käos, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Piret Männa, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar; Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid Ode Alt, Kerli Jõgi, Tiina Kraav, Miina Liias, Kristiina Moosel, Marjerita Toit, Karin Viilop; Kaunase Kunstikolledži tudengid (Leedu) Odeta Juodsnukyte ja Reda Baranauskaite.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital





 





2. - 30. september
Näitus „Eesti köited Prantsusmaal. 5” Tallinna Keskraamatukogus.

Näitusel on väljas Eesti kunstnike tööd, mis osalesid 2013. ja 2015. aasta sügisel toimunud Rahvusvahelisel Köitekunsti Biennaalil St. Rémy-les-Chevreuse'is Prantsusmaal (Biennale Mondiale de la Reliure d'Art).

Biennaal toimub iga kahe aasta tagant ja kunstnikud köidavad spetsiaalselt selleks näituseks välja antud üht prantsuse kirjandusklassika teost.
2013. aastal oli selleks Maurice Leblanc’i teos „L’Aiguille Creuse“ (eesti keeles on „Nõelasilm“ ilmunud 1934. aastal). Sellel konkursil pälvis eesti kunstnik Luule Maar „Welcome in PNR“ auhinna.
2015. aastal köideti Michel Tournier’ raamatut „Vendredi ou la Vie Sauvage“. Seekordsel näitus-konkursil välja antud 21 auhinnast pälvis ühe peapreemiatest Rutt Maantoa (1er Prix du Conseil Départemental des Yvelines) ning 1. preemia saadi ka „Inter-écoles“ kategoorias – Illu Erma, Ivi Laas, Eve Kaaret, Rutt Maantoa, Tähti Roostalu.

Käesoleval näitusel osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk ja Tiiu Vijar.





 

Rutt Maantoa




Luule Maar
1. juuni - 31. august
Näitus „Keskaegese kiiksuga kaasaegne köide”
Nahakunstnikud Tallinna Linnaarhiivis Vanalinna Päevade ajal

22 nahakunstnikku esitlevad ajaloohämarusest pärinevaid köitetarkusi kaasaegsel moel ning kombel. Juba keskajast pärinevat fantaasiaküllast interpreteerivat köitmisoskust on eesti nahakunstnikud kandnud väärika traditsioonina tänasesse päeva. Tallinna Linnaarhiivis säilitatav rikkalik köitekogu on eesti köitekunsti koolkonnale olnud armastatud inspiratsiooniallikas.
Näitus on sündinud 1.-5. juunil 2016 toimuvate XXXV Vanalinna Päevade "Muutuv linn" raames, kuid jääb kestma suve lõpuni ehk 31. augustini, korraldajaks Eesti Nahakunstnike Liit koostöös Tallinna Linnaarhiiviga.

Näituse kujundas Tulvi-Hanneli Turo.

Näitust toetas Tallinna Kesklinna Valitsus XXXV Tallinna Vanalinna Päevade "Muutuv linn" raames.

Osalejad: Tiia Eikholm, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Illu Erma, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Luule Maar, Ruuda Maarand, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Jane Rannamets-Heinsalu, Tähti Roostalu, Nauma Suude, Signe Taremaa, Rita Tänav, Veldemann, Eve Vetemaa, Tulvi-Hanneli Turo, Tiiu Vijar, Esta Voss.




 


19.–29. mai
AVANGUD. Paul Keres 100

Näitus Tallinna Malemajas

Võlvlagedega keldrisaalis on eksponeeritud kuueteistkümne autori köited ja objektid, mis valminud austusavaldusena Paul Keresele tema 100. sünniaastal. Eesitletakse spetsiaalselt selleks näituseks valminud töid, mis läbi köite- ja mõttemängude seotud Paul Kerese isiku või malega. Nahakunstnikud on oma teostes kasutanud lisaks nahale ka mitmeid muid materjale. Avangute-näituse avangardseks külaliseks on multitalent Leonhard Lapin oma seni eksponeerimata maleteemalise tööga.

Osalevad: Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Kaaret, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Leonhard Lapin, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Maarja Undusk ja Tiiu Vijar.

Näituse kujundas Külli Grünbach-Sein
Toetaja: Eesti Kunstnike Liit



1. - 30. september
oli valik töödest väljas Kohila raamatukogus.





 



Fragment Tiina Piisangu tööst
3.–31. mai
Mall Metsa nahkvaipade näitus Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.
Eksponeeritud on seeria väikestest vaipadest 50x50 cm, märksõnadeks „värv“ ja tähendust lisavad „ruunimärgid“.





   
29. aprill – 17. juuni
"3x9 köidet" - Tiia Eikholm, Tähti Roostalu, Signe Taremaa


Käesoleval näitusel eksponeerivad oma töid TTÜ Raamatukogus töötavad nahakunstnikud. Kõik kolm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala ja kuuluvad Eesti Nahakunstnike Liitu ning osalevad aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal.

Tähti Roostalu võitis eelmisel aastal Prantsusmaal Saint Rémy-les-Chevreuse’is toimunud 13. rahvusvahelisel köitekunsti biennaalil viieliikmelise kunstnike grupi koosseisus 1. auhinna koolkondade kategoorias. Tiia Eikholm on võitnud ergutusauhinna rahvusvahelisel köitekunstinäitusel „Scripta manent“ Tallinnas aastatel 2000, 2010 ja 2015 ning tema töö on žürii poolt ära märgitud köitenäitus-konkursil „Eesti luule kulda" 2002. Tema töid on omandanud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.
Kõigi kolme kunstilisi köiteid võib leida erakollektsioonidest, Signe Taremaal on Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis omanimeline nahakoda.






















 




Näitus „Piibliköited”
2.–28. aprill
Viljandi Keskraamatukogus
2.–31. mai Pärnu Keskraamatukogus
2. juuni – 30. juuli Kohila Raamatukogus

Piiblitõlke ajalugu on pikk ja huvitav osa Eesti ajaloost. 1684. aastal trükiti lõunaeestikeelne Uus Testament ja aastal 1715 põhjaeestikeelne Uus Testament. Esimene Piibel, mida tänapäeval nimetatakse ka täispiibliks, ilmus trükis põhjaeestikeelsena 1739. aastal ning koosnes kõigist osadest - Vanast Testamendist, Apogriivast ja Uuest Testamendist.

Piiblitõlked eesti keelde kujunesid pöördeliseks Eesti ajaloos. Algas kirjaoskuse väärtustamine ja laiem levik ning eestlaste tõus kirjarahvaste hulka. See oli aluseks ka ühtse eesti keele tekkele, muutudes üldlevinuks ja mõjutades eesti keele edasist arengut riigikeele ja oskuskeeleni välja.
Kirjastus „Eesti raamat“ andis 1990. aastal välja Piibliraamatu faksiimileväljaande, mis trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Kuna teatud hulk köitmata poognakomplekte on säilinud tänaseni, sündis idee osa nendest nahka köita ja näitusel välja panna. Käesolev näitus ongi selle idee materialiseerumine.

Osalejad: Illu Erma, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Eha Laube, Leelo Leesi, Luule Maar, Ruuda Maarand, Kaire Olt, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Žanna Žuravel, Ene Tammer, Signe Taremaa, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss.





 

Köite autor Luule Maar




Köite autor Rene Haljasmäe



3. märts – 30. aprill
Näitus "Kunstiraamatuid Enn Jaanisoo kogust" Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Esindatud on 61 tööd 47 kunstnikult: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Riina Kermik, Leanika Korn, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Ivi Laas, Leelo Leesi, Aino Lehis, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mari Maripuu, Reda Marks, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Reet Randoja, Tähti Roostalu, Krista Sander, Triinu Siilbek, Ella Summatavet, Naima Suude, Ene Tammer, Signe Taremaa, Maie Teivik, Carolyn Torger, Ulla Torop, Tiiu Tulev-Soots, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Esta Voss, Tiiu Vijar, Inara Õun.









 


11. - 21. jaanuar
"Scripta manent V" valiknäitus Riia Disaini- ja Kunstikoolis. Samuti on eksponeeritud Puškini köidete väljapanek ning saab näha Läti kunstnike poolt köidetud Janis Rainise loomingut





   
6. jaanuat - 27. veebruar
Kiira-Marianne Kadariku nahkehistöö kavandite näitus "Tagasivaade" Kännukuke raamatukogus.

Autor meenutab: "50 aastat tagasi, 1965. aastal, olles värskelt lõpetanud Kunstiinstituudi (ERKI) nahkehistöö eriala, hakkasin tegema kavandeid Kunstitoodete Kombinaadi "ARS" nahkehistöö ateljeele. Kavandeid sai tehtud erinevatele toodetele nagu külalisraamatud, albumid, karbid ja pisemad esemed, arvestades erinevaid naha dekoreerimise tehnikaid - vool, nahalõige, põletus jne. Väljapanek hõlmab läbilõiget umbes 25. aasta jooksul tehtud kavanditest."





   

5. jaanuar - 27. veebruar
Kadi Kurema ja Külli Grünbach-Seina kunstnikuraamatu, nahkköite ja illustratsioonide näitus “Jaburad, vigurid ja etturid” Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Eksponeeritakse Kadi graafilisi tõlgendusi klassikalistest muinasjuttudest, sarmikad tegelased Alice´i Imedemaalt ja Mutionu peolt ning Külli nahkköites kodusid nendele seltskondadele.