SÜNDMUSED 2015


   
18. detsember
ENL aastalõpu koosolekul võeti uueks liikmeks vastu Carolyn Torger.





   
28. november – 6. detsember
Katariina gildi kunstnike ühisnäitus „20 aastat käigus” Katariina kirikus.

20. aastat tagasi asutati Tallinna vanalinnas Eesti esimene avatud ateljeede vormis töötav kunstnike ühendus Katariina Gild, kuhu kuulub täna tarbekunsti valdkonna 18 erinäolist naiskunstnikku. Kõik välja pandud tööd on loodud spetsiaalselt sünnipäevapidustusteks.
Teiste seas osalevad ka kolm nahakunstnikku: Eve Hintsov, Pille Kivihall ja Jane Rannamets-Heinsalu.






 

Eve Hintsovi töö (foto: Mats Õun)

25. november - 8. jaanuar
Rändnäituse "Nahaalused lood" kuues väljapanek Toompea lossis, Riigikogu galeriis.

“Nahaalused lood” on aasta jooksul Eestile ringi peale teinud. Projekti esimene peatuspaik oli näitus Vabaduse galeriis Tallinnas, rännates siis edasi läbi Vana Võromaa Kultuurikoja, Valga, Kuressaare ja Narva muuseumide tagasi Tallinna, Riigikogu galeriisse, mis on projekti lõppakord Eestis.

Avamisel kanti ette Marje Taska performance neljale tantsijale ”Reis ümber maailma”*, (koreograaf Krista Köster, tantsijad Rene Köster, Silver Soorsk, Madleen Teetsov-Faulkner, Luke Teetsov-Faulkner; kujundus Marje Taska, Keili Retter, heli Marje Taska, Heini Vaikmaa, video Külli Mariste.)
Riigikogu galeriis on lisandunud mappidele ja lugudele ka Ulla Juske isiklike lugude ja ametlike seisukohtade suhet käsitlev video.

Näitusekomplekti on nüüdseks kogunenud üle kaheksakümne eestlase, venelase, rootslase, ukrainlase, inglase, soomlase, hollandlase, usbeki, mustlase, ungarlase, prantslase, sakslase, portugallase, juudi, araablase jt. loo ja eluseiga, mida nad endaga kaasas kannavad või mis on neile naha alla pugenud. Enamusele lugudest on nahakunstnikud (või nende õpilased) valmistanud kaaned, seega ümbritsenud need eluseigad kaitsva nahaga. Nahast ümbris on kirjutatud või jutustatud loo visuaalne tõlgendus, dialoog sellega.

Näituse kuraatorid on Marje Taska ja Reet Varblane, väljapaneku on installeerinud tervikuks Marje Taska, poeetilise teksti on kirjutanud Maarja Undusk.







 





Luule Maari mapp
3.-28. november
Sirje Kriisa isiknäitused Keilas ja Tallinnas

Sirje Kriisa piltide näitus Harju Maakonnaraamatukogus Keilas. Näitusel on väljas 16 aasta jooksul valminud pildid. Näha on taime- ja paberitrükitehnikas töid, kliistripaberi ja marmoreerimistehnikas pilte, mis mõjuvad raamituna nagu maalid. Harilikult kasutatakse kahte viimast tehnikat köidete kaante kattematerjalina juba alates 12. sajandist. Kõikide piltide puhul on kasutatud aniliinvärve, millega koloreeritakse tavaliselt taimparknahast esemeid.

Köidete näitus
on avatud Sõle raamatukogus Tallinnas (Sõle tn. 47b).





   
2. november - 23. detsember
Näitus „Eduard Taska 125. Töid Enn Jaanisoo kogust"
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 2. korruse lugemisalas.













 
2. - 27. november
Näitus "Õpilased koos Õpetajaga" Tallinna Huvikeskuses Kullo, Mustamäe tee 59.
Ruth Heidoki ja tema õpilaste tööde näitus.





   
22. oktoober - 21. november
Vilniuses, Titanikas'e galeriis toimus 7. rahvusvaheline kunstnikuraamatu triennaal "Error", mida kureerib Kestutis Vasiliunas.
Eesti Kunstnikest osalevad näitusel Kadi Kurema ja Külli Grünbach-Sein, Kaia Lukats, Mari Masso, Maarja Undusk.

Triennaali satelliitnäitused on olnud juba 2015. aasta märtsis Leipzigi raamatumessil, 2015. a. septembris Museo Leones Vercellis Itaalias ja peale Viniuse näitust 2016. a. jaanuaris Hamburgis ning 2016. a. augustis USA-s.





   

23. –27. september
13. Rahvusvaheline Köitekunsti Biennaal Saint Rémy-lcs-Chevreuse’is Prantsusmaal.

Eesti köite- ja nahakunstnikud võtavad sellest biennaalist osa juba 1995. aastast ja alates 1997. aastast on iga kord ka auhindu võidetud. Biennaal toimub iga kahe aasta tagant ja kunstnikud köidavad spetsiaalselt selleks näituseks välja antud üht prantsuse kirjandusklassika teost, milleks seekord oli Michel Tournier’ raamat „Venerdi ou la Vie Sauvage“.

Näitus-konkursil anti välja 21 auhinda, teiste hulgas pälvis ühe peapreemiatest Rutt Maantoa (1er Prix du Conseil Départemental des Yvelines) ning 1. preemia saadi ka „Inter-Ecoles“ kategoorias - Illu Erma, Ivi Laas, Eve Kaaret, Rutt Maantoa, Tähti Roostalu.

Eestist osales kokku 25 köitekunstnikku: Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Mari Maripuu, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk ja Tiiu Vijar.

Eesti Nahakunstnike Liidu liikmete osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 





 
Rutt Maantoa


Illu Erma


Eve Kaaret


Ivi Laas


Tähti Roostalu


15. september - 30. oktoober
Näitus "Kunstnikult kogujale
. Enn Jaanisoo aja- ja kultuurilooliste köidete kataloog nahakunstnike kujunduses“ Tallinna Keskraamatukogus.

Näitusel on eksponeeritud köited 2014. a valminud kataloogile, kus on esindatud suur osa bibliofiili ja köitekunsti koguja Enn Jaanisoo nahkköidete kollektsioonist. Raamatus on üle 100 kunstniku ja kavandi autori tööd.

Näitusel osalesid nii eesti, läti kui ka leedu kunstnikud. Näituse žürii (Anne Tiivel, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Kaie Holm, Mai Levin, Enn Jaanisoo) valisid välja 6 tööd, millest kolmele oli Enn Jaanisoo poolt välja pandud rahalised auhinnad ja 3 tööd pälvisid võrdselt žürii äramärkimise. 1. preemia – Ivi Laas, 2. preemia – Ilizane Grinberga (Läti), 3. preemia – Dace Paze (Läti); ergutusauhinnad: Jolana Laidma, Eve Kaaret ja Leelo Leesi.

*
Oma raamatukogu koostamisel on Enn Jaanisoo pööranud süstemaatiliselt ja teadlikult tähelepanu eelkõige Eesti ajaloole ja kultuurile pühendatud teostele. Viimased kümmekond aastat on tema eriliseks huviks olnud kaunite nahkköidete soetamine. Tema kogus on esindatud pea kõigi Eestis tegutsevate nahakunstnike tööd.
Ligi poolt tuhandet köidet hõlmava kollektsiooni alusel on korraldatud mitmeid temaatilisi näitusi, mis on kujunenud meie kultuurielus täiesti eripärasteks ja tähenduslikeks nähtusteks.
Kunstiteadlane Inge Teder on öelnud raamatu eessõnas: "Oma eripalgelise köitekogu arendajana on Enn Jaanisoo juba praegu andnud silmapaistva täienduse eesti raamatukultuuri ja ennekõike raamatuköite arenguloosse."

Osalejad: Tiia Eikholm , Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Ruth Heidok, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Ivi Laas, Jolana Laidma, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ene Tammer, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Lemmi-Silvi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss;
Lätist: Ilizane Grinberga, Lolita Katkovska, Velga Niedre, Valda Ozola, Armins Ozolins, Dace Paže;
Leedust: Lolita Grabauskiene, Virginija Ligeikienė ja Relita Miele.





 

Vasakult: Dace Paze, Ivi Laas, Ilizane Grinberga, Enn Jaanisoo, Eve Kaaret, Jolana Laidma





5.-11. september
Näitus „Hommage Arvo Pärdile"
Tallinnas Katariina kirikus.

Näitus on sündinud naha- ja köitekunstnike soovist avaldada austust ja tänu heliloojale ning soovida talle ühtlasi õnne tema 80. sünnipäeval.
Eksponeeritud on Arvo Pärdi loomingut puudutavad või sellest lähtuvad teosed nagu partituurid, CD-d, tekstikogumikud või installatsioonid.

Väljapaneku keskmeks on õnnitlusraamat, kuhu külastajad saavad kirja panna oma tervitusi ja häid soove juubilarile. Raamat kingitakse peale näituse lõppemist Arvo Pärdile. See puhasvalge raamat ootab sissekirjutusi, et temast saaks näituse lõpuks üks juba teine, uut sisu ja mõtet täis teos. Tegemist on omamoodi installatsiooniga, mille kujunemisest saab iga vaataja osa võtta, ulatades ühtlasi Arvo Pärdile oma tänu- ja terekäe.

Näitusel osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Eve Hintsov, Eve Kaaret, Heino Kivihall, Pille Kivihall, Helen Maran-Poll, Mari Maripuu, Piret Männa, Tiina Piisang, Anne Rudanovski, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk ja Merle Visak.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Fagerhult OÜ, Digisound OÜ, Hopneri Maja.

Vaata fotosid Facebook'i lehelt



1. - 30. oktoober
Näitus "Hommage Arvo Pärdile“
valiknäitus Kohila raamatukogus,
2. november - 30. detsember

Rapla Keskraamatukogus.





 
4. september - 30. oktoober
Näitus "Nahaalused lood“
Narva Muuseumi kunstigaleriis.
Näitus sai alguse Tallinnast 2014. aastal ja liikus edasi Võrru, Kuressaadre ja Valka.

Siiani on näitusekomplektis seitsekümmend eestlase ja venelase, rootslase, ukrainlase, inglase, soomlase, usbeki, mustlase, ungarlase, hollandlase, prantslase, sakslase, portugallase, juudi, araablase jt. lugu ja eluseika, mida nad endaga kaasas kannavad või mis on neile naha alla pugenud.
”Nahaalused lood” on eesti, inglise ja vene keeles. Võru Instituudi eestvedamisel said need tõlgitud ka võru keelde ja projekt sai seega veel lingvistilise kõrvaltähenduse. Saaremaal käib töö lugude tõlkimisega sõrve keelde. Kõikidele lugudele on nahakunstnikud (või nende õpilased) valmistanud kaaned, seega ümbritsenud need eluseigad kaitsva nahaga. Nahast ümbris on kirjutatud või jutustatud loo visuaalne tõlgendus, dialoog sellega.











 

19. august - 11. september
Näitus „Piibliköited”
Tallinna Keskraamatukogus koostöös Enn Jaanisooga.

Piiblitõlke ajalugu on pikk ja huvitav osa Eesti ajaloost. 1684. aastal trükiti lõunaeestikeelne Uus Testament ja aastal 1715 põhjaeestikeelne Uus Testament. Esimene Piibel, mida tänapäeval nimetatakse ka täispiibliks, ilmus trükis põhjaeestikeelsena 1739. aastal ning koosnes kõigist osadest - Vanast Testamendist, Apogriivast ja Uuest Testamendist.
Piiblitõlked eesti keelde kujunesid pöördeliseks Eesti ajaloos. Algas kirjaoskuse väärtustamine ja laiem levik ning eestlaste tõus kirjarahvaste hulka. See oli aluseks ka ühtse eesti keele tekkele, muutudes üldlevinuks ja mõjutades eesti keele edasist arengut riigikeele ja oskuskeeleni välja.
Kirjastus „Eesti raamat“ andis 1990. aastal välja Piibliraamatu faksiimileväljaande, mis trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Kuna teatud hulk köitmata poognakomplekte on säilinud tänaseni, sündis idee osa nendest nahka köita ja näitusel välja panna. Käesolev näitus Tallinna Keskraamatukogus ongi selle idee materialiseerumine.

Näitusel esineb 22 autorit kokku 28 tööga. Lisaks on välja pandud mõned varasemad köited ning ka originaaltrükis esimene eestikeelne piibel aastast 1739.

Osalejad: Illu Erma, Rene Haljasmäe, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Eha Laube, Leelo Leesi, Luule Maar, Ruuda Maarand, Kaire Olt, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, ˇanna ˇuravel, Ene Tammer, Signe Taremaa, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss, Inara Õun.





 


12. august - 12. september
Rutt Maantoa köitenäitus „Raamatule pühendatud“
Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu 2. korruse näituseruumis.

Rutt Maantoa on oma loomingut näitustel eksponeerinud üle 30 aasta. Ta on esinenud paljudel naha- ja köitekunsti näitustel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas isikunäitustel Tartus (1991, 2000, 2004) ja Tamperes (2007).
Seekordsel väljapanekul toob ta publiku ette valiku aastail 1989-2015 valminud nahkköidetest. Rõhuasetused on aja jooksul varieerunud, keskendudes kas kujundi- ja vormiideele või nahatehnikatele ja köitestruktuuridele. Näitusel on eksponeeritud erinevates köitestiilides töid, alates klassikalisest nahkköitest kuni köiteobjektide ja autoriköideteni. Osa esitletud töödest on valminud köitekunstikonkurssideks ja näitusteks, mille puhul on raamatu valik korraldajapoolne. Teine osa põhineb enda valikutel.
Sellise tervikuna on näitus kokku pandud esmakordselt. Kokkuvõttev näitus, mis tähistab 35 aasta täitumist valitud erialatee algusest, on autori pilguheit oma loomingule. Sooviks on äratada mõtteid köitekunsti rolli üle muutuvas maailmas ning näidata selle kunstiliigi elu rikastavat kultuurilist väärtust.e


2. - 30. oktoober
oli näitus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus.




 
3. -26. juuli
Näitus "Materjalist välja. Nahakunstnik maalib ja joonistab" Tallinna Õpetajate Majas.

Näitusel esitlevad nahakunstnikud oma loomingut, mis ei ole otseselt seotud nende erialaga. Välja on pandud akvarell-, õli- ja siidimaale ning pliiatsi- ja tusijoonistusi, samuti autoritehnikas töid. Iga nahakunstnik on kunagi alustanud joonistamisest ja maalimisest. Eriala valikuga on tähelepanu keskendunud rohkem materjalile, milles töötatakse. Aga nagu käesoleval näitusel näha, on paljudele nahakunstnikele jäänud maalimine ja joonistamine meelistegevuseks. Mõnel on see saanud samaväärseks nahakunstiga, mõnel isegi põhiliseks tegevusvaldkonnaks. Nende töid oleme näinud mitmetel näitustel. Samas on väga huvitav vaadata nende kunstnike töid, kelle maalimis- ja joonistamisharrastusest me midagi ei tea. Seega pakub näitus palju põnevat avastamisrõõmu nii kolleegidele kui ka kõigile näitusekülastajatele.

Esmakordselt oli näitus väljas 2014. aasta novembris Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Seekord osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Ruth Heidok, Kiira-Marianne Kadarik, Sirje Kriisa, Luule Maar, Mall Mets, Saima Männo, Tiina Piisang, Tiiu Tulev-Soots, Žanna Žuravel, Marina Tsernobai, Eve Vetemaa.





 
1. - 26. juuli
Egge Edussaar-Haraku inäitus „Sahtlis / In The Drawer” Tartu Kunstimaja väikses saalis.
Ekspositsioon esitab valikut nikerdatud tarbeesemetest, keskendudes kunstniku viimase kümne aasta lemmikteemadele.
" Tahan selle näitusega tänada oma õpetajaid, kes on mind rikastanud erinevate oskustega. Eriti soovin meeles pidada (eelmisel aastal meie hulgast lahkunud) Meelis Säre’t (aka Vanakaru), kelle sõbralike juhtnööridega õppisin nikerdatud teradega uhkeid nuge tegema." ütleb Egga Edussaar-Harak.





 
Köitekunstinäitus „Kaitstud avatus”
2. - 30. juuni
Kohila Raamatukogus.
30. juuni - 31. august
Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Näitus on koostatud Peep Ilmeti kogumiku "Sõõlatud luule" alusel, mis ilmus 2013. a. ja on tema kuueteistkümnes luulekogu.
Sama näitus oli eelmisel aastal TTÜ Raamatukogus ja Pärnu Keskraamatukogus.





   
20. mai
Nahakunstnike Liidu üldkoosolekul võeti vastu 3 uut liiget – Leelo Leesi, Lemmi-Silvi Velmre ja Mari Maripuu.





   
11. mai - 30. juuni
Silvi Kalda näitus “Pilguheit” Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.





   
23. aprill - 25. mai
Näitus „Nahaalused lood” Kuressaare linnuses.
Näitus oli esmakordselt väljas 22. novembrist – 9. detsembrini 2014 Vabaduse galeriis Tallinnas ja 4.-12. märtsini Võrumaa Muuseumis.




















 
10. aprill
Bussiseminar Jõgevale.

Uudses vormis seminaril Tallinnast Jõgevale esinesid bussisõidu ajal harivate ettekannetega Illu Erma - filosoofilise sisuga sõnavõtt naha esteetikast ja sellega seonduvast,. Eve Kaaret värskendas teadmisi naha parkimisest koos näidismaterjaliga. Oma ettevõtmisi sadulsepa ja naha- ning tööriistadega tegelemisest tutvustas Artjom Babitski.
Jõgevale jõudes järgnes ringkäik nahavabrikus ning soovijad said kaasa osta erinevaid taimpark-, kroom- ja karusnahku.
Peale lõunavaheaega suunduti tutvuma Jõgeva Kunstikooliga, mille direktor Kaia Lukats tutvustas kooli ruume ja õpilastööde väljapanekut.
Samas toimus ka kolmas loeng – „Pilte põnevatest etnograafilistest nahkesemetest maailmas", mille oli koostanud Külli Grünbach-Sein.
Seminaril osalesid lisaks nahakunstnike liidu liikmetele ka tudengid ja hiljuti nahakunsti eriala lõpetanud. Tagasiteel tutvustasid nad ennast ja oma tegemisi.

Seminari Jõgevale toetas Eesti Kultuurkapital.





   
9. - 30. aprill
Näitus "Köidetud sõna" Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis.

Näituse teemaks on vene poeedi Aleksander Puškini looming. Väljapanek põhineb peamiselt kahel raamatul, millest üks on välja antud Eestis ja teine Venemaal.
Kirjastuse SE&JS poolt 2012. aastal Tallinnas avaldatud kakskeelne Puškini luulekogu on valminud koostöös Mihhailovskoje Muuseum-looduskaitsealaga. Raamat on varustatud mitmekülgsete kommentaaridega, mis avavad mõnegi luuletuse seosed Eestiga. Illustratsioonid Puškini joonistuste ja luuletustega pärinevad tema originaalkäsikirjadest, valiku tegi Mihhailovskoje Muuseum. Luuletõlgete autorid on Betti Alver ja August Sang. Osa luuletusi ilmub esmakordselt eesti keeles Märt Kullo tõlkes.
Selle raamatu põhjal valminud köidetest oli näitus Puškini majas Peterburis 8. veebruarist – 1. aprillini 2013. Välja oli pandud 34 eesti, 3 läti ja 8 vene köitekunstniku tööd.
2014. aastal anti Peterburi kirjastuse Vita Nova poolt välja poeem “Jevgeni Onegin”. Sama aasta 23. aprillist – 10. juunini võis mõlema teose põhjal koostatud näitust näha I Balti Raamatukunsti Biennaali raames Venemaa Rahvusraamatukogus Peterburis. Biennaali teemaks oli Aleksander Puškini pärand – 2014. aastal möödus 215 aastat suure vene luuletaja sünnist.

Käesoleval näitusel on esindatud 69 tööd 52 autorilt – 34 Eestist, 6 Lätist, 12 Leedust ja 2 Venemaalt.
Osalejad Eestist: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mari Maripuu, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Jass Reilent, Tähti Roostalu, Ulve Ross, Naima Suude. Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk/Katrin Freiman, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Inara Õun, Žanna Žuravel;
Lätist: Ilizane Grinberga, Armins Ozolinš, Valda Ozola, Dace Paže, Lolita Katkovska, Aiva Bumbure;
Leedust: Ieva Kavaliauskaite, Albinas Kavaliauskas, Relita Miele, Jurate Armonaviciute, Dovile Mikalauskaite, Inga Vosiliute, Ramute Toliusyte, Lolita Grabauskiene, Vita Gabaliauskiene, Virgija Ligeikiene, Dovile Bielozaveciute, Laura Kailiuve;
Venemaalt: Inna Grinchel, Anna Petrova.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.





 

4. – 12. märts
Näituseprojekt "Nahaalused lood" Võrumaa Muuseumis. Näitus oli esmakordselt väljas 22. novembrist – 9. detsembrini 2014 Vabaduse galeriis Tallinnas.














3. märts – 18. aprill
Mall Metsa nahkvaipade näitus Tapa raamatukogu teenindusosakonnas.





   
28. veebruar - 26 märts
Näitus "Kunstiraamatuid Enn Jaanisoo kogust" Viljandi Linnaraamatukogus.

Esindatud on 42 tööd 40 kunstnikult: Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Riina Kermik, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Leelo Leesi, Aino Lehis, Luule Maar, Ruuda Maarand, Reda Marks, Mall Mets, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Reet Randoja, Tähti Roostalu, Krista Sander, Naima Suude, Signe Taremaa, Maie Teivik, Ulla Torop, Tiiu Tulev-Soots, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Maarja Undusk, Lemmi Velmre, Esta Voss, Tiiu Vijar, Inara Õun.











 


28. veebruat - 21. märts
Kiira-Marianne Kadariku nahakunsti ja siidimaalide näitus Kännu Kuke Raamatukogus.





   
19. veebruar – 15. märts
Köitekunstinäitus UUES KUUES Tallinna Keskraamatukogus.

Eesti Nahakunstnike Liidul on pikaajaline koostöö Tallinna Keskraamatukoguga, kus pea igal aastal toimub mõni köitekunstinäitus. Nüüd on teoks saanud täiesti uudne ja võib öelda, et Eestis ainulaadne koostööprojekt, mis hõlmab ka lugejaid ja raamatuid.
Tallinna Keskraamatukogu poolt valiti välja sisult kaalukamad ja köitmiseks sobilikud teosed, mis lugemissaalis aktiivselt kasutuses on. Raamatud disainiti ümber kunstnikuköideteks. Nende teoste põhjal ongi valminud käesolev väljapanek.
Kui tavaliselt jäävad näitusel olnud tööd autori valdusse, siis seekord lähevad need tagasi lugejate käsutusse. Nii võib mõnigi lugeja üllatuslikult leida tavaliste raamatute seast nahka köidetud ja kunstniku poolt kujundatud taiese.
Koostööprojekti eesmärgiks on siduda praktiline oskus kaasaegse disainiga ning tutvustada Eesti kultuurile omast kunstnikuköidet igapäevalugejale, kelle seas on kindlasti ka neid, kes näitustele ei pruugi sattuda.

Näitusel osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gorinov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Rutt Maantoa, Luule Maar, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk ja Tiiu Vijar.





 

12. veebruar - 10. mai 2015
Rahvusvaheline köitekunstinäitus ja sellega kaasnev konverents "Scripta manent V. Eesti noor luule".
Näitus toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatav rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent (lad kirjutatu jääb) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Väljapanek püüab näitusekülastajates äratada mõtteid ja tundeid köitekunsti rolli üle muutuvas maailmas ning tõestab selle kunstiliigi arengupotentsiaali ja elu rikastavat kultuurilist väärtust. Alates esimesest näitusest, mis toimus 1995. aastal ja sellele järgnevatel näitustel, on huvikeskmes olnud eesti kultuuri tutvustamine.
Seekordse näituse jaoks spetsiaalselt trükitud luulekogumik koosneb kaheksa eesti noore luuletaja üsnagi radikaalsest loomingust. Kogumiku koostajaks on kirjanik Jürgen Rooste koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega. Luuletajad on esindatud nelja luuletusega, mis on valikuliselt tõlgitud erinevatesse keeltesse (vene, inglise, saksa, prantsuse, itaalia, soome ja ungari). Sellest tuleb ka näituse pealkiri 4x(4+4)x4.
Näitusel on eksponeeritud 115 köitekunstniku looming 19 riigist. Võib näha luuleridu raamivaid traditsioonilistes köitetehnikates kunstiteoseid, aga ka julgeid uuenduslikke lahendusi, mis tekitavad põnevaid assotsiatsioone kaasaja eluga. Üle poole osalejatest on eesti professionaalsed köite- ja nahakunstnikud, nende seas 18 tudengit Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. Lisaks Euroopa, Ameerika ja Austraalia kunstnike köidetele, on suurepärane võimalus imetleda Jaapani kunstnike peent ja tundlikku lähenemist eesti luule interpreteerimisel.

Rahvusvaheline žürii valis välja kolm võrdset kõrge kunstimeisterlikkuse ja novaatorliku idee poolest säravat köidet, mille autoritele anti näituse peaauhinnad - Kuldraamatud. Auhinnatud köitekunstnikud on Eiko Nakao Jaapanist, Ingeborg M. Hartmann Saksamaalt ja Leelo Leesi Eestist. Lisaks anti välja 17 ergutusauhinda, mille said Hugo Baar (Saksamaa), Andreas Bormann (Saksamaa), Tiia Eikholm, Migurl Perez Fernandez (Hispaania), Anneli Filipov, Keiko Fujii (Jaapan), Eve Hintsov, Lore Hübotter (Saksamaa), Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Dalia Lopez Madrona (Rootsi), Lucija Mrzljak (Horvaatia), Tiina Piisang, Tarja Rajakangas (Soome), Hiroko Nakano Sakano (Jaapan), Ulrich Widmann (Saksamaa).

Näituse kujundasid Lennart Mänd ja Valge Kuup OÜ.
Näituse kohta on trükitud värviline kataloog.
www.scriptamanent.ee

Korraldajad: Eesti Köitekunstnike Ühendus, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Nahakunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Instituut, Prantsuse Instituut, Suurbritannia Suursaatkond, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Printon Trükikoda AS, Netbell OÜ; Ehalill Halliste, Enn Jaanisoo, Aino Jakobi, Külliki Järvila, Anu Kalm, Tauno Kangro, Kadi Kurema, Tarrvi Laamann (www.laamann.ee), Regina Lukk, Viive Noor, Maret Olvet, Aigi Orav, Mare Saare, Kärt Seppel, Kelli Valk, Tanel Veenre, Malle Eisen, Illu Erma, Sün Evrard, Malle Vacker.