SÜNDMUSED 2014


   

17. detsember
ENL koosolekul nimetati kolm uut auliiget: pikaaegne EKA nahakunsti osakonna juhataja, emeriitprofessor Ella Summatavet, samas aastakümneid meistrina töötanud Naima Suude ning ENL esimene välisliige Hans-Peter Frölich, kes on üle 25 aasta eestlasi koolitanud ja eesti köitekunsti toetanud.
Uueks välisliikmeks võeti vastu Marje Taska ning tegevliikmeks Inga Radikainen.





   
30. november – 7. detsember
Küünlavalgusnäitus Katariina kirikus.
Näitusel osalesid kõik Katariina Gildi kunstnikud, nende hulgas ka nahakunstnikud Eve Hintsov, Jane Rannamets ja Pille Kivihall.
Küünlavalgusnäitus oli sümfooniliseks valgusmeeleolu esitluseks, kus valguse kandjateks olid kunstnike kujundatud objektid.
Näituse koostas Pille Kivihall.














 


22. november – 9. detsember
Näitus „Nahaalused lood” Vabaduse galeriis on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega.

Näitusega „Nahaalused lood” teadvustatakse ja kutsutakse üles hindama Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust. 56 eestlase ja ka venelase, rootslase, ukrainlase, inglase, soomlase, usbeki, mustlase, ungarlase, prantslase, sakslase, portugallase, juudi, araablase ja paljude teiste lugude – eluseigad, mida nad endaga kaasas kannavad või mis on neile naha alla pugenud – põhjal on nahakunstnikud (või ka nende õpilased) valmistanud kaaned. Ehk teisiti öelduna ümbritsenud need eluseigad kaitsva nahaga. Nahast ümbris, kaaned on kirjutatud või jutustatud loo visuaalne tõlgendus, dialoog sellega.

Osalejad: Rein Anari, Kicki Berglund, Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Rita Janusauskaite, Eve Kaaret, Riina Kermik, Pille Kivihall, Elisaveta Kozlov, Sirje Kriisa, Kaia Lukats, Luule Maar, Aleksandra Meikar, Marta Moorats, Mari Mustjõgi Uisk, Katrin Mägi, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Pipi Pikksaar, Jaana Päeva, Ingrid Putk, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Dorel Sabre, Signe Taremaa, Marje Taska, Maie Teivik, Piibe Tomp, Liina Toomsalu, Carolyn Torger, Tulvi Turo, Veiko Uibo, Maarja Undusk, Lemmi Velmre, Tiiu Vijar.

Vaata lugusid: www.nahakunst.ee/nahaakused_lood





















 



20. november – 13. detsember
Sydney Teadusraamatukogu galeriis (Art Gallery of NSW Research Library) toimus 17. Austraalia köitekunsti näitus, millest võtsid osa 4 Eesti Nahakunstnike Liidu liiget: Kaia Lukats, Luule Maar, Tiina Piisang ja Signe Taremaa.





   

8. november -19. detsember
Näitus "Kaunid piiblid Enn Jaanisoo kogust" Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis. Näitus on on pühendatud eestikeelse Piibli 275. aastapäevale.

"Näitusele olen seekord valinud piiblid ja muud religioosse sisuga raamatud, tähistamaks 275 aasta möödumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Seejuures on rõhuasetus rohkem või vähem kaunitel Suurtel Piiblitel.
Näitusel välja pandud raamatud on osa minu Eesti aja- ja kultuurilooliste raamatute kogust, milles on täis- ja poolnahkköiteid ning vanemaid või uuemaid raamatuid Eesti raamatuvaramust.
Piiblinäitusi on korraldatud ka varem, kusjuures rõhuasetus on olnud erinev – vanad piiblid alates esimesest eestikeelsest, piiblid maailmakeeltes, muud vanad kirikuraamatud, tänapäevased piiblid ja usuraamatud jne.
1939. aastal Kirjastusühisuses „Loodus” välja antud suureformaadiline Piibel kannab õigustatult nime Suur Piibel, aga seda nimetatakse ka Juubelipiibliks, tähistamaks 200 aasta möödumist esimese eestikeelse täispiibli ilmumisest. Lisaks kutsutakse seda ka Doré Piibliks, sest ainus kord on eestikeelses piiblis kuulsa prantsuse kunstniku Gustave Doré graafika.
Doré piibliillustratsioone on kujundaja kasutanud ka näitusele vajaliku miljöö loomisel. Koos teise kuulsa piibliillustratsioonide looja sakslase Julius Schnorr von Carolsfeldi, Eduard Wiiralti ja Uno Roosvalti piltidega seintel on selline näitus ülevaatlikum ja sisukam.
Väljapandud raamatud näitustel on ju reeglina suletud või avatud tiitellehe kohalt ja sisu pole seega nähtav.
Gustave Doré, Julius Schnorr von Carolsfeldi ja Uno Roosvalti piibliillustratsioonide mapid ja raamatud on näitusel ka välja pandud. Eduard Wiiralti illustratsioone võib huviline vaadata E. Tennmanni „Usuõpetuse lugemiku” 4 köites, mis on välja antud 1920. aastatel. Eraldi mapi või raamatuna ootavad Wiiralti piibliillustratsioonid veel väljaandmist. Näitusel on välja pandud ka esimesed eestikeelsed piiblid ja muud kirikuraamatud, et oleks esindatud ka vanemad väljaanded.
Loodan, et selline näitus aitab kaasa piiblite ja kirikuraamatute ning muude vanade raamatute kogumisele ja säilitamisele. On see ju meie ühine vaimuvara."

Raamatuhuviline ja köitekunsti austaja
Enn Jaanisoo



Ajalooliste köidete kõrval on väljas 18 nahakunstniku tööd: Katrin Freiman, Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Rutt Maantoa, Helen Maran-Poll, Lennart Mänd, Kaire Olt, Naima Suude, Signe Taremaa, Raivo Vahtra, Esta Voss, Inara Õun.

Näituse kujundas Tiia Eikholm






 



4. -29. november
Näitus "Materjalist välja. Nahakunstnik maalib ja joonistab" Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Näitusel esitlevad nahakunstnikud oma loomingut, mis ei ole otseselt seotud nende erialaga. Välja on pandud akvarell-, õli- ja siidimaale ning pliiatsi- ja tusijoonistusi, samuti autoritehnikas töid.
Iga nahakunstnik on kunagi alustanud joonistamisest ja maalimisest. Eriala valikuga on tähelepanu keskendunud rohkem materjalile, milles töötatakse. Aga nagu käesoleval näitusel näha, on paljudele nahakunstnikele jäänud maalimine ja joonistamine meelistegevuseks. Mõnel on see saanud samaväärseks nahakunstiga, mõnel isegi põhiliseks tegevusvaldkonnaks. Nende töid oleme näinud mitmetel näitustel. Samas on väga huvitav vaadata nende kunstnike töid, kelle maalimis- ja joonistamisharrastusest me midagi ei tea. Seega pakub näitus palju põnevat avastamisrõõmu nii kolleegidele kui ka kõigile näitusekülastajatele.

Näitusel osalevad:
Tiia Eikholm, Illu Erma, Ruth Heidok, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Luule Maar, Mall Mets, Saima Männo, Minni Patune, Tiina Piisang, Maarja Undusk, Eve Vetemaa.





 


7.-18. oktoober
"Ajastaja" jätkunäitus Metso pearaamatukogus Tamperes.

Eesti Nahakunstnike Liidu pisiköidete näitus „Ajastaja“ koondab 40 kunstniku tööd, mille lähtepunktiks on Peep Ilmeti luulekogu "Ajastaja" poognad, mis on trükitud 2012. aastal 150-s nummerdatud  eksemplaris ja autori poolt signeeritud. Näitusel osalevad kunstnikud said raamatu poognatena ning igaüks valis ise köite stiili ja materjalid.

Käesoleval näitusel on esindatud 40 autorit 46 tööga:
Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gorinov, Külli  Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Sirje Määrits, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Triinu Siilbek, Signe Taremaa, Maie Teivik, Kristi Valdek, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa; EKA nahakunsti osakonnast: Anneli Filipov Carolyn Torger, Piibe Tomp, Lauri Liinev, Amanda-Johanna Joa, Lisette-Maria Puhelainen;  Tartu Kõrgemast Kunstikoolist: Katrin Mägi; Kuressaare Kunstikoolist: Hendrik Aksalu, Sissel Maria Mägi, Maria Vera Pšenitšnaja, Ragne Roost.

Näituse korraldasid Eesti Nahakunstnike Liit, Tampere-Tartu Selts ja Soome Eesti-seltside Liit.
Jätkunäitus jätkub Akaa pearaamatukogus Toijalas.





 
25. september -25. oktoober
Mall Metsa näitus "Elust kassina" Nõmme muuseumis.
Mall Mets eksponeerib näitusel oma viimastel aastatel maalitud kassilembusest sündinud pilte. Lisaks uued värvikad nahkvaibad ja väiksed kaunid nahatööd. Seega väike ülevaade viimaste aastate loomingust.





   
1.-27. september
Köitekunstiäitus “Kaitstud avatus” Pärnu Keskraamatukogus.
Näitus on koostatud Peep Ilmeti kogumiku "Sõõlatud luule" alusel, mis ilmus 2013. a. ja on tema kuueteistkümnes luulekogu.

Osalejad: Anneli Filipov, Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gorinov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Signe Taremaa ja Tiiu Vijar ning EKA nahakunsti osakonna tudeng Carolyn Torger.


21. oktoober - 8. detsember
on sama näitus Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu 4. korrusel.
Näituse avamisel anti välja ka auhind kõige kaitstumale raamatule, mille sai Liia Saluvee töö. Luulekogu autori Peep Ilmeti põhjendus: raamat on nii hästi kaitstud, et vaja on suurt julgust, et see üldse avada. Kui sa just maotaltsutaja pole.





 

29. august – 16. september
Maarja Unduski isikunäitus "Kangelase elu" Vabaduse galeriis.

Vaadata on uued grafiiditehnikas joonistused vanadel teemadel. Vanad teemad on huvitavad kombel alati igihaljad – teravad, nagu haljas nuga ja rohelised, nagu haljas mets. Aastate jooksul muutub vaatenurk ja elukogeja positsioon. Tütarlapsest sirgub naine, naisest moondub vanamoor. Õnneks sellega veel kõik ei lõpe, nagu ka ei alga.
Näituse pealkiri sündis Richard Straussi samanimelist sümfoonilist poeemi ("Ein Heldenleben") kuulates, pakkudes lahenduse nii mõnelegi töörügajat vaevavale küsimusele. Uute piltide kõrval on vaadata ka varasemaid etüüde ja teema-arendusi, mis on aidanud värsketele töödele rada rajada.







 
8.-26. august
Urmas Orgusaare näitus "Tagasivaade" Vabaduse galeriis.

Urmas Orgusaar (1944) on omandanud kunstihariduse nahakunstnikuna, tegutsenud pikalt kunstiõpetajana ning oma viimastel näitustel esinenud maalidega. Eesti kunstilukku on ta ennast jäädvustanud nahakunstiga: tema selge, kuigi mõnigi kord ekspressiivselt dünaamilise vormiga nahkehistöö objektid, eelkõige seinaplaadid, aga ka intarsiatehnikas köited ja karbid ning robustsevõitu nii-öelda talupoja popkunsti esemed kuuluvad meie nahakunsti klassikasse. Kunstniku 2004. aasta kataloogis kirjutab kunstiteadlane Inge Teder: "Urmas Orgusaare looming eristub väga eripärasena eesti nahakunsti domineerivalt romantilise käsitluslaadiga taustast."

Vabaduse galerii näitusel, nagu on osutatud juba ka pealkirjas, on taas vaadata nahkobjektid. Seda tagasivaatelist väljapanekut saab (ja tuleb) vaadata laiemas kontekstis kui pelgalt kunstniku 70. sünnipäeva tähistamisena. Eesti nahakunst on viimasel ajal teinud läbi suuri muudatusi, kunstiakadeemia nahakunstiosakonnal on selge siht nahadisaini (eelkõige rakenduslikkuse suunas nagu jalatsid, kotid jne tarbeesemed) suunas, meie nahkköited on äratanud ka rahvusvahelisemat tähelepanu, kuid selgelt piiritletud nishis. Nii ongi "Tagasivaade" kunstniku enda pilk oma varasemale loomingule, aga ka selle tähendusele praeguses kontekstis.

Pressiteate koostas Reet Varblane












 



14.-18. juuli
Suve harjal toimus Kuressaare Kunstikoolis Külli Grünbach-Seina ja Tulvi Turo juhendatud köitekursus.

12 köitehuvilist neljalt eri maalt õppis kopti köite õmblusviise, topeltkaaneliste ehk kaetud seljaga kopti õmblusega köidete ja liimita mahulise köite tegemist.
Kursusel osalesid Ilizane Grinberga, Dace Paže, Eija Degerstedt, Rutt Maantoa, Helen Maran-Poll, Leelo Leesi, Ene Metsmaa, Piret Männa, Külli Grünbach-Sein, Tulvi Turo, Audrone Selskaite ja Aušra Petroškiene; kursuse korraldas Piret Männa.

Viie päeva jooksul õpiti palju, aga käidi ka ekskursioonil mööda Saaremaad, peeti piknikke ja nauditi kuurortlinna Kuressaare vaatamisväärsusi.
Kursus lõppes näitusega valminud töödest.












 




20. juuni – 14. september
Prantsusmaal, Carré d’Art Raamatukogus Nimes’is toimus 11. FIRA rahvusvaheline köitekunstinäitus, mille organiseeris ARA France. Näitusega kaasnes konverents ja ümarlaud.
Eestist osalesid näitusel Külli Grünbach-Sein, Sirje Kriisa, Luule Maar ja Tiina Piisang.




   
25. aprill - 13. mai
näitus "Minanihe" Vabaduse galeriis

iMinanihe on viimase aasta ühistegevuse ning ühiste töötubade dokumentatsioon. Ühiste töötubade abil ja kaudu õpiti tundma vanade sõprade (kunsti)valdkonda, meediumi, ületama endale võõra (või vähetuntud) materjali vastupanu, avastama iseennast.

Osalejad: metallikunstnik Tõnu Arrak, tekstiilikunstnik Sigrid Huik, nahakunstnik Pille Kivihall, keraamikud Eero Kotli ja Kersti Laanmaa, sisekujundaja Terje Luure, graafiline disainer Tiit Rammul ja poliitikakunstnik Indrek Tarand.






 

24. aprill - 6. mai
Köitekunstiäitus “Ajastaja” HOP galeriis Tallinnas.

Eesti Nahakunstnike Liidu pisiköidete näitus „Ajastaja“ esitleb 51 kunstniku tööd, mille lähtepunktiks on Peep Ilmeti luulekogu "Ajastaja" poognad, mis on trükitud 2012. aastal 150-s nummerdatud ja autori poolt signeeritud eksemplaris.

Näitusel osalevad kunstnikud said raamatu poognatena ning igaüks valis ise köite stiili ja materjalid. On nii klassikalist täisnahkköidet, lahtisese seljaga ja pikapistelist köidet kui ka põnevaid köiteobjekte, kus esmapilgul ei või aimatagi, et tegemist on raamatuga. Vaatamata sellele, et tegemist on ühe ja sama raamatuga, on tulemus värvikas ja tööd väga omanäolised ning täiesti erinevad.
Raamatu lõpus on vabad lehed, kuhu lugeja saab ka oma luuletusi kirjutada. Külastajad ei saa oma mõtteid küll autoriköidetesse kirja panna, aga näitusesaalis on paber ja pliiats olemas juhuks kui Peep Ilmeti luuleraamatust inspireeritult tekib soov ennast väljendada. Stiilinäited leiab ka galerii seinale suurendatuna.
Möödunud aasta jooksul on näitust eksponeeritud Märjamaa, Tapa, Pärnu ja Tartu raamatukogudes. Igale näitusele on lisandunud mõned uued tööd. Nii võib ka avataval näitusel Hop galeriis näha täiesti uusi köiteid. Näitusel osalevad peamiselt Eesti Nahakunstnike Liidu liikmed, samuti on kaasatud tudengite töid ning Läti köitekunstnikke. Kõige kaugemalt on oma töö saatnud Edith Csontos Austraaliast.

Näitusel on esindatud 53 autorit:
Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gorinov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Hedvig Mäe, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Sirje Määrits, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Triinu Siilbek, Signe Taremaa, Maie Teivik, Marina Tšernobai, Tulvi-Hanneli Turo, Kristi Valdek, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar;
EKA nahakunsti osakonnast:
Anneli Filipov, Amanda-Johanna Joa, Lauri Liinev, Lisette-Maria Puhalainen, Maarja Roolaht, Piibe Tomp ja Carolin Torger;
Tartu Kõrgemast Kunstikoolist: Katrin Mägi;
Kuressaare Kunstikoolist: Hendrik Aksalu, Sissel Maria Mägi, Maria Vera Pšenitšnaja, Ragne Roost;
Lätist: Ilizane Grinberga, Armins Ozolin, Dace Paze;
Austraaliast: Edith Csontos.

Näituse kujundus ja teostus: Valge Kuup.
Näitustoetas Eesti Kultuurkapital.





 




23. aprill – 10. juuni
Köitekunsti ja raamatuillustratsiooni näitus I Balti Raamatukunsti Biennaali raames Peterburis, Venemaa Rahvusraamatukogus.

Balti Raamatukunsti Biennaal toimub Peterburis esmakordselt. Seda korraldavad Venemaa Raamatuühingu Peterburi haru ja Peterburi Kunstnike Liit. Näitused toimuvad 19. aprillist – 25. juunini erinevates kohtades üle linna. Esindatud on raamatuillustratsioon, köitekunst, kunstnikuraamat, installatsioon, video ja tegevuskunst, mis on seotud raamatuga.
Biennaali teemaks on Aleksander Puškini pärand – 2014. aastal möödub 215 aastat suure vene luuletaja sünnist.

23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja autoriõiguste päeval avati Peterburis Rahvusraamatukogu uue hoone  peanäitusesaalis väljapanek, mille ühe osana eksponeeritakse köitekunsti. Osalejaid on Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Rootsist, Hispaaniast ja Venemaalt, kokku üle kolmekümne.
Põiliselt on kunstnikud köitnud kahte väljaannet – kirjastuse SE&JS poolt Tallinnas välja antud luulekogu ja Peterburi kirjastuse Vita Nova “Jevgeni Oneginit”.

Näituse kujundas Inna Grinchel.

Eesti Nahakunstnike Liidu poolt sõitis näituse avamisele 10-liikmeline grupp, kes Peterburis veedetud kolme päeva jooksul tutvus lisaks biennaali näitustele
ka Ermitaaži haruldaste raamatute osakonnaga ning oli võimalus külastada ka Haruldaste Raamatute Kirjastuse köitekoda.

Eesti köitekunstnike osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.

Osalejad Eestist:
Tiina Andron, Tiia Eikholm, Anneli Filipov, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Aino Lehis, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mari Maripuu, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Jass Reilent, Tähti Roostalu, Ulve Ross, Naima Suude, Žanna Žuravel, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk/Katrin Freiman, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Inara Õun (Eesti Nahkehistöö);
Lätist oli osalejaid 6, leedust 12, Venemaalt 6 ja Rootsist 1.


11. juuli – 31. august
Peterburis väljas olnud köitekunstinäitus Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa autorite töödega oli eksponeeritud ka Narva kindluses. Näituse organiseerija ja kujundaja oli Inna Grinchel.





 


3. märts - 7. aprill
Köitekunstiäitus “Kaitstud avatus” TTÜ Raamatukogu 2. korruse lugemissaalis.
Näitus on koostatud Peep Ilmeti kogumiku "Sõõlatud luule" alusel, mis ilmus 2013. a. ja on tema kuueteistkümnes luulekogu.

Näituse avamisel märgiti ära kolm tööd:
Kõige avatum raamat - Rene Haljasmäe
Parim kaitstuse ja avatuse ühitamine - Külli Grünbach-Sein
Kõige üllatavam raamat - Tiina Piisang

Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, Peep Gorinov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Liia Saluvee, Signe Taremaa, Tiiu Vijar ja EKA nahakunsti osakonna tudeng Carolyn Torger.

*
Raamatus on sõnum. Selleks, et sõnumit teiste inimesteni viia, raamat loodaksegi.
Raamatus peituvat sõnumit loetakse lugematu arv kordi, kuid sõnum sellest ei kahane ning seda võivad lugeda üha uued ja uued inimesed.
Selleks, et raamatu sõnum jõuaks paljudeni, tuleb seda peale kirjas jäädvustamise ka kaitsta. Raamatu sõnumi kaitserüüks on selle raamatu köide.
Seda kaitserüüd kavandades tuletame endile meelde, et küütlev siid võib olla kaitsvam kui terasest turvis, et Ilu võib kaitsta nii ennast kui seda, mida ta ümbritseb. Ja et Ilu võib end ilmutada mistahes kujul, mistahes materjalis, olgu selleks paber või riie või nahk või puu või isegi teras.
Kõige selle juures ei tohi me unustada, et raamatu sõnum peab jääma avatuks. Kui raamat suletakse tinutatud kirstu, siis võibki selle maha matta, et kellegi silmad seda enam ei näeks. See on raamatu surm.
Kui soovime raamatule pikka iga, siis loome talle sellise rüü, mis meelitab teda avama, kuid kaitseb ka õnnetuste eest.
Kui järele mõelda, siis kaitstud avatust soovime me ka endale, sest kes see nii väga tahaks vägisi kinni pandud saada!

Peep Ilmet





 



3. – 28. veebruar
Näitus „Köitekunst Eestis läbi viie sajandi“ Helsingi Linnaraamatukogus, Soomes.




   
25. jaanuar – 15. veebruar
Näitus “Shakespeare köites. Designer Bookbindersi rahvusvaheline köitekunsti konkurss 2013” Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis.

„Shakespeare köites“ on rändnäitus, mida korraldab Ühendkuningriigi raamatuköitjate ühendus (Designer Bookbinders) koostöös Bodleiani Raamatukogu ja Paul Getty Fondiga.
Designer Bookbinders on üks tuntumaid köitekunstiühinguid maailmas. Bodleiani Raamatukogu asub Oxfordis. Selle lähistel on köitjad aastasadu tegutsenud ning raamatukogu peab oluliseks säilitada sidet kunsti ja oskustöö vahel, mille jõuline põimumine määratleb tänase köitekunsti idee. Tuntud kunstikoguja ja metseeni Paul Getty fond toetab raamatuköitjate ühenduse tööd ja paneb välja väärilised auhinnad.

Esimene võistlus toimus 2009. aastal köidete aastanäitusena. Seejärel otsustasid korraldajad teemakonkursi kasuks, et õhutada köitjate loovust ja anda neile suurem vabadus. Valik langes inglaste suurele rahvuslikule aardele William Shakespeare´ile ja võistlejail lasti köita tema teoseid.

Töid esitasid autorid 31 riigist, nende hulgast valis parimad välja žürii, kuhu kuulusid Bodleiani Raamatukogu juhataja asetäitja Richard Ovenden, Designer Bookbinders’i liige James Brockman, ameerika kunstnik ja köitja Timothy C. Ely ning hollandi kunstnik ja restauraator Katinka Keus.
Eestist osales 19 kunstnikku ja nendest pääsesid näitusele Tiina Piisang ja Külli Grünbach-Sein.

Designer Bookbindersi reglemendi kohaselt võivad oma töid nende kodumaal toimuval näitusel tutvustada ka need eesti köitjad, kelle teosed rändnäituse komplekti ei kuulu.

Näituse rändab peale esmast eksponeerimist Oxfordis ringi mitmel pool Euroopas ja Aasias. Eesti Rahvusraamatukogu on üks sihtkohtadest, kus seda ainulaadset näitust eksponeeritakse.

Avamisel osalesid Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby, raamatuköitjate ühenduse ekspresident ja näituse kuraator Lester Capon ning kunstnik Jeff Clements.

Eesti Rahvusraamatukogu


Osalejad: Illu Erma, Rene Haljasmäe, Maila Käos, Sirje Kriisa, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Kaire Olt, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Tiiu Vijar, Žanna Žuravel.





 



vaata pilte näituse avamiselt

24. jaanuar - 18. veebruar
Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus
25. veebruar - 18. märts
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus

Kaia Lukatsi isikunäitus KÄSI&KIRI.
Näitusel on võimalus näha valikut autori nahkköidetest ja -kottidest. Köited on valminud enamasti köitekunstikonkurssidele, mis on toimunud nii Eestis kui ka välismaal (Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Šveitsis ja Leedus).
Ka aksessuaarid, mis on esindatud näitusel, tutvustavad kunstniku terviklikku väljakujunenud märgisüsteemi - oma stiili. Näitus annab ülevaate kunstniku käekirjast ja tähistab ühtlasi 25 aasta täitumist valitud erialatee algusest.

Tänan: Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Nahakunstnike Liit, Eesti Köitekunstnike Ühendus.









 
16. jaanuar - 27. veebruar
Näitus “Eesti nahakunstnike autoriköited Enn Jaanisoo erakogust” Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Näitusele valitud nahkköited on osa minu Eesti aja- ja kultuurilooliste raamatute kogust, milles peale nahkköidete leidub poolnahkköiteid ja vanemaid või uuemaid raamatuid Eesti raamatuvaramust.
Kogu tekkimise ja täiendamise aluseks on olnud huvi Eesti ajaloo (sealhulgas üldisemalt Eesti kultuuriloo ja kitsamalt kunstiajaloo) vastu, seejärel aga bibliofiilne huvi raamatute kui asjade vastu – vanad raamatud, raamatute ajalugu ja areng, nende kujundus ja köiteviisid, aga ka kõik muu, mis sellise huviga kaasas käib.

Eesti nahakunstnike teostatud nahkköited on ajaliselt hilisem huvi – soov vääristada selleks sobivaid raamatuid minu kogust (aga ka uusi raamatuid) nahka köitmisega, andmaks neile lisaväärtust naha- ja köitekunsti vahenditega. 
Eesti nahakunst ja selle üks osa – kauni kujundusega nahkköidete valmistamine – on maailmas tunnustatud ja kõrgelt hinnatud. Seda tõestavad meie kunstnike rahvusvahelistel näitustel saavutatud kõrged kohad.
Rahvusvaheline hinnang Eesti köitekunstile ja Eestis iga viie aasta järel toimuv rahvusvaheline köitekunsti konkurss-näitus Scripta Manent (kus Eesti kunstnikud samuti auhindu on saanud) on olnud innustuseks selle kogu arendamisel.
Kogu täiendamisel on minu üks eesmärke saada vähemalt 100 Eesti naha- ja köitekunstniku autorieksemplarid. Praeguseks on kogus ca 90 kunstniku köidetud või kavandatud raamatu.

Peagi saab Eesti n.-ö. ametlik nahakunst 100-aastaseks: 1917. aastal asutati tolleaegse Riigi Kunsttööstuskooli juurde nahakunsti osakond. Loomulikult valmistati Eestis kauneid nahast tarbe- ja kunstiesemeid ning köideti raamatuid nahka juba enne seda (mille kohta Eesti kunstiajaloolased on kirjutanud mitmeid raamatuid).
Aastal 2018 jõuab kätte teine oluline tärmin: 100-aastaseks saab Eesti suurim raamatuvaramu, Rahvusraamatukogu. 
Loodan koos Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonna rahvaga ning kõigi Eesti tegutsevate naha- ja köitekunstnikega, et kaunite nahast esemete soetamine kodudesse ja raamatute nahka köitmine tänasest rohkem „moodi“ läheb.
Võib-olla aitab käesolev näitus selleks natukene kaasa.

Raamatuhuviline ja köitekunsti austaja
Enn Jaanisoo

Näituse avamisel anti üle auhind parima köite autorile – Kaire Oltile. Otsuse tegi žürii koosseisus Inge Teder ja Jüri Hain.

Näituse kujundas Tiia Eikholm

Näitusel on esindatud 89 kunstniku tööd: Tiina Andron, Jevgenia Aun, Egge Edussaar-Harak, Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Peep Ilmet-Gorinov, Annelie Joandi, Nele Jõhvik, Elo Järv, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Kadi Kiipus, Kaja Kits-Karm, Pille Kivihall, Urve Kolde, Leanika Korn, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Ene Kõnnussaar, Pille Kängsep, Maila Käos, Ella Külv, Ivi Laas, Jolana Laidma, Leelo Leesi, Aino Lehis, Einike Leppik, Kaia Lukats, Ruth Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Reda Marks, Anne Meesit (Vainomaa), Mall Mets, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Tõnu Ojaperv, Kaire Olt, Urmas Orgusaar, Kadri Paloveer, Minni Patune, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Reet Randoja, Jane Rannamets, Õie Raudsepp (Krusten), Paul Reeveer, Jass Reilent, Tähti Roostalu, Karoli Saar, Liia Saluvee, Anne Sander, Krista Sander, Katrin Sasi, Triinu Siilbek, Ella Summatavet, Naima Suude, Žanna Žuravel, Ivi Tafel, Ene Tammer, Signe Taremaa, Eduard Taska, Maie Teivik, Jaanus Tordik, Ulla Torop, Tiiu Tulev-Soots, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Maarja Undusk, Raivo Vahtra, Endel Valk-Falk, Urve Varik, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Merle Visak, Ene Voore, Esta Voss, Inara Õun.





 




Vaata pilte näituse avamiselt
4. jaanuar - 2. veebruar
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56, Tallinn) on avatud põlvkondlik rühmanäitus „Welcome 1964".

Pealkirjas esinev number 1964 märgib näitusel osalevate autorite kuulumist põlvkonda, kes jõuab 2014. aastal oma esimese juubelini. Tegemist on põlvkonnaga, kes on kogenud ühiskonnas toimunuid suuri murranguid. Kes on valmistunud eluks, mida nad pole saanud elada. Kes on pidanud hakkama elama elu, milleks neid pole ette valmistatud. Elamine ise ongi üks suur kunst.

Näitusel esinevad metallikunstnik Tõnu Arrak, tekstiilikunstnik Sigrid Huik, nahakunstnik Pille Kivihall, keraamikud Eero Kotli ja Kersti Laanmaa, kunstnik-ruumikujundaja Terje Luure, graafik Tiit Rammul ning tarbetu kunstnik Indrek Tarand.