SÜNDMUSED 2013


   
16. detsember
Toimus Adamson-Ericu Muuseumis meenutusseminar ja koosolek koostöös muuseumiga, kus nahakunstnikud jagasid mälestusi ning tähelepanekuid Adamson-Ericust kui õppejõust, kollleegist ja inimesest ENSV Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö kateedri päevilt. Avasõnad ütles muuseumi direktor Ülle Kruus, sissejuhatava sõnavõtuga esines Inge Teder, meenutuskilde jagasid Aino Lehis, Esta Voss, Naima Suude, Ruuda Maarand, Elo Järv ja Kiira-Marianne Kadarik.

ENL koosolekul võeti uuteks liikmeteks vastu Külli Grünbach-Sein ja Piret Männa.





   
Agne Kuusing-Soome isiknäitused
19. – 30. november maalinäitus Kullo Lastegaleriis. Teisel korrusel on võimalik tutvuda Agne Kuusing-Soome viimase paari kuu loominguga, akvarellid, mis maalitud Sitsiilias, Norras, Muhumaal, Setumaal jne. Keldrikorruse kahes saalis tutvustab ta Setumaa sarja, tegemist on õlimaalidega aastatest 1999-2013.
22. novembril kell 14.00 teise isiknäituse avamine Jüris, Rae Kultuurikeskuses,
28. novembril kolmanda isiknäituse avamine Tallinna linnavolikogus, Vana-Viru t. 12.






 
6. november – 13. detsember
Austraalias, Sydney Teadusraamatukogu galeriis (Art Gallery of NSW Research Library) toimub iga-aastane köitekunsti näitus, millest võtavad juba kolmandat korda osa ka Eesti Nahakunstnike Liidu liikmed. Seekordsel, arvult 16. näitusel on 33 osavõtja seas eestlasi koguni 11: Tiia Eikholm, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Kaia Lukats, Luule Maar, Tiina Piisang, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Signe Taremaa ja Tiiu Vijar. Näituse avamisel viibis ka Eesti peakonsul Austraalias Katrin Kanarik.

ENL liikmete osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.


vaata pilte näituse avamiselt





 

4. – 30. november
“Konrad Mägi. Köidetud” Tallinna Keskraamatukogus

Käesolev näitus Tallinna Keskraamatukogus on köitekunstnike austusavaldus Eesti ühele tuntuimale maalikunstnikule Konrad Mägile tema 135. sünniaastapäeva puhul 1. novembril.

Näituse aluseks on Maie Raitari ja Andres Sööti koostatud raamat “Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg”. Teos valiti 2011. aasta 25 kaunima raamatu hulka. Ilus raamat jäi silma ka köitekunstnikele. Tänu kirjastuse Ilmamaa vastutulelikkusele said kunstnikud köitmata poognad, mille nad oma nägemuse järgi kunstiteoseks vormisid.
Konrad Mägi looming on väga rikkalik ja huvipakkuv, nii et iga köitja on leidnud endale meelepärase elemendi – värvi, vormi, meeleolu – mille kaudu maalija loomingut interpreteerida. Tulemuseks on põnevad ja omanäolised köited, kus on kasutatud mitmekesiseid materjale ja tehnikaid, huvitavaid kompositsioonilahendusi ning erinevaid köitmise viise.

Näitus alustas oma teekonda juba eelmisel aastal Pärnu Keskraamatukogust, järgnesid Kohila raamatukogu, Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu ning Viljandis Linnaraamatukogu.

Tallinna-näitusel esinevad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja EKA nahakunsti osakonna tudengid Elina Kosenkova, Anneli Metsmaa, Mari Mägi, Triin Oja ning Lotta Ojaver.












 

Köite autor Tulvi-Hanneli Turo



Köite autor Luule Maar



Köite autor Tiia Eikholm



17. oktoober – 1. detsember
Silvi Kalda isiknäitused Harjumaa Muuseumis ja Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Eesti nahakunsti klassiku Silvi Kalda 2009. aastal korraldatud näitus kandis pealkirja “Uudishimu”. Uudishimu näib innustavat kunstnikku ka praegu Harjumaa Muuseumis ja Harju Maakonnaraamatukogus toimuvate näituste tööde loomisel. Esitades selgi korral suure grupi oma loomingule nii omaseid köiteid ja külalisraamatuid, ilmutab kunstnik nüüdki oma otsivat vaimu nii materjalide kui ka erinevate tehniliste ja kujunduslike võtete kasutamise osas.

Käsoleva väljapaneku üllatuslikuks peatükiks on aga suur grupp raamitud seinakaunistusi ja -pilte. Nende teema on kunstnik ammutanud küll loodusest kui ka ümbritsevast elust. Siingi ilmutab Silvi Kalda lausa pillavat ja julget eksperimenteerimist materjalide ja tehnikate osas. Oma kompositsioonidesse on kunstnik lülitanud küll lihtsaid kuivatatud taimi, pabermassi ja kasutanud julgelt metalli ning isegi karuslooma sabasid, fotosid, maalinguid jm. Kõige selle kõrval näeme aga ka nahakunsti klassikalisi tehnikaid nagu nahavool ja nahalõige. Komposisioon “RE-realia” ehk “Naha kolmas elu” on kunstniku taotluste ilmekas näide materjalide ja tehniliste võtete julges kõrvutamises. Selle loomingulise peatüki kaudu on Silvi Kalda avardanud väga omapärasel viisil eesti nahakunsti võmaluste piire.

Inge Teder


Näituseid toetas Eesti Kultuurkapital.






 



vaata pilte näituse avamiselt
1. oktoober – 16. november
“Scripta manent IV. Lauldud sõna” valiknäitus Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.

Käesolevale väljapanekule on valitud 19 eesti köitekunstniku teost. Osalevad: Veronika Alu, Irmeli Jaanson, Rene Haljasmäe, Tiia Eikholm, Sirje Kriisa, Kristina Kruuse, Leelo Leesi, Lennart Mänd, Piret Männa, Krete Pajo, Jaana Päeva, Maie Teivik, Naima Suude, Tarrvi Laamann, Žanna Žuravel, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Silvi-Lemmi Velmre, Tiiu Vijar.

Valiknäituse koostas ja kujundas Rene Haljasmäe.
Toetajad: Eesti Köitekunstnike Ühendus, Eesti Kultuurkapital.





   
25. – 29. september
12. Kõitekunsti Biennaal Saint Rémy-lès-Chevreuse’is Prantsusmaal.

12. köitekunsti biennaalil pärjati eesti kunstnik Luule Maar „Welcome in PNR“ auhinnaga. Tema oli ainuke Eesti ja ka Ida-Euroopa kunstnik, keda sellel rahvusvahelisel näitusel tunnustati. Biennaali peaauhinna, Euroopa Liidu preemia sai Julie Strub Prantsusmaalt, Prantsuse kultuuriministri auhinna aga Bruna Maffei Itaaliast.

Eelmisel, 2011. aasta biennaalil auhinnati Luule Maari teost samuti tookord „köitegurmaani“ preemiaga. Eesti köite- ja nahakunstnikud võtavad sellest biennaalist osa juba alates 1995. aastast, tänavu on neid 16. Biennaalil on eri kategooria üliõpilastele ja kunstikoolidele, ent kõrge osavõtutasu saab noortele mõnigi kord takistuseks. Seekord pälvis selle valdkonna preemia üks jaapani köitekoda.

Tegemist on iga kord erineva kirjandusteose kunstilise tõlgendamisega, selleks saadetakse registreerunutele vastava raamatu poognad. Tänavu oli köitekunstnikele lähtepunktiks Maurice Leblanc’i teos „L’Aiguille Creuse“ (eesti keeles on „Õõnes nõel“ ilmunud 1934. aastal A. Aspeli tõlkes) 3 illustratsiooni ja frontispissiga, mille autoriks on Jean-Louis Zirnhelt. Ilmselt hinnatakse Prantsusmaal kaasaegse ja originaalse kujunduse kõrval ka klassikalisi köitekunsti reegleid ning tehnikaid, sest neid valdab L. Maar suurepäraselt. Köiterestauraatorina on ta ennast kurssi viinud väga erinevate ajalooliste stiilidega. Leblanci teost tõlgendades kasutas L. Maar aplikatsiooni ja joontehnikat, enda sõnul „valas raamatu kaantele tugevaid värve ja pisut korrastas neid geomeetriliste kujunditega“.
Õnnitleme eesti köitekunsti suurmeistrit rahvusvahelise tunnustuse puhul!

Anne Untera


Osalejad Eestist: Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Ivi Laas, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo ja Tiiu Vijar.

ENL liikmete osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.





 






Küite auto Luule Maar
13. september - 14. oktoober
Inna Grincheli isiknäitus “Regeneration” Erarta galeriis Peterburis.
Näitus on kokku pandud kahe väljapaneku põhjal, mida eesti publik on näinud 2012. aasta septembris Kastellaanimaja galeriis (“Transformatsioon”) ja 2013. aasta juunis Vabaduse galeriis (“Metsanahk”).





   
12. september – 8. detsember
„Scripta manent IV“ valiknäitus Budapestis, Ungaris.

Aastal 2010 toimus Tallinnas Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatud rahvusvaheline köitekunsti konkursinäitus „Scripta manent IV“, mis oli pühendatud sama aasta augustis 80. sünnipäeva tähistanud Veljo Tormisele. Budapesti Tarbekunstimuuseumis avatud näitusel eksponeeritakse valikut näitusel „Scripta manent IV“ esindatud eesti autorite töödest. Lisaks saab näha Tallinna-näitusel osalenud ungari kunstniku Márton Barabáse ning ühe šveitsi ja nelja jaapani kunstniku raamatuid.
Näituse avamisel esindavad Eesti Köitekunstnike Ühendust Budapesti-näituse koostaja Lennart Mänd ja EKÜ juhatuse liige Rene Haljasmäe. Lennart Mänd sõnas, et näitust koostati mõnuga, konkursil osalenud teiste riikide köitekunstnike tööd rikastavad väljapanekut. Näituse taustaks on aga kaunis ja väärikas muuseumihoone – 1896. a ehitatud Budapesti Tarbekunstimuuseumi peetakse ungari juugendarhitektuuri pärliks.
Külastajad saavad vaadata ka Peep Puksi dokumentaalfilmi Veljo Tormisest „Taasleitud laul“ (1977) ungarikeelsete subtiitritega. Lisaks viib Lennart Mänd Budapesti Kunsti- ja Tarbekunstikeskkoolis läbi kolmepäevase kunstiraamatu õpikoja, samas on köitekunsti õpetatud juba 106 aastat.

Budapesti-näitus sai teoks Budapesti Tarbekunstimuuseumi, Eesti Köitekunstnike Ühenduse, Eesti Instituudi Ungari esinduse ja Budapesti Jaapani Sihtasutuse koostöös.





   
7. september – 12. oktoober
The Society of Bookbinders rahvusvaheline köitekunsti konkurss, Stanley and Audrey Burton Gallery, Leeds, Inglismaa.

Köitjate Ühing Inglismaal (The Society of Bookbinders) korraldab iga kahe aasta tagant rahvusvahelist köite- ja restaureerimise alast näitus-konkurssi, millega kaasneb ka konverents. Konkursile saabus 92 tööd 66 autorilt 16 riigist (Austraalia, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iisrael, Jaapan, Kanada, Kreeka, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Ungari, USA).
Köiteid hinnati viies eri kategoorias – kunstiline köide, autoriraamat, valmiskaaneline köide, ajalooline köide ja restaureeritud köide. Eestisse tuli näitus-konkursilt kaks auhinda. Tiina Piisang sai preemia parima uuendusliku idee eest ja EKA nahakunsti osakonna tudeng Maarja Roolaht parima uustulnuka preemia.
Lisaks Leedsile, saab näitust vaadata Bathis (16. oktoober – 16. november) ja Londonis (19. november – 4 jaanuar 2014).





 

Köite autor Tiina Piisang
2. september - 2. oktoober
“Konrad Mägi. Köidetud” Viljandi Linnaraamatukogus.

Eelmisel aastal Pärnu Keskraamatukogus, Kohila raamatukogus ja Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus olnud näitus on jõudnud Viljandisse.

Näitusel esinevad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Agne Kuusing-Soome, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Naima Suude, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja EKA nahakunsti osakonna tudengid Elina Kosenkova, Anneli Metsmaa, Mari Mägi, Triin Oja, Lotta Ojaver.

Ilmus artikkel ajalehes Sakala 31. augustil 2013.













 



14. august – 27. september
Kiira-Marianne Kadariku juubelinäitus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus.

Põhiväljapanekus on eksponeeritud u 20 nahkköidet, mis on loodud viimase 10 aasta jooksul ja toetavad kujunduslikult üksteist. Sellise tervikuna on näitus kokku pandud esmakordselt.
Teise osa moodustavad keraamilised vormid, mis on valminud aastatel 2010-2013. Lisaks on raamatukogu kohvikus välja pandud siidimaali tehnikas valminud tööd.
Kiira-Marianne Kadarik lõpetas 1965. a Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala Adamson-Ericu diplomandina. Töötas kujunduskunstnikuna NJTK-s “Kommunaar” ja RMK-s “UKU”, praegu vabakutseline. Aastast 1970 Eesti Kunstnike Liidu liige. Pika loometee jooksul on ta esinenud paljudel isik-, grupi- ja rahvusvahelistel näitustel.

Näituse autor tänab Eesti Kultuurkapitali, TLÜ Akadeemilist Raamatukogu ja Eesti Nahakunstnike Liitu.











 


24. juulil - 10. september
Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis on avatud reisipiltide näitus.

Sule ja pintsliga viibisid Pühal Maal Arne Hiob, Eva Jänes, Pille Kivihall ja Erik Nobel. Arne Hiob on kirjutanud ajalugu ja rännukulgu selgitavad tekstid Erik Nobeli ja Pille Kivihalli reisivisanditele. Eva Jänes on eksponeerinud maalimõtisklusi.
Näituse avamisel esinesid Mari-Liis Uibo viiulil ja Andres Uibo orelil.

Sama näitus oli üleval
5. oktoobrist - 3. novembrini Nõo kirikus,
10. novembrist - 6. jaanuarini 2014 Haapsalu Toomkirikus,
märts - aprill 2014 Võrumaa Keskraamatukogus,
17. - 23.juuni 2014 XVII Suure-Jaani Muusikafestivali raames kohvikus Arturi juures.




 
14. - 25. juuni
Inna Grincheli isiknäitus "Metsanahk" Vabaduse galeriis.

Inna Grinchel on omandanud kunstihariduse Peterburis, hakanud ka kunstnikuna tegutsema seal, kuid 2000ndate aastate esimesel kümnendil on ta mitmel korral oma kunsti näidanud ka Eestis. Tema esimene Eesti näitus oli juba 1998. aastal Narvas, viimane möödunud sügisel Kastellaanimajas, Vabaduse galeriis on see tal teine näitus, eelmine oli 2008. aastal. Pole ka ime, sest kunstniku suvekodu on Võrumaal ning 2007. aastast on ta ka Eesti Kunstnike Liidu liige.
Inna Grincheli meelismaterjal on nahk: seda oma installatsioonides kasutanud on ta alati delikaatselt arvestanud ka naha kui materjali tähenduse ning n-ö ajaloolise mäluga. Teda on huvitanud inimene, kas siis kultuurilise tähenduse (antiik-kreeka kultuur ja eelkõige selle müütiline tasand) kaudu, nagu olid tema möödunud sügisesed vana-kreeka mütoloogiliste tegelaste praegusaegsed versioonid, või ka eksistentsiaalsete teemade isiklikud tõlgendused.
„Metsanaha” näitus on tõukunud ökoloogilisest kriisist, looduse ja inimese ebakõlast. Seda projekti pole ajendanud abstraktne soov osutada millelegi, mis puudutab meid kõiki, vaid ülimalt konkreetne, isiklik seotus selle teemaga. Inna Grincheli projekti ajend on Lõuna-Eesti, Võrumaa konkreetne mets, kunstniku oma paik. Abstraktse kujundi juurde jõudmine isikliku, oma paiga kaudu on selle projekti tugevaim külg.
Inna Grinchel ei räägi sajanditagusest röövkapitalismi hullusest, isegi mitte meie oma kümne-kahekümne aasta tagusest lastehaigusest. Ta osutab elusorganismi hapruse abil sellele, mis toimub ikka veel, nüüd ja praegu. Ja sellele, ükskõik kui paratamatult meie planeet ka ei linnastu, vajame meie, inimesed, loodust, metsa. Mitte silmapiiril, aga meie ümber, et ka kimbatuseööl võiksime kergendatult ohata ja tunda end turvaliselt.





 








12. juuni – 10. august
Designer Bookbinders rahvusvaheline köitekunsti näitus Bodleiani raamatukogus Oxfordis, Inglismaal.

Teise rahvusvahelise näitus-konkursi teemaks oli William Shakespeare. Konkursile laekus väga eriilmelisi ja huvitavaid töid 31 riigist. Näitusele valiti 253 tööst 82. Kõikide osalejate tööde pildid on avaldatud kataloogis. Eestist osales konkursil 19 autorit, neist näitusele valiti Tiina Piisangu ja Külli Grünbach-Seina tööd.

Osalejad Eestist: Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Maila Käos, Sirje Kriisa, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Lennart Mänd, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Zanna Zuravel, Signe Taremaa, Tiiu Vijar.

ENL liikmete osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.





   
8. juuni
Konguta Koolis Tartumaal toimus III Taska päev, mille organiseerijaks oli Eve Hintsov koostöös Konguta Kooli ja Vallavalitsusega.
Kava:
11.00 - E.Taska teeviida pidulik avamine Kobilo külas.
11.30 - Kogunemine koolimajas. Taska õppeklassi tutvustamine. Kuldamispressiga kuldamine. Iga osaleja saab endale valmistada väikese meene. Juhendab E. Hintsov
12.30 - Kohvi ja küpsise paus
13.00 - Paberi marmoreerimine ning vahupaberi valmistamine. Juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli meister Maila Käos
14.30 - Päeva lõpetamine





   
7. juuni
Päev Tallinna Linnaarhiivis koos pärgamentürikute ja köidetega.

Üritus oli mõeldud kõikidele huvilistele, kes tahtsid teada rohkem kadunud aegade traditsioonidest ning sellest, milliseid vanu pärgamendiaardeid Tallinna Linnaarhiivist leida võib ning kuidas pärgamenti on läbi aegade valmistatud, kasutatud ja kuidas seda säilitatakse tänapäeval.

Kava:
- Restauraator Sille Feldberg räägib pärgamendi ajaloost ja oma kogemustest pärgamendi valmistamise kursustel Austrias Hornis.
- Restaureerimise peaspetsialist Marian Habicht räägib Linnaarhiivi pärgamentürikute kogu konserveerimisest.
- Keskaegse kaupmeheraamatu pärgamentkaanelise rekonstruktsioonköite valmistamine (õppefilm). Kommenteerib restauraator Kadri Paloveer.
- Tutvumine pärgamendiuunikumide (ürikud, raamatud, köited, huvitavad leiud) väljapanekuga Marian Habichti juhtimisel.
- Arhiivi varakambri külastus (uunikumide näitus hoidlas, seal asuvad ka 13. sajandist pärinevad Lübecki õiguse originaalid).












 






22. mai
ENL koosolekul võeti uueks liikmeks vastu Antoniuse Gildi asutajaliige ja aktiivselt tegutsev nahakunstnik Tiina Andron ning toetajaliikmeks köitekunstiga tegelev luuletaja Peep Ilmet.





   
3. aprill – 15. juuni
“Frölichid – köitekunst läbi nelja sugupõlve” Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis.

Näitusel on eksponeeritud Saksamaalt Stuttgardist pärit köitemeistrite loomingut. Eesti näitusekülastajal pole kuigi sageli võimalust kohtuda kunstimeistritega, kelle erialased teadmised, oskused ja traditsioonid pärinevad sajandite tagant, isadelt poegadele edasi antuna.
Enamus Frölichide valmistatud raamatu-uunikumidest on valminud tellimustöödena. Frölichite ühisnäitus Rahvusraamatukogus on esmakordne kogu perekonna ajaloos ja siin eksponeeritakse vaid väikest osa – 80 kaunilt kujundatud köidet – nelja põlvkonna meistrite elutööst.
Kaks viimast Frölichit – Hans Peter ja Michel Frölich – on oma kunsti eestlastelegi õpetanud. 1990ndate aastate algusest saadik on Hans Peter Frölich koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahvusraamatukoguga korraldanud mitmeid kursusi ja õpitubasid. Tema Stuttgardi ateljees on saanud erialaseid kogemusi mitmed Eesti nahakunstitudengid.





 






Hans Peter ja Michel Frölich
(foto Rene Haljasmäe)
Pisiköidete näitus “AJASTAJA”
2.-30. aprill – Märjamaa Valla Raamatukogus
2.-mai - 7. juuni – Tapa Linnaraamatukogus
2. – 31. oktoober – Pärnu Keskraamatukogus
11. november – 8. detsember – Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus


Näituse aluseks on Peep Ilmeti luulekogu “Ajastaja” poognad, mis on trükitud 2012. aastal 150 nummerdatud eksemplaris ja autori poolt signeeritud (lisaks 150 trükikoja köites). Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toel.

Peep Ilmeti luulekogu „Ajastaja“ võtab kokku autori senise lühiluule loomingu. Haikudest ja liivingutest koosnev kogu on jaotatud kuue alapealkirja alla. Esimene osa „Ajastaja“ kujutab suurt aastaringi selle hetkede korduvas kordumatuses. Teise osa „Kulgaasta“ haikud on sündinud Lao-zi „Daodejingi“ üle mõtiskledes. Kolmanda osa „Liivi aasta“ haikud on kirjutatud Juhan Liivi luuletustest lähtudes. Neljas osa „Liivingud“ koosneb autori poolt kasutusele võetud eesti algupäraga luulevormi näidetest. Viies osa „Meelemõlgutuseks“ on autori kaassõna luulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nendele luulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende kasutamise juurde jõudis. Kuues osa „Tuleviku luule“ koosneb puhastest lehekülgedest, kuhu nii autor kui raamatu tulevane omanik võib oma kirjutatud luuletusi juurde kirjutada.

Kuidas jõuab luule inimese meelde, ei tea mitte keegi. Üldiselt kaldutakse arvama, et see tuleb Jumalast. Mõeldagu siis Jumala all mida tahes, kas Kõiksuse olemust või mingit osa sellest, kuni ise loodud ja endale sisendatud kujutluseni välja. Küll aga teame, et luuletus sünnib inimese meeles ja et meele asukoht on inimese peas. Sündinud luuletuse võib meelde jätta, selle võib pähe õppida, kuid et see jõuaks teiste inimesteni, tuleb seda kas ette lugeda või kirja panna. Etteloetud luuletus on hetkeline, see võib meelde jääda, aga võib ka olematusesse haihtuda. Kirjapandud luuletus on pea igavene; ükskõik kui mitu korda seda loetakse, see ei kahane. Kui luuletus on ka raamatusse raiutud, siis on selle igavikulisus tunduvalt kasvanud. Ja nii nagu on igaviku teenrid kõik trükkalid, on seda ka kõik raamatuköitjad. Raamatut köites aitab köitja igaviku teel nii luuletust kui iseennast, sest kes jõuaks üles lugeda kõiki neid ainulaadseid sõrmejälgi, mida köitja on raamatut köites sellele jätnud? Ja mis siis sellest, et me neid tavaliselt ei näe. Ei peagi nägema, kuid nagu on kirjutanud Karl Ristikivi: „Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe.“ Juba ette tänades kõiki raamatuköitjaid, kes kindlustavad minu luulekogu kulgu nii peas kui peos kui põues, kuhu see peaks vaevata mahtuma.

Peep Ilmet


Preemiad raamatu autorilt Peep Ilmetilt:
Kooskõla preemia – kõige paremini lahendatud raamatu sisu kasutatavuse ja selle kaitstuse vastuoluline nõue – Külli Grünbach-Sein
Oskuse preemia – kasutatud kõige nõudlikumaid köitmistehnikaid või materjale – Eve Kaaret
Leidlikkuse preemia – kõige leidlikuma köiteviisi lahendusele ja tavapärasest erinevate tehnikate ning materjalide kasutamisele – Tähti Roostalu
Ergutuspreemia – kõige enam tekitas selle autori uute köidete ootust – Katrin Mägi
Ilmeti preemia – kujundus haakub kõige enam luuleraamatu luuletustega – Lennart Mänd.

Näitusel on esindatud 42 autorit kokku 48 tööga: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gorinov, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Sirje Kriisa, Leelo Leesi, Ruuda Maarand, Hedvig Mäe, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Sirje Määrits, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Triinu Siilbek, Signe Taremaa, Maie Teivik, Marina Tšernobai, Tulvi-Hanneli Turo, Kristi Valdek, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar; EKA nahakunsti osakonnast Anneli Filipov; Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Katrin Mägi; Kuressaare Kunstikoolist Hendrik Aksalu, Sissel Maria Mägi, Maria Vera Pšenitšnaja, Ragne Roost; Lätist Ilizane Grinberga, Armins Ozolinš, Dace Paze.

Tapa näitusel esineb ka Edith Csontos Austraaliast.

Pärnu ja Tartu näitusele lisandusid Luule Maari ja 6 tudengi tööd EKA nahakunsti osakonnast: Amanda-Johanna Joa, Lauri Liinev, Lisette-Maria Puhalainen, Maarja Roolaht, Piibe Tomp ja Carolin Torger (kokku 49 autorit 57 tööga).









 
Näitus Märjamaa Valla Raamatukogus







Näituse avamine Tapa raamatukogus







Näitus Pärnu Keskraamatukogus



19. märts – 30. aprill
Sirje Kriisa isiknäitus “Köited” Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.

Ilmus artikkel ajalehes "Keila Leht" 5. 04.2013.





   
11. märts
Nahakunstnik Minni Patuse 95. juubelile (12. märtsil) pühendatud õnnitlusseminar Tallinna Keskraamatukogu saalis. Näidati Eve Hintsovi poolt juubilari kodus eelnevalt filmitud intervjuud, kus Minni Patune rääkis oma tööst ja kunstist. Sissejuhatav sõnavõtt oli Maarja Unduskilt. Kunstiteadlane Inge Teder arutles selle üle, missuguse jälje on Minni Patune jätnud Eesti nahakunsti ajalukku. Pille Kivihall oli kokku kogunud juubilari omaaegsete kolleegide meenutusi ARS-i ajast, kus ta töötas pikki aastaid nahaateljee kunstilise juhina. Sõprade ringi poolt oli sõna võtmas tekstiilikunstnik Peeter Kuutma. Õnnitlusi oli tulnud edasi andma ka Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Merike Alber. Vokaalse tervitusega tuli üllatama 25-liikmeline Teaduste Akadeemia naiskoor, mille ridades juubilas omal ajal laulis.





 
8. veebruar – 1. aprill
Rahvusvaheline näitus “Köidetud sõna” Peterburi Puškini majas (Vene kirjanduse Instituut, Naberežnaja Makarova 4), mis põhineb Kirjastuse SE&JS poolt välja antud kakskeelsel Puškini luulekogul, mis valmis 2012. a koostöös Mihhailovskoje Muuseum-looduskaitsealaga. Raamat on varustatud mitmekülgsete kommentaaridega, mis avavad mõnegi luuletuse seosed Eestiga. Illustratsioonid Puškini joonistuste ja luuletustega pärinevad tema originaalkäsikirjadest, valiku tegi Mihhailovskoje Muuseum. Luuletõlked: Betti Alver ja August Sang, osa luuletusi ilmub esmakordselt eesti keeles Märt Kullo tõlkes.

Peterburi oli kohale sõitnud ka Eesti Nahakunstnike Liidu 10-liikmeline grupp. Näituse avamine toimus venepärase pidulikkusega 8. veebruari õhtul. Peeti mitu südamlikku kõnet vastuvõtjate poolt. Näitust tutvustava kõnega arvukale publikule esines ka kuraator ja kujundaja Inna Grinchel ning lauldi aariaid klaveri saatel. Eestipoolseks sõnavõtjaks ja tänajaks oli Sirje Kriisa.
Näituse avamisele järgnes pidulik vastuvõtt kohvilauas.

Näituseruumi klaasvitriinidesse on välja pandud 34 eesti, 3 läti ja 8 vene köitekunstniku tööd. Seintel on eksponeeritud suurendused sama raamatu lehekülgedest.
Osalejad Eestist: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Anneli Filipov, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Aino Lehis, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mari Maripuu, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Jass Reilent, Tähti Roostalu, Ulve Ross, Naima Suude, Žanna Žuravel, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk/Katrin Freiman, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Inara Õun (Eesti Nahkehistöö);
Lätist: Ilizane Grinberga, Armins Ozolinš, Dace Paže;
Venemaalt: Natalia Beltjukova, Vasiliy Bertels, Inna Grinchel, Irina Jablochkina, Dmitriy Lavrov, Katja Pozina, Olga Rostrosta, Marina Spivak.

Liskas näituse avamisele külastasid eesti nahakunstnikud kahel järgneval päeval ka Vene Rahvusliku Raamatukogu rariteetide osakonda, millesse pääsemiseks tuli läbida põhjalik turva- ja viisakontroll. Väga südamlik oli külaskäik Ermitaaži raamatukogu haruldaste raamatute osakonda ja selle kaudu ka kogu Ermitaaži rikkuste juurde pearõhuga inpessionistidel ja 20. sajandi alguse prantsuse kunstil. See rikkus võtab hinge kinni ja põhineb suuresti tänu Pariisis tegutsenud vene kaupmeeste vendade Stšukinite kogule, mis nõukogude korra saabudes riigistati.

Muljetavaldav oli ka Haruldaste Raamatute Kirjastuse külastamine Ermitaaži lähistel tsaariaegse kivimaja esimesel korrusel. Tegemist on miljonärist ettevõtja ja endise poksija Pjotr Suspitsõni 20 aasta eest rajatud erakirjastusega, mis tegeleb unikaalköidete valmistamisega väga jõukale ostajskonnale. Raamatud trükitakse käsilaos või kirjutataske kogu tiraaž (kuni 30 eksemplari) käsitsi kvaliteetsele sügavtrükipaberile, illustratsioonid tehakse sügavtrükitehnikas ja koloreeritakse käsitsi. Loomulikult ka köidetakse raamatud sealsamas, kasutades väga hinnalisi materjale. Meie liidule kingiti ka kirjastuse poolt Ermitaažis korraldatud näituse kataloog "The Book as Art".

Näituse kuraator ja kujundaja ning kogu kolmepäevase programmi organiseerija Peterburis oli Inna Grinchel.
Näituse patroon Riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

ENL liikmete osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.





 












2. veebruar – 1. märts
Bibliofiili ja köitekunsti koguja Enn Jaanisoo nahkköites Kalevipoegade näitus Pärnu Keskraamatukogus.
Näitusele välja pandud köited on osa Eesti aja- ja kultuurilooliste raamatute kogust, mis sisaldab ligi 400 Eesti nahakunstnike täisnahkköidet. Lisaks poolnahkköited ja vanad raamatud Eesti raamatuvaramust.

*
Kogu tekkimise ja arendamise aluseks on huvi Eesti ajaloo vastu, Eesti kultuuriloo vastu üldiselt ja kitsamalt kunstiajaloo vastu aga ka bibliofiilne huvi raamatute kui asjade vastu – vanad raamatud, raamatute ajalugu ja areng, raamatute kujundus ja kõik muu, mis sellise kogu arendamisega kaasas käib.
Eesti nahakunstnike poolt teostatud nahkköited on ajaliselt hilisem huvi – vääristada selleks sobivaid raamatuid kogust aga ka uusi raamatuid nahka köitmisega, andmaks neile lisaväärtust naha- ja köitekunsti vahenditega. 
Eesti nahakunst ja selle ühe osa – kauni kujundusega nahkköidete valmistamine on maailmas tunnustatud ja kõrgelt hinnatud. Selle tõestuseks on Eesti kunstnike poolt rahvusvahelistel näitustel saavutatud kõrged kohad.
Kogu arendamise üks eesmärke on koguda sinna enamiku Eesti kaasaegsete naha- ja köitekunstnike autorieksemplarid. Praeguseks on kogus ligi 400 täisnahkködet 83 kunstnikult.
Loodetavasti pakuvad olnud ja tulevased näitused külastajatele samasugust elamust nagu mulle selle kogu loomine ja arendamine.

Enn Jaanisoo, ENL toetajaliige


Välja on pandud 54 köidet 36 autorilt:
Illu Erma, Peep Gorinov, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Nele Jõhvik, Kiira-Marianne Kadarik, Kadi Kiipus, Leanika Korn, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Maila Käos, Ene Kõnnussaar, Ivi Laas, Aino Lehis, Kaire Olt, Urmas Orgusaar, Kadri Paloveer, Tiina Piisang (Eesti Nahkehistöö), Jaana Päeva, Jane Rannamets, Jass Reilent, Katrin Sasi, Naima Suude, Ivi Tafel, Ene Tammer, Signe Taremaa, Eduard Taska, Maie Teivik, Ulla Torop, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav, Raivo Vahtra, Endel Valk-Falk, Esta Voss (Eesti Nahkehistöö), Inara Õun (Eesti Nahkehistöö).


29. aprill – 25. mai
Bibliofiili ja köitekunsti koguja Enn Jaanisoo nahkköites Kalevipoegade näitus
Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu 2. korrusel.





 










1. veebruar – 1. aprill
Miniraamatute näitus “Ääremärkused” Märjamaa Valla Raamatukogus.

Näitus on koostatud Eesti köitekunstnike töödest, mis osalesid Vilniuses 2010. a toimunud näitus-konkursil Knyga/Book. Lisaks on ka eelmisel aastal valminud töid, mis olid näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 27. juulist – 4. novembrini ja Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogus 11. detsembrist – 17. jaanuarini 2013.

Välja on pandud väikesemõõdulised tööd, mille kõrgus ja laius ei tohtinud ületada 15 cm, paksuse osas piiranguid polnud. Varasemad samalaadsed näitused on tõestanud, et väike formaat ei ole takistuseks kunstniku loomingulisele mõttele ja fantaasiale. Iga autor on leidnud individuaalse lähenemise, põnevad materjalid ja tehnikad oma ideede teostamiseks.

Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gorinov, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Maila Käos, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Luule Maar, Lennart Mänd, Piret Männa, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo; EKA nahakunsti osakonna tudengid: Anneli Filipov, Mari-Lii Hirsik, Maija-Britta Laast, Mari Maripuu ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Kristel Suigussaar.





   

5.-27. jaanuar
K
unstnikuraamatu näitus "Logiraamatud/Lokikirjoja" Kulma galeriis Porvoos (Soome). Tegemist on Eesti ja Soome kunstnike ühisnäitusega, mis oli möödunud aasta suvel avatud Kuressaare Raegaleriis.
Seekordsel näitusel on kunstnike ring pisut erinev ning lisandunud on kaks autorit Venemaalt.
Osalejaid oli kokku 15, sh Eestist Liis Elmi, Pille Kivihall, Agne Kuusing-Soome, Leelo Leesi, Piret Männa ja Tiina Piisang.