SÜNDMUSED 2012


   
7.-30. novembrini on Peep Ilmeti näitus "Koduköide" Tallinna Keskraamatukogus.
Näituse eesmärk on julgustada kõiki raamatusõpru raamatutele appi tulema. Samal eesmärgil on kirjutatud raamatuköitmise käsiraamat „Koduköide“. Näitus on selle käsiraamatu mõtte näitlikustamine.
Öeldakse: „Raamat ei põle!“ ja kui selle all peetakse silmas raamatu tekstis sisalduvaid mõtteid, siis on see tõsi. Kuid raamat kui igapäevaselt kasutatav asi on haavatav. Raamat vajab hoolitsust samuti nagu igaühe kodu. Raamat ongi osa meie kodust. Nii nagu me püüame oma kodu korras hoida ja ilusamaks muuta, saame me seda teha ka oma raamatutega. Eelkõige peame me seda tahtma, kõik ülejäänu selgub tegevuse käigus.





   
31. oktoobrist - 14. detsembrini toimus Sydneys, Teadusraamatukogu galeriis (Art Gallery of NSW Research Library) 15. Austraalia köitekunsti näitus, millest võtsid osa ka Eesti Nahakunstnike Liidu liikmed Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa ja Kaia Lukats.
Eestlaste osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.
























12. oktoobrist – 12. novembrini oli Endel Valk-Falki 80. sünnipäevale pühendatud näitus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus. Ühe osa moodustavad vanameistri akvarellid ja teise osa köited, mis on valminud Eesti Nahakunstnike Liidu poolt koostatud artiklikogumiku “Köitekunst Eestis läbi viie sajandi” põhjal. See on välja antud spetsiaalselt ENL auliikme 80. sünnipäevaks.
Raamat koosneb 5 artiklist, mis hõlmavad erinevaid ajaperioode. Kõige vanemat ajalugu käsitleb Endel Valk-Falk, Kaalu Kirme teeb ülevaate väiksematest nahakunsti töökodadest Eestis 1920.-1930. aastatel, Inge Teder vaatleb nõukogude perioodi, Illu Erma ja Maarja Unduski kirjutised jõuavad kaasaega välja. Kogumik on rikkalikult illustreeritud fotodega nii köiteharuldustest kui ka nõukogude perioodil valminud teostest. Eraldi on välja toodud rahvusvahelistel köitekunstinäitustel auhindu saanud tööd ja näiteid on “Scripta manent” näituste töödest läbi aegade.
Kogumik on välja antud ainult poognatena 250 nummerdatud eksemplaris ja selle väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Köitenäituse žürii koosseisus Andres Kollist (TLÜAR direktor, žürii esimees), Lennart Mänd (EKA Disainiteaduskonna Nahakunsti osakonna professor), Rutt Maantoa (TKKK Nahadisaini osakonna professor), Rene Haljasmäe (Eesti Köitekunstnike Ühenduse esimees) ja Kai Lobjakas (ETDMi disainikogu kuraator) andis välja 3 peaauhinda - Külli Grünbach-Sein, Dace Paže (Läti), Ivi Laas. Parima tudengi auhinna sai Katrin Mägi (TKKK), Endel Valk-Falk andis preemia Dace Paže´le. Lisaks leidsid äramärkimist veel 15 autori tööd tööd.

Näitusel on eksponeeritud 58 tööd 55 autorilt: Tiina Andron, Katrin Dreiling, Tiia Eikholm, Anneli Filippov, Ilizane Grinberga (Läti), Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Tiina Hirvesoo, Eve Hintsov, Riti Jänesmägi, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Kask, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Lauri Laasik, Jolana Laidma, Eha Laube, Leelo Leesi, Elvi Liiv, Kaia Lukats, Vello Löper, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mari Maripuu, Tiiu Mäger, Katrin Mägi, Lennart Mänd, Saima Männo, Rutt Paas, Tiina Piisang, Maarja Roolaht, Rutt Maantoa, Piret Männa, Sirje Määrits, Tõnu Ojaperv, Armins Ozolins (Läti), Dace Paže (Läti), Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Jaanus Tordik, Signe Taremaa, Kadri Teenu, Tulvi Turo, Rita Tänav, Kristi Valdek, Endel Valk-Falk, Tiiu Vijar.

Näituse avamisele eelnes raamatukogu baltika saalis vestlusring, kus kõnelesid: Rene Haljasmäe - “Köitekeelest”, Tulvi-Hanneli Turo - “Aaspõimetehnikast 17. sajandi pärgamentüriku näitel”, Larissa Petina - “Ühest 17. sajandi Amsterdami köitest”, Kadri Tammur - “Lauluraamatute köitest”.





 






25. septembrist – 18. oktoobrini on näitus "Eesti köited Prantsusmaal IV" avatud Tallinna Keskraamatukogus.

Näitusel eksponeeriti Eesti kunstnike tööd, mis osalesid 2011. aasta sügisel toimunud 11. Rahvusvahelisel Köitekunsti Biennaalil (Biennale Mondiale de la Reliure d'Art) St. Rémy-les-Chevreuse'is, Prantsusmaal. Biennaalist võttis osa 452 kunstnikku 25 riigist, sh 32 Eestist.

Iga kahe aasta tagant toimuval biennaalil osalesid Eesti köitekunstnikud esmakordselt 1999. aastal ja alati on ka auhindu võidetud. Seekordsed preemiasaajad olid Luule Maar (köitegurmaani preemia) ja Kaia Lukats (Kindlustusseltsi AXA preemia).

Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Tiiu Vijar ja EKA nahakunsti osakonna tudengid Nele Hanson, Teele Jõe, Mari Mägi, Anneli Metsmaa, Triin Oja, Lotta Ojaver, Kertu Rattasepp, Anne Vainoja, Kersti Vallikivi.





 

25. septembril toimunud Nahakunstnike Liidu koosolekul võeti uueks liikmeks vastu Tulvi-Hanneli Turo. Auliikmeteks nimetati Elo Järv ja kunstiteadlane Inge Teder, esimeseks toetajaliikmeks sai bibliofiil Enn Jaanisoo.





   
14. septembrist – 4. novembrini tähistas rahvusvahelise köitekunstnike ühingu ARA Šveitsi esindus oma 25. sünnipäeva köitekunstinäitusega Aigle kindluslossis.
Näitusele on saabunud töid 14 riigist kokku 108 köidet.
Eestit osalesid Kaia Lukats, Luule Maar, Tiia Eikholm, Külli Grünbach-Sein ja Lennart Mänd.




   

13.-30. septembrini on Inna Grincheli näitus "Transformatsioon" Kastellaanimajas, Roheline aas 3.

Näitus toob vaatajani 20 skulptuurset portreed  kreeka ja rooma antiikmütoloogiast: Diana, Herakles, Apollo, Venus jne. Kunstnik on loonud uued karakterid kirjandusest tuntud  Kreeka-Rooma kangelastele. Siit ka näituse pealkiri "Transformatsioon."
Me oleme harjunud antiikmütoloogia tegelasi nägema valgetena, valgest marmorist või kipsist valmistatuna nii muuseumides kui kunstikoolide õppeklassides. Selles kontekstis on nad tavalised, igapäevased. Kunstnik Inna Grinchel katab "alasti" antiikskulptuurid nii-öelda uue nahaga, luues uued persoonid, uue sajandi nümfid. Taiesed balansseerivad muumia, värvilise maski ja glamuuri piiril. Uutel portreedel on küll oma karakter ja meeleolu kuid esmane kujutis on ikkagi nähtav nagu keeles kus baaskeelele lisanduvad dialektid. Vastandused nagu ilus ja inetu, kitš ja klassika provotseerivad ka vaatajat mängu astuma.

Kunstnik elab ja töötab Võrumaal ja St. Peterburgis. Hariduse on Inna Grinchel saanud St. Peterburgi Riiklikus parun A.L. Stieglitzi nimeline Kunsti- ja Tööstusakadeemias, kus 20. sajandi algul õppisid paljud eesti kunstnikud. Näituseid on olnud palju, Peterburist Pariisini alates 1989. aastast. Tema töid on ka mitmete muuseumide kogudes Euroopas.





 


vaata veel pilte

3.-22. septembrini on Tallinna Keskraamatukogus avatud näitus "Alustades piiblist..."

Esimene piiblitõlge eesti keelde ilmus 1739. aastal põhjaeesti keeles 6015 eksemplaris, kujunedes pöördemomendiks Eesti ajaloos. Sellest algas kirjaoskuse väärtustamine ja laiem levik ning eestlaste tõus kirjarahvaste hulka. See oli aluseks ka ühtse eesti keele tekkele, muutudes üldkehtivaks normiks ning mõjutades eesti keele edasist arengut riigikeele ja eri oskuskeelteni välja.
Piiblit on väärtustatud nii sisu kui vormi kaudu. See on traditsiooniliselt olnud kodude põhivara ja uhkuse objekt. Paljudes kodudes võis näha oma käega „poogitud“ trükiseid, sealhulgas ka piibli-, palve- ja lauluraamatuid. Nahkköites Piiblid olid populaarsed juba sõjaeelsel ajal ja see traditsioon on viimaste aastakümnete uutes võimalustes jätkunud.
Näitusel on esindatud paljude eesti tuntud nahakunstnike poolt valminud piibliköiteid (Enn Jaanisoo kogust) ja Eesti Piibliseltsi poolt välja antud „rahvapiibleid“. Piibliselts on erilistel puhkudel välja andnud ka pere- ja altaripiibleid, kingitusena laulatuseks jms.
Kaunid kaaned tekitavad huvi ja toovad eesti lugeja kaantevahelise aarde juurde. Väärtustades raamatu vormi, väärtustagem ka sisu!

ENL liikmetest on köidetega esindatud Illu Erma, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Rutt Maantoa, Signe Taremaa.





   
27. juulist - 4. novembrini oli miniraamatu näitus "Ääremärkused" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis.
Väljapanek koosnes Eesti autorite köidetest, mis osalesid  2010. aastal Vilniuses toimunud näitusel “Notes on Margins”, lisaks on ka sellel aastal valminud töid.

Käänulisel kõrvalrajal nauditakse pisikesi üllatusi, millest suurteel sihi suunas liikuja mööda tuhiseb. Ümbritsevast elamuse saamiseks on vaja aeglustada tempot, vahel ka peatuda. Küllap igaüks on lisanud tekstile ääremärkusi. See sünnib  hetke ajel, mil loetavale reageerivad omapoolse kommentaariga mõistus või tunne. Miniköide oma detailitundliku formaadiga on võluv vaheldus köitekunstniku tavategutsemises, peibutades tegijat suuremale mängulisusele- väikese raamatu puhul katsetatakse julgemalt tehnikaid, kujundusvõtteid, materjale.
Juba mõnda aega tagasi toimunud 6. rahvusvaheline köitekunstinäitus "Knyga/Book 2010. Notes on margins" Vilniuses Kunstnike Liidu galeriis keskendus miniköitele, väikesemõõdulistele töödele, mille kõrgus ja laius ei tohtinud ületada 15 cm.  25 raamatuga Eestit esindanud ja ETDMl näitusel laiendatud ekspositsiooni tutvustatakse esmakordselt kodumaisele vaatajale.
Miniatuurne köide filigraanses teostuses on ideaal, mille püüdmine on olnud eesmärgiks kõigil osalejatel, õnnestumise astme märgistas näitusekülastajate hinnang.
72 osaleja seast tõi köiteobjekti kategoorias teise koha Eestisse Kaia Lukats. Diplomi pälvisid  Luule Maar ja Tiina Piisang, tudengi auhinna Kristel Suigussaar Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.

Illu Erma


Kujundaja Pille Kivihall
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital

Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Maila Käos, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart Mänd, Piret Männa, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo; EKA nahakunsti osakonna tudengid: Anneli Filipov, Mari-Lii Hirsik, Maija-Britta Laast, Mari Maripuu; Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Kristel Suigussaar.

11. detsembrist - 17. jaanuarini 2013 on näitus Tartus O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus, kujundajateks Rutt Maantoa ja Kaia Lukats.





 

19. maist - 31. augustini on Eve Vetemaa nahkehistööde näitus Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal.





   

14. mail anti Tallinna Raekojas üle Kristjan Raua nimelised aastapreemiad.
Nelja võrdse preemiasaaja seas oli ka Eesti Nahakunstnike Liidu liige Elo Järv.
Eesti Kunstnike Liidu volikogust ja Tallinna Linnavalitsuse esindajatest koosnev žürii põhjendas oma valikut järgnevalt: unikaalsete ja maailmas ainulaadsete nahast skulptuuride eest retrospektiivnäitusel „Klassikud. Nahakunstnik Elo Järv“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 26. novembrist.2011 - 29. jaanuarini 2012.

Kristjan Raua nim aastapreemia on vanim ja ihaldusväärseim kunstipreemia Eestis, mida antakse välja alates 1973. aastast. Kr. Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega vaid kasvanud – vastandudes akadeemilistele klišeedele, lõi Raud aluse rahvuslikule omamütoloogiale kunstis.





   
3. augustist – 6. septembrini oli Kuressaare Raegaleriis Eesti ja Soome kunstnike ühisnäitus "Logiraamatud/ Lokikirjoja".
Merepäevade raames avatav näitus ühendab logiraamatud saarest ja läänest ühte väljapanekusse. Soome ning Eesti köitekunstnikud on plaaninud ühisnäitust juba nii pikka aega, et vahepeal on sekka jõudnud loksuda üks logiraamat isegi Austraaliast. Iga kunstnik on leidnud oma sideme merega. Logiraamat kui valge puri, logiraamat kui skulptuur või merelaine, mererannalt leitud asisest kraamist köidetud objektid või kalanahast raamatud.
 
Eesti osapool ühendab endas kunstnikke Tallinnast ja Saaremaalt. Oma töödega esinevad: Pille Kivihall (kujundaja), Aime Jürjo, Tiina Piisang, Leelo, Leesi, Piret Männa, Liis Elmi, Ülle Allik ja kaasatud on ka Kuressaare Ametikooli ja Kuressaare  Kunstikooli õpilased.
Soome kunstnikest osalevad: maalikunstnikud Anitta Ruotsalainen ja Anne Räisänen, graafik Sanna Autio, raamatuköitja Leena Kultanen, akvarellist ja kujundusgraafik Tea Itkonen.



Loe Pille Kivihalli artiklit ajalehes “Saarte suvenädal”,
24.-30. august 2012






 
10.- 23. juulini oli Tallinnas Rahvakunsti Galeriis Eesti Käsitöö Majas näitus “Läbi aja ühendatud”, kus esitlesid oma uuemat loomingut Kadri Rebane, Kirsti Tuum ja Signe Taremaa.
Kunstnike seekordseid töid iseloomustas lähenemine läbi inimliku isikliku prisma, esile tõstes perekondlike väärtuste kestmist ajas.
Signelt oli näitusel seinavaipade seeriad, kus lisaks nahale on kasutatud perekonnaloos tähenduslikkust omavaid tekstiile. Kirsti pani välja mitmesugustes tehnikates ehteid. Kadri esitles tikandiga seinamaale ja linaste kleitide kollektsiooni. Kleidid teeb eriliseks ajaloolise, käsitsi kootud ja tikitud linase kanga kasutamine detailides.







   
8. juunist - 1. juulini Tiiu Kirsipuu ja Maarja Unduski näitus „Eluisu“ Tallinna Kunstihoone galeriis.

Skulptorist Kirsipuu ja nahakunstnikust Undusk liiguvad mõlemad kujutava ja tarbekunsti piirimail. Nende tööd on sündinud teineteisest sõltumatult, omades siiski mitmeid kokkupuutepunkte.
Tiiu Kirsipuu eksponeerib esimeses näitusesaalis suuri ja väiksemaid rohe-kolla-pruunis koloriidis riisipõllufotodega patju. Tema väljapanek on mõtteliseks jätkuks Lõuna-Koreas veedetud loomingulisele kuule 2010. aasta oktoobris.
Maarja Undusk näitab tagumises saalis oma uusi suuri käsiõmblustehnikas valminud nahast pilte. Need on mahukad figuraalsed tööd, mida autor ise psühholoogiliseks nahakunstiks tavatseb nimetada. Oma piltides mõtiskleb autor valguse ja pimeduse, vanaduse ja nooruse, armastuse ja armukadeduse üle, mis pole just teemad, mis tavapäraselt nahakunsti pärusmaale mahuksid.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

31. augustist - 1. oktoobrini on näitus Hiiumaa Muuseumi pikas majas.
Ilmus Ave Alavainu artikkel 31. augusti “Hiiu Lehes”.





 
2. - 31. maini oli köitekunstinäitus "Konrad Mägi. Köidetud" Pärnu Keskraamatukogus.

Näituse aluseks on Maie Raitari ja Andres Sööti koostatud raamat “Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg”. Teos valiti 2011. aasta 25 kaunima raamatu hulka.
See kaunis raamat jäi silma ka köitekunstnikele. Tänu kirjastuse Ilmamaa vastutulelikkusele said kunstnikud köitmata poognad, mille nad oma nägemuse järgi kunstiteoseks vormisid.
Konrad Mägi looming on väga rikkalik ja huvipakkuv, nii et iga köitja on leidnud endale meelepärase elemendi – värvi, vormi, meeleolu – mille kaudu maalija loomingut interpreteerida. Tulemuseks on põnevad ja omanäolised köited, kus on kasutatud mitmekesiseid materjale ja tehnikaid, huvitavaidkompositsioonilahendusi ning erinevaid köitmise viise.

Näitusel esinevad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Külli Grünbach-Sein, Kiira-Marianne Kadarik, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Aino Lehis, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja EKA nahakunsti osakonna tudengid Elina Kosenkova, Anneli Metsmaa, Mari Mägi ning Triin Oja.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

2. juulist - 10. augustini oli näitus Kohila raamatukogus.
Osalejad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Inna Grinchel, Katrin Freiman, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Kiire-Marianne Kadarik, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Leelo Leesi, Aino Lehis, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Saima Männo, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja EKA nahakunsti osakonna tudengid Elina Kosenkova, Anneli Metsmaa, Mari Mägi ning Triin Oja.

13. augustist - 8. septembrini sai näitust vaadata Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus.





 
2. - 8. aprillini oli Sirje Kriisa isiknäitus "Köited" Tallinna Keskraamatukogus.

Sirje Kriisa elab Keilas ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud eelmise sajandi teisel poolel ERKI-s nahkehistöö erialal. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas pikka aega samas õppejõuna (praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemia). Ta on täiendanud end mitmetel köitekursustel ning esinenud arvukatel ühisnäitustel nii siin- kui sealpool riigipiiri  (Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Soome, Venemaa, Läti, Leedu, Sveits, Island, Ungari, Inglismaa, Jaapan, Belgia, Kanada), põhiliselt köidete ja köiteobjektidega. Aga ta on esinenud ka piltidega, tegelnud rõivaste ja kottide kujundamisega, kavandanud karpe, albumeid, külalisraamatuid ja auaadresse kunagisele kunstikombinaadile “Ars”. Tema loomingut on erakogudes, Eesti Ajaloomuuseumis, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ning välismaal (Rootsi, Itaalia, Saksamaa, Kanada, Venemaa). Sirje on tutvustanud eesti köitekunsti mitmetel loengutel, seminaridel, konverentsidel ja praktilistel kursustel nii kodu- kui ka välismaal.
Eesti Rahvusraamatukogu kogude säilitusosakonnas töötab ta alates 1998. a. kunstniku ametikohal.




 


29. märtsist - 8. aprillini oli Katariina kirikus, Vene tn 12 avatud Katariina Gildi kunstnike ühisnäitus, kus esinevad Kai Koppel, Viivi-Ann Keerdo, Ülle Rajasalu, Kadri Jäätma, Virve Kerm, Jarõna Ilo, Kaire Tali, Pille Kivihall, Jane Rannamets, Ene pars, Anni Kreem, Maija-Liisa Kruus(Maisu), Ülle Kõuts, Krista Laos, Liivia Leškin; valgustus Helvin Kaljula (Theatrum).

“Pidulik õhtusöömaaeg. Pidulikud lauad” on avatud Suurel nädalal, kunstnikud on katnud lauad pühade meeleolus. Kasutusel on klaas, keraamika, tekstiil, nahk, metall ja paber koos valguse ning varjuga. Vaatajal on võimalus liikuda ühe piduliku sisemaailma juurest teise kiriku rõskete ning väärikate seinte vahel. Kevadpühade saabudes teevad mõned lauad läbi ka värvimuudatuse.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital, Theatrum, Hereditas MTÜ.
Näituse koostas Pille Kivihall.

Ilmus artikkel 29. märtsi ajalehes "Linnaleht"











 

Töö autor Pille Kivihal



Töö autor Jane Rannamets


24. märtsil toimus teist aastat järjest Tartumaal, Konguta Koolis Eduard Taska sünniaastapäevale pühendatud üritus.

Eduard Taska päeva alustati köitekursusega, mille teemaks oli raamatukoguköide. Tegemist ei ole tavalise valmiskaanelise köitega, vaid Taska ajal laialt levinud köitevormiga. See lihtne, kuid elegantne köitevorm levis laialdaselt esimese Eesti vabariigi aegsetes raamatukogudes. Köidet iseloomustab pärast sisuploki õmblemist servade lõikamine koos kaantega. Juhendajaks oli Rene Haljasmäe. Samuti katsetati koolimajas paberi marmoreerimist. Oma paberi saavad valmistada kooliõpilased, külalised - kõik, kel vähegi soovi ja huvi.
Taskade sugupuu-uurija Mare Must oli kohal ka sel aastal, kaasas veelgi põhjalikum joonis.
Päeva korraldajaks oli Eve Hintsov koostöös Konguta Kooli ja vallavalitsusega.





 



3.–25. märts – Iwate Kunstimuuseum
5.–8. aprill
– Ofunato Kultuurikeskus, Jaapan

Okaeri projekt
11. märtsil möödus üks aasta Jaapani maavärinast ja selle põhjustatud tsunamist. Nii suure ulatusega looduskatastroofi tagajärgede likvideerimine on olnud pikk protsess ja taastamistööd ei ole veel kaugeltki lõppenud.
Sellega seoses kutsus Tokyo Köitekunstnike Klubi koos Sün Evrard’iga Prantsusmaalt (kes on ka klubi liige) kunstnikke üle maailma osalema Okaeri projektis – looma käsitsiköidetud abumeid looduskatastroofist päästetud ja restaureeritud fotode jaoks, mis antakse üle nende omanikele. Neile, kes kaotasid peaaegu kõik, on need fotod väga suure tähtsusega. Fakt, et need fotod pannakse albumisse, mis on just nende jaoks tehtud, tähendab neile väikest lootuskiirt ja sammu tuleviku suunas.
Saabunud fotoalbumitest korraldatakse 2 näitust kõige rohkem kannatada saanud piirkonnas – Iwates ja Ofunatos, et toetada ja olla solidaarne maavärinas kannatanutega.

Projektis osaleb ligi 250 inimest 14 riigist (Belgia, Prantsusmaa, Jaapan, Eesti, Kanada, Suurbritannia, Itaamia, Ameerika Ühendriigid, Kreeka, Argentiina, Hispaania, Holland, Rootsi, Saksamaa), lisaks tegid rahalise annetuse veel 27 inimest üle maailma.
Eestist oli osalejaid 18 (sh Nahakunstnike Liidu liikmeid 15): Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Maila Käos, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart Mänd, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Jane Rannamets, Žanna Žuravel, Maie Teivik ja Tiiu Vijar.

Näituse töödest valmis ka CD-kataloog.

ENL liikmete osavõttu projektist toetas Eesti Kultuurkapital.

Vaata Pille Kivihalli artiklit 16. märtsi ajales "Sirp"





 



13. veebruarist – 20. märtsini oli valiknäitus “Scripta manent IV. Lauldud sõna” Tampere raamatukogus. Eksponeeritakse 18 eesti autori loomingut: Veronika Alu, Tiia Eikholm, Rene Haljasmäe, Irmeli Jaanson, Sirje Kriisa, Kristina Kruuse-Tezak, Tarrvi Laamann, Leelo Leesi, Lennart Mänd, Piret Männa, Jaana Päeva, Naima Suude, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Žanna Žuravel, Tiiu Vijar, Maarja Undusk ja Silvi-Lemmi Velmre.
Soome poolt on väljas neli meistritööd, autoriteks Juhani Harviainen, Nina Judin, Tuula Kähkonen ja Päivi Tenhunen.

27.03.–10.03.12. Tampere Hervanna Raamatukogu, Soome
24.04.–01.06.12. Eesti Maja – Viro-keskus, Soome
28.06.–31.07.12. Sastamala pearaamatukogu, Soome
28.08.–15.09.12. Malmitalo, Soome
01.10.–16.11.12. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rakvere





   

3. veebruarist – 27. märtsini oli Pariisi lähedal Château-Thierry’s asuvas Jean de La Fontaine muuseumis avatud näitus 2011. a toimunud 11. Rahvusvahelise Köitekunsti Biennaali auhinnatud töödest, teiste hulgas on eksponeeritud ka Luule Maari ja Kaia Lukatsi köited.

Vaata Anne Untera artiklit 16. jaanuari ajalehes “Päevaleht”





   

21. jaanuarist – 18. märtsini Mall Metsa isiknäitus “Talvepidu” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis.

Näitusele toob Mall Mets oma nahkvaipadega nii värvirõõmu kui ka vaikse mõtiskluse hetke. Eksponeeritud on umbes 15 aplikatsioonitehnikas vaipa viimaste aastate loomingust.
Mall Metsa nahatööd on alati olnud värvirikkad ja seetõttu eristuvad eesti nahakunsti traditsioonilise soliidsuse taustal. 1970. aastatel loodud köited ja karbid paistsid silma popkunstile omaste julgete kujundus- ja vormivõtete poolest. 1980. aastatel loodud karpide kujundusse lisanduvad rahvusliku sümboolika elemendid ja annus müstikat, näiteks karp „Jaanipäev“ (1985). Eesti nahakunsti klassika varasalve kuuluvad aga kindlasti karbid seeriast „Suur kaheksatahukas“ (1985), kus eesti etnograafiliste motiivide stiliseerimine on saavutanud täiusliku kooskõla vormiga.
Paaril viimasel aastakümnel on kunstnik pöördunud nahast piltvaipade loomise teele. Esialgsed kirkad ja kontrastsed värvitoonid annavad tasapisi ruumi harmoonilisematele ja küpsematele toonidele ja kaunitele värvikooskõladele. Oma vaipadesse põimib ta ruunimärke, mis loitsivad kaitset kurjuse vastu ja toovad kaasa tugevust, tarkust ja rõõmu. Luues kompositsiooni oskab kunstnik vabaneda liigsest detailist ja tuua vähese abil esile olulise. Mall Metsa tugevaim külg on aga hea värvitaju. Ta on sündinud kolorist.

Mall Mets (1946) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune EKA) nahakunstniku diplomiga 1971. aastal. Aastatel 1971–1994 on osalenud oma nahkehistöödega kõigil Eesti tarbekunsti ülevaatenäitustel ja samuti ka näitustel välismaal. Ta on korraldanud ligi kakskümmend isiknäitust üle terve Eesti. Nahakunsti kõrval on Mall Mets aktiivselt tegelenud ka akvarellmaaliga ja on Akvarellistide Ühenduse liige 1999.aastast. Kunstiõpetajana korraldab akvarellmaali kursuseid ja juhendab laste kunstiringe.

Anne Tiivel




 






Köitekunsti ja restaureerimise teemalise e-ajakirja "The Bonefolder" (toimetaja Peter D. Verheyen) viimases numbris ilmus Illu Erma artikkel Eesti köitekunstist ja ülevaade iga viie aasta tagant toimuvast rahvusvahelisest näitusest "Scripta manent" Tallinnas: http://www.philobiblon.com/bonefolder/vol8contents.htm