SÜNDMUSED 2011


   

20. detsembrist - 19. jaanuarini Eesti kunstnike ühisnäitus "Toit" Võru Linnagaleriis.
Näitus oli väga mitmekülgne, sai näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.
Näitusel osales 50 kunstnikku, sh Nahakunstnike Liidu liige Tähti Roostalu.

... Meie laud annab meile näo. Mida tarbime, saab osaks meist ja vaatab meile peeglist vastu. Inimene on nagu vette visatud svamm, mis keskkonnast küllastub, sulab sellega tegelikult ühte ja lõpuks muutub ise selle keskkonna peegliks, millesse ta on paisatud...

(katkend kuraatoritekstist)



   

26. novembrist - 29. jaanuarini näitus "Klassikud. Elo Järv" Eesti Tarvekunsti- ja Disainimuuseumis.

„Klassikute” sarjas juba kaheteistkümnendal näitusel eksponeeritakse rikkalikku ülevaadet eesti ainukese nahaskulptori Elo Järve põnevast loomingust – umbes sadakond taiest ajavahemikust 1974–2010. Alustanud kõrgvoolis köidetest ja skulpturaalsetest karpidest, jõudis Elo Järv salapärasesse ja suuremat vabadust pakkuvasse skulptuuride maailma. Kunstnik on loonud kokku ligi 250 nahkskulptuuri.
Elo Järve nahkskulptuurid on saanud ainulaadseks nähtuseks eesti kultuurimaastikul. Need fantaasiarikkad ja maagilised taiesed oleksid nagu hingavad organismid, mis elavad väljaspool pidevalt muutuvaid ajalikke tõekspidamisi ja moetrende. Kunstnikku huvitab piiri mõiste ja talle tundub, et oluline toimub just piiridel. Elo Järv on öelnud oma loomingu kohta talle nii omase delikaatse huumoriga: „See on maailma tunnetamise viis, nagu putuka tundlad või kassi vurrud”.
Energiat ja inspiratsiooni on Elo Järv ammutanud oma vanemate mälestusest, kodumaa rüpest ja idamaade iidsetest kultuuridest, väljendanud muret ja hoolimist ühiskonnas toimuva pärast.
Nahk on Elo Järve jaoks tundlik ja elus olnud materjal, mida vormides ja töödeldes ta püüab edasi anda looduses peituvaid faktuure, valguse ja varju mängu. Vormidega seostub orgaaniliselt naha pieteeditundeline koloreerimine. Ühelt poolt on kunstnikule oluline materjalipärasus, teiselt poolt aga veelgi tähtsam ja lummavam on – vaimsus.

Elo Järv lõpetas 1964. aastal kiitusega Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti eriala. Aastatel 1964–1975 töötas reklaami alal ja kunstilise toimetajana kirjastuses „Eesti Raamat”. Alates 1975. aastast tegutseb vabakutseline kunstnikuna. Eksponeerinud oma loomingut arvukatel isik- ja grupinäitustel nii meil kui ka raja taga. Muude autasude kõrval on talle omistatud Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1983). 2006. aastast on Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum


Näituse kataloogis on kunstniku tööde täielik loetelu.

Näituse kuraator: Anne Tiivel
Näituse kujundaja: Mari Kurismaa
Kataloogi kujundaja: Dénes Farkas
Täname Eesti Kultuurkapitali



 




vaata veel pilte
18. november - 1. detsember Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus "Re-Realia" Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.
Taaskasutuse / uuskasutuse idee paelub maailma järjest enam. Uue väärtuse loomine millestki, mis kõrvaleheidetuna tarbetuks muutunud, iseloomustab säästvat elu- ja mõtteviisi. Ning on sügavalt eetiline. Aina uut jahtides toodab inimene juurde ajutisi eluviise, ideid, materjale, esemeid, risustades mõtlematult elukeskkonda. Pillav tarbimisharjumus on silmitsi ökoloogilise kriisi ja jätkusuutlikkuse probleemidega.
Maailmavaateliselt tingitud loomeruumis pälvib tähelepanu sellest mõjutatud aspekt, taiese kontseptsioon vastab autori eluhoiakule ning lähtub suuresti tema isiksuslikest omadustest.
Näitusel osalevad kunstnikud töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest ökoloogilise/ökonoomse võtmes või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel tähenduste ladestumise läbi. Kas võiks olla nahast paremat meediumi vahendama ruumis ja ajas kogetut! Ja milline materjal seoks loomulikumalt eksistentsiaalseks buketiks märksõnad: sünd/surm/elu pärast elu?
Seni kasutult seisnud nahajäägid, vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada hoopis uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad. Loomulikult võib ideekandjaks olla ka mõni muu taaskasutatav materjal. Dialoogis teiste erialadega avardub nahakunstniku tegevusvaldkond ja kasvab sellega ka jätkusuutlikkus.

Illu Erma

Näitusel osaleb 37 nahakunstnikku ja 6 Tartu Kõrgema kunstikooli nahaosakonna üliõpilast.
Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov, Inna Grinchel, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Kaire Olt, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss;
Tartu Kõrgema kunstikooli nahaosakonna üliõpilased: Tiina Karu, Kerta Kivioja, Julika Põder, Diana Rassulov, Sille Sikmann, Kristi Valdek.


Näituse kujundas Pille Kivihall
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Tuule Kivihall

Loe Illu Erma ja Maarja Unduski artiklit 8. detsembri ajalehest "Sirp"



 


vaata pilte
23.–26. oktoobrini näitus "Pühendatud Fanny de Siversile" Katariina kirikus. Osalevad Kadri Jäätma, Viivi-Ann Keerdo, Pille Kivihall, Krista Laos, Ene Pars, Ülle Rajasalu, Kaire Tali.
Kirjade ja tekstide ettelugemine Fanny de Siversi sünniaastapäeval, 26. oktoobril Katariina Kirikus. Tekste esitab Anni Kreem.

Kallile sõbrale mõeldes on Katariina Gildi kunstnikud pannud kokku Katariina Kirikus meenutusnäituse. Väljapanekus on valik Fanny läkitusi gildi kunstnikele, mis võiksid olla samahästi ka pöördumised iga eestimaalase poole.
Katkend 1999. aasta kevadel Pariisist teele saadetud mõtisklusest: „... saadan Sulle mõttes oma aiast kimbukese maikellukesi, mis prantsuse traditsiooni järgi peavad tooma õnne. Soovin Sinulegi õnne. Mitte seda magedat, labast argiõnne, mida kuulutavad reklaamiplakatid, naiivsed laulud ja odavad pildid kinolinal, vaid rõõmu, mis valgustab hinge ja peab vastu kannatustele ning valule. Rõõmu, mis aitab elada ja ehitab tulevikku. Mõtlen täna Eestile ja eriti Sinule. Sienna Katariina ütleb kuskil, et Jumal võib mõnikord usaldada meie hoolde üheainsa inimese. See on siis nii tähtis, et peame tema eest hoolitsema, nagu oleks ta kogu inimkond....“ Näitus on meenutus Fanny sammukõlast Katariina käigu kividel ning koosveedetud hämarikutundidest. Aitäh talle jagatud tarkuse eest!

Näituse koostas Pille Kivihall.



 
11. oktoobrist - 2. detsembrini toimus Sydneys, Taedusraamatukogu galeriis (Art Gallery of NSW Research Library) 14. Austraalia köitekunsti näitus, millest võtsid osa ka Nahakunstnike Liidu liikmed Rutt Maantoa ja Kaia Lukats.

Näitus keskendus kaasaegsele köitele ja selle eesmärk oli julgustada köitjaid läbi erinevate tehnikate, materjalide ning kunstilise vormi looma köidet kui terviklikku kunstiteost.
Näitusel oli välja pandud 30 tööd 23 kunstnikult.

Eestlaste osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.














 
10. oktoober - 5. november Endel Valk-Falk’i akvarellinäitus “Tosin akvarelli” Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis.

Köiteajaloolane, -kunstnik ja -restauraator Endel Valk-Falk on sündinud Rakveres (1932) ja lõpetanud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahakunsti eriala. Alates 1964. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu Liige. E. Valk-Falk on töötanud Eesti Kunstimuuseumis, Ennistuskojas Kanut jm, aga ka Tartu Ülikooli ja Eesti TA raamatukogus. Autori viimased tööaastad Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2001–2007) olid pühendatud köitekunsti ajaloo loengutele ning värvusõpetuse ja batikatehnika rakendamisele nahkehistöös.
Endel Valk-Falk’i sõnul juhatas ta maalimise juurde ahvatlus jäädvustada etnograafilist materjali ja meeleolukaid looduspilte, samuti huvi värvuste õpetuse vastu.



   

1.-31. oktoobrini on nahakunstnik Signe Taremaa ja tekstiilikunstnik Kadri Rebase ühisnäitus “Külaskäigud iseendasse” Pärnu Külastuskeskuses.

Pöörates pilgu endasse, võib füüsiliselt paigalt liikumatagi reisida kaugele. Näha nähtamatut, kuulda kuulmatut. Kuni aegade hämarusse peidetud saladused tõusevad avalikuks, muistsed mustrid hakkavad kõnelema meile mõistetavas keeles.
Armastame oma töödes kasutada eesti ja soome- ugri rahvaste töövõtteid, märke ja sümboolikat. Telgedel kootud vaipades on olulisel kohas Eestis levinud soahambakirja võte, tikitud piltidel näeb kihnu ja mulgi keskaegse geomeetrilise tikandi elemente. Nahast ja linasest kangast seinavaipade seeria on alguse saanud handi-mansi mustritest. Suur nahast seinavaip peidab endas etnograafilise võrkvöö motiivi.



 
14. - 18. septemberini on Prantsusmaal Saint Remy les Chevreuse’is avatud 11. Rahvusvaheline Köitekunsti Biennaal (11e Biennale Mondiale de la Reliure d’Art), teemaks Jean de La Fontaine’i valitud valmid.

Regulaarselt toimuvatest köitekunsti biennaalidest võtab osa suhteliselt palju eestlasi (sel aastal 32) ning pea alati pälvitakse mõni preemia. Seekord on olnud kõigi osalejate ülesandeks Jean de La Fontaine valmimaailma tõlgendamine. Näituseköite loomiseks saadeti osalussooviga registreerunutele juba varakult spetsiaalselt trükitud raamatupoognad, kus teksti elustavad 12 humoorikat illustratsiooni, mille autoriks Claire Henault.

Eesti köitekunstnikest on rahvusvahelises ulatuses kujunenud arvestatav kogukond. Hoolimata rahva ja riigi väiksusest või hoopis seetõttu väärib  laiema ilma tähelepanu meie köitmisfanatism. See omaette fenomen, mille tõttu miljonilises kogukonnas proportsionaalselt hoopis suurem grupp tegijaid on kui teistes riikides. Olles alati end teadvustanud lugejarahvana, kelle hulgas paljudele kodune raamatukogu juba lapsepõlvest enesestmõistetav näib, on seda ka raamatu füüsilise vormi loomine intrigeerivalt kutsuva tegevusena. See on võimalus suhestumiseks erinevate kultuuride ja stilistiliste võtetega, võimalus esitleda teosest lähtuvaid rõhuasetusi enda poolt loodud kontseptsioonis. Kuigi eestlaste ja prantslaste kirjaliku kultuurikihi paksus erineb, on just raamatuarmastus üheks sillaks nende suhetes. Nii on sel aastalgi tulnud Prantsusmaalt rõõmustav teade kahe köitepreemia toomisest Eestisse. Luule Maar ja Kaia Lukats on need, kes kannavad tänavu Eesti köite teatepulka edasi. Sel üritusel jagatakse 20 auhinda, millest kaalukaim, Euroopa Ühenduse poolt antud 2000-eurone peaauhind läks seekord Jaapanisse.
Näitusel osalejate arv on aastatega kasvanud ning geograafiliselt laienenud. Kõrvuti professionaalsete köitjatega esinevad näitusel ka tudengid, kellele see on hea võimalus oma töid mõõta rahvusvahelise köitenäituse skaalal.

Illu Erma


Osalejad Eestist: Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Terje-Irena Hütt, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Maila Käos, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Piret Männa, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Tiiu Vijar;
EKA nahakunsti osakonna tudengid: Nele Hanson, Teele Jõe, Mari Mägi, Anneli Metsmaa, Triin Oja, Lotta Ojaver, Kertu Rattasepp, Anne Vainoja, Kersti Vallikivi.

www.biennales-reliure.org




 


Köite autor Luule Maar




Köite autor Kaia Lukats



vaata veel pilte
5. – 29. juulini Inna Grincheli kunstiprojekt "Transformatsioon" Võru Linnagaleriis.

Näitusel on valik nahast skulptuure, mis esindavad erinevaid karaktereid. Need skulptuurid on tehtud antiik-kujude kipskoopiate põhjal. Originaalkujutis on teinud läbi iroonilise transformatsiooni kipskoopiast nahkseks skulptuuriks. Kasutatud antiikskulptuurid on hästi tuntud: Apollo, Veenus, Germanicus jt. Tihti on neid kujusid kasutatud kunstikoolide joonistamise tundides, samuti Kunstiakadeemias, nii et neid skulptuure on tunnustatud kui rutiinseid vahendeid igapäeva koolitöös. Uutel portreedel on neile kohane karakter ja meeleolu, kuid algallikas on siiski tuntav - just nagu keele põhistruktuur, millel on arvukalt dialekte. Euroopa kultuuril on ühine Kreeka-Rooma päritolu, mida muudeti igal maal vastavalt tavadele, kuid põhiideed on samad. See näitus on pühendatud uurimusele Euroopa ühiskultuuri juhusliku segunemise võimalustest. Kunstnik "riietab uude nahka" sõna otseses mõttes vanad kangelased.
Näitus koosneb 20-25 skulptuurist, peadest ja büstidest. Need on eksponeeritud poodiumitel. Kunstniku graafika on seintel - teoste areng, mustandid ja joonistused kipskujudest.



   
4. juulist - 5. augustini oli köitekunstinäitus “Kalevipoeg” avatud Pärnu keskraamatukogus.
Uues, 2009. a valminud raamatukoguhoone fuajees on väljas 30 autori tööd: Illu Erma, Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Kiira-Marianne Kadarik, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Maila Käos, Luule Maar, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Liia Saluvee, Anne Vainoja, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss; EKA nahakunsti osakonna tudengid: Anneli Filipov, Roman Liiksmann, Mari Maripuu, Kertu Rattasepp, Jass Reilent, Anu Tera, Eneli Valge, Merle Visak; Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakond: Jaanus Tordik.
Näituse kujundas Tiia Eikholm.

9. septembrist - 8. oktoobrini oli sama näitus avatud Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu IV korrusel. Näituse kujundasid Rutt Maantoa ja Kaia Lukats.



 
Köitekunstinäitus "Tallinna Suurgild ja gildimaja":
28. mai - 6. juuni
Tallinna Suurgildi hoones
8. juuni - 4. september Maarjamäe lossis

2010. aastal tähistas Suurgildi hoone kui Tallinna üks vanimaid ja esinduslikumaid ehitisi 600-aastast juubelit.
Eesti Ajaloomuuseum on koostanud põhjaliku raamatu, mis kajastab Suurgildi hoone ajalugu ja hoones toimunud mitmekesiseid sündmusi. Trükis on varustatud rikkalike illustratsioonidega. Käsitlemist leiavad Suurgildi hoone ehituslugu, Suurgildi ja Börsikomitee tegevuse ja liikmeskonna ajalugu, Suurgildi hoones läbi aegade toimunud üritused ja Ajaloomuuseumi tegevus samades ruumides.

Köitekunstnikel oli suurepärane võimalus oma nägemuse järgi kujundada väärikas rüü mahukale teosele. Ajaloolist teemat interpreteerides ja kaasaegse köitekunsti võtteid ning võimalusi kasutades on kunstnikud saavutanud huvitava ja omanäolise tulemuse.
Kõrvuti uudsete lahendustega on ka köiteid, mis järgivad nahakunsti väärikaid traditsioone, pakkudes vaatajale nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu.

Eesti Ajaloomuuseumi poolt välja pandud ostupreemia pälvis Tulv-Hanneli Turo.

Näituse kujundasid Tiia Eikholm ja Luule Maar.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Eesti Ajaloomuuseum

Osalejad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss ja EKA nahakunsti osakonna tudengid Anneli Filipov, Mari Maripuu, Jass Reilent.


8. septembrist - 29. oktoobrini on näitus Pärnu Keskraamatukogus,
14. detsembrist - 20. jaanuarini Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus.



 


vaata köiteid

26. maist – 9. juulini toimus X FIRA rahvusvaheline köitekunstinäitus Biekorf’i avalikus raamatukogus Brügges, Belgias.
Näituse avamisel 26. mail osalesid ka Nahakunstnike Liidu liikmed Tiia Eikholm, Sirje Kriisa ja Jane Rannamets. Tervituskõnega esinesid Brügge linnapea Patrick Moenaert, ARA Belgica esimees ja korraldaja Charles de Zutter jt.
Näitusel osaleb 231 köitekunstnikku 21 riigist. Eestist on osalejaid 9: Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Sirje Kriisa, Helen Maran-Poll, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Jane Rannamets, Tiiu Vijar.

Näitusega kaasnes kahepäevane konverents. Esimesel päeval esinesid ettekannetega Odette Drapeau (Kanada): “21. sajandi köitekunst – väljakutse ja innovatsioon” ning Michel Wittock (Bibliotheca Wittockiana, Brüssel): “Bibliofiilsete raamatute kollektsionääride ootused tänapäeval”.
Pealelõunal külastati kloostrit (Great Seminar), kus näidati haruldasi keskaegseid köiteid ning hiljem tutvuti restaureerimiskeskusega (Syntra West), kus koolitatakse ka selle ala spetsialiste.
Õhtul oli pidulik vastuvõtt raekojas, mis on 14.-15. sajandist pärit gootika meistriteos. Järgnes suurejooneline dinee 200 inimesele provintsipalees (Provinciaal Hof).
Teise päeva ettekandeid alustas Mr Norro (CEO of Maison Norro/Brüssel, köitekunsti materjalid, nahk, paber), kes rääkis naha parkimist, töötlemist ja kvaliteedi hindamiset. Hugo Lieseni ettekanne oli keskendunud raamatu tiitlile.
Pealelõunal toimus ringkäik giidi saatel Brügge imekaunis vanalinnas, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.



 



vaata veel pilte

“Scripta manent IV” valiknäitused Tartus:

16. aprill - 14. mai Tartu O. Lutsu nim. linnaraamatukogus.
Osalevad: Veronika Alu, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Irmeli Jaanson, Elo Järv, Urve Kolde, Luule Maar, Ruuda Maarand, Tiiu Mäger, Piret Männa, Kaire Olt, Liia Saluvee, Tiina Meos-Sillaots, Naima Suude, Žanna Žuravel, Signe Taremaa, Maie Teivik, Rita Tänav-Veldemann, Raivo Vahtra, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Merle Visak;
Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonnast: Kerta Kivioja, Diana Rassulov, Marily Rohtla, Karoli Saar.

18. mai - 16. juuni Tartu Ülikooli Raamatukogu 3. korrusel.
Osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Kiira-Marianne Kadarik, Kristina Kruuse-Tezak, Ene Kõnnusaar, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rein Maantoa, Rutt Maantoa, Lennart Mänd, Krete Pajo, Kadri Paloveer, Jaana Päeva, Katrin Sasi, Ella Summatavet, Ulla Torop, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Tiiu Vijar, Esta Voss;
Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonnast: Tiina Andron, Julika Põder, Jaanus Tordik, Kristi Valdek.

Näituse kujundasid Rutt Maantoa ja Kaia Lukats.



   
Näitus "Eesti Köide", mis oli esmakordselt väljas 13. septembrist - 1. oktoobrini 2010 Tallinna Keskraamatukogus, jätkab ringkäiku alljärgnevates kohtades:

1. mai - 4. juuni Tartu Ülikooli Raamatukogus
1. juuli - 31. august Turu Keskraamatukogus
2. september - 14. oktoober Lääne-Virumaa Keskraamatukogus
26. oktoober - 19. november Malmitalo Parvis, Helsingis





   
20. aprillist - 14. maini on näitus "HISTORIA ESTONICA. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist" avatud Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Näituse saamislugu ja oma kogu tutvustab Enn Jaanisoo järgnevalt:
“Kõige alus oli minu lugemishuvi. Edasi tekkis mul lisaks sisule huvi ka raamatute kui asjade vastu – vanad raamatud, raamatute ajalugu, raamatute kujundus ja kõik muu, mis mingi kindla suunitlusega kogu arendamisel kaasas käib. Kui see kõik rüütada minu põhihuviga Eesti ajaloo ning kunstiajaloo ja kunsti vastu, saame tekkepõhjuse ja põhiidee minu Eesti ajaloo ainelisele raamatukogule.
Minu kogus on raamatuid 18. ja 19. sajandist, aga ka 20. sajandi esimesest poolest. Ennistamist vajavad raamatud on uuele elule äratatud restauraatorite käe läbi.
Sellel näitusel eksponeeritud autoriköited on mõni aasta tagasi tekkinud idee teostus: vääristada selleks sobivaid raamatuid minu kogust nahka köitmisega, andmaks neile lisakvaliteeti naha- ja köitekunsti vahenditega. Eesti nahakunst ja selle ühe väljundina kauni kujundusega nahkköidete valmistamine on maailmas tunnustatud ja kõrgelt hinnatud. Selle tõestuseks on rohke osavõtt Eestis iga viie aasta tagant toimuvast rahvusvahelisest köitekunstinäitusest Scripta manent ja Eesti kunstnike saavutatud kõrged kohad rahvusvahelistel võistlustel. Nimetatud näitus tõestas mulle, et traditsiooniliste täisnahkköidete valmistamine ei ole vajunud unustusehõlma ja on endiselt au sees.
Kollektsiooni arendamisel on minu üks eesmärk koguda sinna enamiku meie kaasaegsete tunnustatud naha- ja köitekunstnike autorieksemplarid. Praegu on minu kogus üle 200 täisnahkköite ligi 40 kunstnikult.
Loodan, et valik pakub teile samasugust elamust nagu minule selle kollektsiooni loomine ja arendamine.”

Käesoleval näitusel on väljas ligi 150 köidet u 35 kunstnikult: Jevgenia Aun, Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Peep Ilmet (Gorinov), Nele Jõhvik, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Kadi Kiipus, Sirje Kriisa, Juta Kübarsepp, Ivi Laas, Aino Lehis, Luule Maar, Ruuda Maarand, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jane Rannamets, Krista Sander, Katrin Sasi, Naima Suude, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav, Raivo Vahtra, Lemmi Velmre, Tiiu Vijar, Esta Voss, Inara Õun; samuti köiteid ARS-i nahkehistöö ateljeest ning paarilt tundmatult autorilt.

Näituse kujundas Lennart Mänd.

Näitust toetab KH Energia Konsult



 

Näituse avamisel.
Vasakul Enn Jaanisoo,
paremal kunstiteadlane Inge Teder







vaata veel pilte


7. aprillil korraldas Nahakunstnike Liit köitekursuse, kus õpiti kahte erinevat kopti köite õmblemise viisi. Juhendajaks oli köitekunstnik Rene Haljasmäe, MA. Kursusest võttis osa 10 huvilist.



   
2. aprillil toimus Konguta Koolis Eduard Taska päev, korraldajaks nahakunstnik Eve Hintsov.

Kava:
11.00 - Eduard Taska päeva avamine. Eve Hintsov
11.10 - Ülevaade Taskade sugupuust. Mare Must
11.40 - Ülevaade Eduard Taska eluloost ja koolis olevate kuldamispresside teekond Tallinnast Kongutasse 2005. aastal. Eve Hintsov
12.30 - Näituse avamine E. Taska köidetest.
12.40 Kohvipaus
13.00 Kultuurilooklassis Taska ateljeesse kuulunud seadmete ja tööriistade oma silmaga vaatamine. Kuldamistehnika tutvustamine ja järeleproovimine.
15.00 Infopäeva lõpetamine.



   
15. märtsist - 16. aprillini on köitekunstinäitus “Kalevipoeg” avatud Kohila raamatukogus. Kena ajalooline hoone, kus varem oli Kohila mõisa ait-kuivati, renoveeriti raamatukoguks 2008. aastal ja seda kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Fuajee vitriinides on välja pandud 30 autori tööd: Illu Erma, Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Kiira-Marianne Kadarik, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart Mänd, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Liia Saluvee, Tiiu Vijar, Esta Voss; EKA nahakunsti osakonna tudengid: Anneli Filipov, Roman Liiksmann, Kertu Rattasepp, Jass Reilent, Anu Tera, Merle Visak; Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakond: Jaanus Tordik.



 
15. märtsist - 14. aprillini on Agne Kuusing-Soome isikunäitus "Aja jäljed" avatud Kuressaare Raegaleriis.
Seekordsel väljapanekul toob kunstnik publiku ette valiku aastail 1997-2011 valminud akvarell- ja õlimaale ning nahkehistöid. Vaataja kutsutakse mõtterännakule, mis on inspireeritud erinevatest ajahetkedest, mälestustest ja kohtumistest.
Õlimaalis armastab ta reljeefseid pastoosseid pindu, mille koloriit on vahelduv ning värviküllane. Akvarellis on kunstniku maalilaad ajas muutunud tundlikumaks ja pehmemaks. Kasutades läbipaistvat sulandumist, voolavamat kui ka detailsemat käsitlust, on ta saavutanud omanäolise ja atraktiivse koloriidi.
Nahkehistööd üllatavad oma detailsuse ning eri materjalide koosmõjuga.



 
4. - 31. märtsini on avatud nahakunstnik Eve Vetemaa ja klaasikunstnik Vilja Volensi ühisnäitus "Materjali kontraste" Tallinna Keskraamatukogus.
Mõlemad kunstnikud on pikka aega oma eriala õpetanud Tallinna Kunstigümnaasiumis. Näitusel püüavad pilku nii klaasist kübarad ja plätud, kui ka kott- ja ümarköited ning seinakaunistused.


16. aprillist - 14. maini on sama näitus avatud Kohila raamatukogus.






 

vaata veel pilte
10. - 26. veebruarini on Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõudude näitus "Enesereflektiivne II. Kunstnik" avatud galeriis Noorus (Riia 11, Tartu).
28 osaleja seas esinevad oma töödega ka Nahakunstnike Liidu liikmed Maila Käos ja Kaia Lukats.



   
1. - 28. veebruarini on köitekunstinäitus "Kalevipoeg" avatud Tallinna Keskraamatukogus.

Näitus põhineb Eesti rahvuseepose uuel, 2009. a. välja antud 19. trükil, mille on kujundanud Andres Tali. “Kalevipoja” esmatrükk ilmus 1857. aastal. Eepos koosneb kahest sissejuhatusest ja kahekümnest loost, kokku u 19 000 värssi.

Kui kirjastaja Sirje Endre tegi Talile pakkumise „Kalevipoega” illustreerida, oli kunstnik küll õnnelik, kuid teadvustas, et tegemist on vastutusrikka tööga. „Teadsin, et see on töö, mis ei möödu tähelepanuta,” rääkis Tali, kelle hinnangul on tema eelkäija Kristjan Raud see, „kes oli, on ja jääb Kalevipoja visuaalse kujundi loojaks”. Kuigi Tali eesmärk oli oma joonistuses Rauast võimalikult kaugeneda, tsiteeris ta hommage’ina  „Magava Kalevipoja” (1933) poosi.

Iga uue väljatrüki ja uue kujundusega on ka köitekunstnkel võimalus selle suurteose kunstilise vormi osas oma sõna öelda. Iga kord pakub see uusi võimalusi, julgemaid lahendusi ja põnevamaid tehnikaid. Igal eepose köitel on juures kindel ajastu märk. Käesolev näitus pakubki  kõige kaasaegsemaid köitetrende ja -lahendusi, kuhu on siiski põimitud sisse ka ajale vastu pida­vaid püsiväärtusi, mis moodustab aluse, millelt uued suundumused tekkida saavad.

Osalejad: Illu Erma, Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Tähti Roostalu, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Liia Saluvee, Anne Vainoja, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss; EKA nahakunsti osakonna tudengid: Aiste Butlerytē, Anneli Filipov, Roman Liiksmann, Mari Maripuu, Kertu Rattasepp, Jass Reilent, Anu Tera, Eneli Valge, Merle Visak; Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakond: Jaanus Tordik.



 




Vasakul Eve Vetemaa,
paremal Lennart Männi töö


vaata veel pilte
29. jaanuarist - 13. märtsini on avatud tarbekunsti aastanäitus "Ragulka" Tallinna kunstihoones.
Mõnevõrra sõjaka ja haralise pealkirja alla on koondunud esinema 60 kunstniku ringis, tõhusamalt on esindatud keraamika, klaas, ehte- ja sepakunst ja tekstiil, aga väljas on ka hulgaliselt tarbekunstitehnikatest sõltumatuid eksponaate ja seinatäis puust tuli- ja külmrelvi. Vitriinis eksponeeritud tööd on kogutud nö punasesse relvapalatisse. Koleda ja ilusa mõiste piirid on tänapäeva kunstis ammu hägustunud. Tarbekunsti oleme harjunud võtma kui midagi maitsekat, esteetilist, käepärast, usaldusväärset ja traditsioonilist. Ühtlasi on need omadused, mida kaasaegses kunstis eriti ei väärtusta. Ragulka on relvastatud vastupanuliikumine käeliste ja töiste oskuste hoidmise nimel.
Nahakunstnike Liidu liikmetest esinevad näitusel Egge Edussaar ja Kaia Lukats.

Näituse kuraator on Maarja Undusk ja kujundaja Ene-Liis Semper.



   

22. jaanuaril ja 3. veebruaril korraldas Nahakunstnike Liit köitekursuse, et kunstnikud saaksid täiendada oma teadmisi erinevate köitestiilide vallas. Juhendama oli palutud EKA nahakunsti osakonna õppejõud Illu Erma. Praktilise koolituse käigus õpiti tegema kontsertiina stiilis liimita köidet.
Kahel päeval osales kursusel kokku 18 huvilist.