SÜNDMUSED 2010


   
16. detsembril kuulutas Kunstnike Liit välja viis uut auliiget, nende seas Nahakunstnike Liidu liige Naima Suude.

Naima Suude töötas üle viiekümne aasta ERKI ja EKA nahakunstiosakonnas meistri ja juhatajana, olles kogu selle aja vältel meie nahakunstiõpetuse üks olulisemaid figuure. Isiksusena on Naima Suude väga südamlik, lihtne, tagsihoidlik, alati vastutulelik ja valmis jagama oma meistrioskusi üliõpilaste ja kolleegidega. Ta esindab kõige kõrgemal tasemel seda põlvkonda, kes valdas põhjalikult käsitööoskusi ja oli saanud ka heatasemelise kunstnikukoolituse. Naima Suude on võtnud aktiivselt osa tarbekunstinäitustest, esindadades meie parimaid traditsioone, head maitset ja perfektset teostust, ent lisanud ikka ka omapoolseid uuendsui ja värskeid otsinguid. Iial ise pürgimata esirinda, on ta jäänud nahakunstnike seas vähem märgatavaks kui tema pedagoogiline ja loominguline tööpanus seda vääriks.
Naima Suude on ka Valgetähe V klassi ordeni kavaler.

Maarja Undusk



   
1. - 22. detsembrini oli avatud 6. rahvusvaheline köitekunstinäitus "Knyga/Book 2010. Notes on margins" Vilniuses Kunstnike Liidu galeriis.

Välja on pandud väikesemõõdulised tööd, mille kõrgus ja laius ei tohtinud ületada 15 cm, paksuse osas piiranguid polnud. Varasemad samalaadsed näitused on tõestanud, et väike formaat ei ole takistuseks kunstniku loomingulisele mõttele ja fantaasiale. Iga autor on leidnud individuaalse lähenemise, põnevad materjalid ja tehnikad oma ideede teostamiseks.
Raamatuköite kategoorias sai esikoha Rose Marie Dath Belgiast, teine oli Francoise Petitjean Prantsusmaalt, kolmas Per Anders Hübner Rootsist.
Köiteobjekti kategoorias tunnistati võitjaks jaapanlane Mihiko Yajima, teise koha sai Kaia Lukats Eestist, kolmas oli Edita Kondrat Leedust.
Kuna häid töid oli rohkem kui auhinnalisi kohti, andis žürii välja neli diplomit, mille pälvisid teiste hulgas Luule Maar ja Tiina Piisang.
Tudengi auhinna võitis Kristel Suigussaar Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.

Näitus-konkonkursil osales 72 kunstnikku (sh 7 tudengit) 13 riigist. Eestist oli osalejaid 25: Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Kriisa, Maila Käos, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart Mänd, Piret Männa, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo; EKA nahakunsti osakonna tudengid: Anneli Filipov, Mari-Lii Hirsik, Maija-Britta Laast, Mari Maripuu, Jass Reilent ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Kristel Suigussaar.

ENL liikmete osalemist näitusel toetas Eesti Kultuurkapital.



 


vaata veel pilte

28. septembrist 2010 - 9. jaanuarini 2011 oli avatud rahvusvaheline köitekunstinäitus "Scripta manent IV. Lauldud sõna" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Näitusega kaasnes konverents Eesti Rahvusraamatukogus, anti välja kataloog.

Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatav näitus koostöös Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnaga jätkab rahvusvaheliste köitekunstinäituste traditsiooni Eestis. Lähtuti kujunenud tavast, et kõik osavõtjad köidavad üht ja sama tekstikogumit. Tänavune näitus on pühendatud tuntud ja armastatud eesti heliloojale Veljo Tormisele, kelle looming on saanud ainest soome-ugri rahvaste rikkalikust folkloorist ja loodusest ning kes tähistas sel aastal 80. sünnipäeva. Köitekunsti võtmes loodud kunstiobjektid koosnevad Veljo Tormise loengutest ja arutlustest üldpealkirjaga “Lauldud sõna”, mille on lindistuste ja intervjuude põhjal kokku seadnud Urve Lippus.

Seekordne näitus on suurejoonelisem kui kunagi varem. Tormise ja rahvalaulu teemaga haakus 171 köitjat 22 riigist üle maailma (Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Ungari, Venemaa ja Eesti).

Näituse avamisel anti välja 3 peaauhinda e. “Kuldraamatut”: Lore Hübotter (Saksama), Maila Käos (Eesti), Leelo Leesi (Eesti); lisaks 19 ergutusauhinda: Martin Degn Pedersen (Taani), Rimantas Duda (Leedu), Tiia Eikholm (Eesti), Benjamin Elbel (Prantsusmaa), Illu Erma (Eesti), Ilizane Grinberga (Läti), Juhani Harviainen (Soome), Eve Hintsov (Eesti), Dalia Lopez Madrona (Rootsi), Kaia Lukats (Eesti), Kaire Olt (Eesti), Patricia Owen (USA.), Krete Pajo (Eesti), Tiina Piisang (Eesti), Allan Põllu (Eesti), Jan Peter Zimmerlich (Šveits), Jonathan Tremblay (Kanada), Raivo Vahtra (Eesti), Tiiu Vijar (Eesti).
Eraldi kategoorias sai parema tudengi auhinna Stella Soomlais Eesti Kunstiakadeemiast, samuti jagati välja 5 ergutusuhinda – Marina Barinova, Einike Leppik, Kertu Rattasepp, Marily Rohtla, Kristi Valdek.

Žürii koosseis: Rene Haljasmäe, MA (Eesti Köitekunstnike Ühenduse juhatuse liige, köitekunstnik, žürii esimees), Tulvi Turo, MA (Eesti Köitekunstnike Ühenduse juhatuse liige, köitekunstnik), Külli Grünbach-Sein Eesti Kunstiakadeemia, dotsent), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi peavarahoidja, kunstiajaloolane), Tõnu Kaljuste (Eesti koori- ja orkestridirigent), Katinka Keus (köitekunstnik ja -restauraator, Holland), Sün Evrard (köitekunstnik, Prantsusmaa).

Eestist osales 62 kunstnikku: Veronika Alu, Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov (Ilmet), Inna Grinchel, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Hintsov, Irmeli Jaanson, Loit Jõekalda, Elo Järv, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Kristina Kruuse-Tezak, Kadri Kuusk, Ene Kõnnussaar, Helle Kõomägi, Maila Käos, Tarrvi Laamann, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rein Maantoa, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Tiina Meos-Sillaots, Lennart Mänd, Piret Männa, Tiiu Mäger, Kaire Olt, Krete Pajo, Tiina Piisang, Allan Põllu, Jaana Päeva, Ulve Ross, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Ella Summatavet, Naima Suude, Žanna Žuravel, Signe Taremaa, Maie Teivik, Ulla Torop, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Maarja Undusk, Raivo Vahtra, Anne Vainoja, Tiit Varblane, Silvi-Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss, Inara Õun ja 30 tudengit.

Näituse kujundas Lennart Mänd.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kunstnike Liit, Prantsuse Kultuurikeskus, Eesti Instituut, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Kirjastus Tea, Kirjastus SE&JS, Kirjastus Varrak, AS Santa Maria, Altia Eesti AS, Netbell OÜ, AS Põltsamaa Felix, Zelluloosi Paberipood, paljud tuntud kunstnikud ja eraisikud.

vaata lisaks: www.scriptamanent.ee

Loe Jaan Rossi ettekannet konverentsil ( Sirp, 8.10.2010)
Loe Tanel Veenre artiklit Eesti Päevalehes (16.10.2010)
Loe Maarja Unduski ettekannet konverentsil (Sirp, 5.11.2010)
Loe Juta Kivimäe artiklit ajalehes Sirp (5.11.2010)
Loe Peep Ilmeti artiklit ajalehes Sirp (12.11.2010)



 









Näituse "Scripta manent IV"
avamine 28. septembril 2010.

13. septembrist - 1. oktoobrini on avatud näitus “Eesti köide” Tallinna Keskraamatukogus, Estonia apst 8.

Näitusel on eksponeeritud Eesti Köitekunstnike Ühenduse liikmete poolt aastatel 1997-2010 teostatud tööd.
Ühendus asutati 1996. aastal ja hetkel kuulub sinna 13 liiget. Ühenduse peaeesmärk on eesti köitekunsti säilitamine ja tutvustamine - näituste korraldamine, kursuste organiseerimine, erialase teabe otsimine ja jagamine.

Näitusel on eksponeeritud 28 köidet kaheteistkümnelt kunstnikult: Veronika Alu, Rene Haljasmäe, Tiia Eikholm, Irmeli Jaanson, Marje Kask, Sirje Kriisa, Lennart-Jaak Mänd, Ella Summatavet, Naima Suude, Žanna Žuravel, Tulvi-Hanneli Turo ja Tiiu Vijar.

Näituse kujundas Rene Haljasmäe.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.












 

Töö autor Sirje Kriisa




Töö autor Rene Haljasmäe
6. septembrist - 4. oktoobrini on avatud Mall Metsa ja Pille Lehise akvarellinäitus "Rännud unes ja ilmsi" Kastellaanimaja galeriis, Roheline aas 3.



   
30. juunist on avatud Reda Marksi juubelinäitus Leedu Vabariigi Suursaatkonnas Tallinnas, Uus tn 15.



   
25. juunist - 6. juulini on Hop galeriis Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna köitenäitus „Kalevipoeg“. Näituse idee käivitas kirjastuse SE&JS poolt hiljuti välja antud Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“. „Kalevipoja” üheksateistkümnes trükk kunstnik Andres Tali piltidega ei ole enam kristjanraualik rahvusromantika minevikust. Nüüd on see Eesti XXI sajandi rahutu ja murelik, peaaegu alati pinges ja eneseotsinguisse süüvinud vähenaeratav sõnumikandja, võib lugeda kirjastaja saatesõnast. Moodsalt kujundatud „Kalevipoeg“ intrigeeris otsima eeposele ka kaasaegset köitelahendust. Kunstnikud said raamatu poognates ning unikaalsed köited loodi käesolevaks näituseks.

Näitusel osalevad nahakunsti osakonna tudengid, endised ja praegused õppejõud: Artjom Babitski, Marina Barinova, Aiste Butleryté, Illu Erma, Anneli Filipov, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Ivi Laas, Roman Liiksmann, Mari Maripuu, Lennart Mänd, Kaire Olt, Mirja Pitkäärt, Jaana Päeva, Kertu Rattasepp, Jass Reilent, Stella Soomlais, Naima Suude, Anu Tera, Anne Vainoja, Eneli Valge, Tiiu Vijar, Merle Visak – kokku 26 kunstnikku.
Eksponeeritud on ka Andres Tali illustratsioonid.



   
10. - 28. maini on nahakunstinäitus "Paikkond" avatud Võru Linnagaleriis.

Osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Ruth Heidok, Elo Järv, Mariana Jürimäe, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Sirje Keva, Kaja Kits-Karm, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Aino Lehis, Luule Maar, Mall Mets, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Tähti Roostalu, Naima Suude, Ivi Tafel, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar.

Näituse kujundas Tiia Eikholm.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.



   
4. - 27. maini on Silvi Kalda isikunäitus avatud Leedus, Kaunase kunstikooli galeriis. Välja on pandud 40 tööd aastatest 1976-2010.

Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.

Vaata pilte












 
2. maist - 14. juunini on Inna Grincheli isikunäitus "Ornamendi maagia" Narva Linnuse 4. korrusel.

Näitusel on kujutatud nahast valmistatud seinataieseid, mis põhinevad vanadel põhjala ja keldi ornamntidel ja motiividel. Kunstnik tõlgendab omapäraselt rüütlikilpi, mis oli lahutamatu osa sõjameeste varustuses. Tihti kaunistati kilpe ornamentide ja perekonnavappidega.
Näitusel näeme sümboolset tagasipöördumist võitluste lättetele, filosoofilisi mõtisklusi kilp-amulettide olemusse, mis keskajal olid nii kaunistatud rõivastuse osad kui ka lahinguvarustus, mis tasapisi oma tarbefunktsiooni kaotasid, kuid kaunistuselementidena pikalt elujõu säilitasid.
Igal kilbil on kosmogooniline idee, mis on saavutatud päikesesümbolite abil. Kõikides kultuurides on päike kodeeritud ringikujulisse vormi, sest iga päev tõuseb päike tegemaks oma lõppematut ringi päevade ja ööde, aastaaegade, aastate ja sajandite jooksul. Tihti moodustavad need ornamendimotiivid spiraali, mis on veel üks universaalne kosmogooniline printsiip arenemist ja katkematusest. Taolisi ornamente kohtab nii muistsete põhjala elanike esemetel kui ka Mehhiko indiaanlaste kultuuriartefaktidel. Geomeetriliste sümbolite keel on universaalne ja igaüks võib neis leida oma isiklikliku ajalooga suhestumise viisi.



 




Inna Grincheli töö näituselt
29. aprillil oli meeldiv ja haruldane võimalus kohtuda köitekunstnike Sün Evrardi (Prantsusmaa) ja Katinka Keusiga (Holland). Kohtumine toimus Rahvusraamatukogu 6. korruse õppeklassis.

Sün Evrard on Ungari päritolu kunstnik, kes elab ja töötab 1970-ndate aastate lõpust Prantsusmaal, ta on köitekunstnike ühenduse Air NEUF (Uus Hingus) asutajaliige ja õppejõud, Tokyo Köitekunsti Klubi auliige.
Sün Evrard tutvustatas Euroopa nüüdisaegset köitekunsti, rääkis oma tööst ja loomingust, illustreerides ettekannet rikkaliku pildimaterjaliga. Kunstnikul oli kaasas ka näited oma töödest – perfektse tehnilise teostuse ja minimalistliku kujundusega miniraamatud.

Köitekunstnik ja restauraator Katinka Keus on meile tuttav mõni aasta tagasi toimunud töötubadest Tallinna Ülikooli raamatukogu köitekojas ja Rahvusraamatukogus. Tema õpetatud köitmisviise, kaanevaltsi parandusnippe ja mugavaid lihtsalt valmistatavaid kaitseümbriseid kasutavad sellest ajast mõlema raamatukogu töötajad. Katinka Keus näitas pilte Hollandi kõige vanema ja haruldasema raamatu restaureerimisprotsessist, mille ta on teostanud.

Mõlemad kunstnikud osalesid 28. aprillil toimunud rahvusvahelise köitekunstinäituse "Scripta manent IV" žürii töös. Näitus avatakse 28. septembril 2010 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.



 

Sün Evrard (keskel)




7. -16. aprillini on nahakunstnik Eve Vetemaa ja klaasikunstnik Vilja Volensi ühisnäitus Mäsu galeriis (Tallinna Kunstigümnaasiumi galerii, Tööstuse 1). Mõlemad kunstnikud on kooli kauaaegsed kunstiõpetajad.

Näituse kujundas Luule Maar.














 

Eve Vetemaa

5. aprillist - 10. maini on köitekunstinäitus "9 poognat" avatud Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu IV korruse fuajees. Näituse kujundas Kaia Lukats.

Osalevad: Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Silvi Kalda, Sirje Kriisa, Maila Käos, Kaia Lukats, Luule Maar, Tiiu Mäger, Tiina Piisang, Ingrid Putk, Reet Randoja, Karoli Saar (Tartu Kõrgem Kunstikool), Signe Taremaa, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar.



   
1.-17. aprillini on näitus "Eesti köited Prantsusmaal III" Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Näitusel on väljas Eesti kunstnike tööd, mis osalesid 2009. aasta sügisel 10. Rahvusvahelisel Köitekunsti Biennaalil St. Rémy-les-Chevreuse'is, Prantsusmaal
(Biennale Mondiale de la Reliure d'Art).
Seekordsel konkursil köitsid kunstnikud spetsiaalselt selleks näituseks välja antud Beaumarchais’ raamatu "Le Mariage de Figaro" ehk "Figaro pulm". Biennaali traditsioonide kohaselt köidetakse iga kahe aasta tagant ühte prantsuse kirjandusklassikasse kuuluvat teost.
Euroopa Liidu poolt välja pandud 2000 eurose peapreemia võitis Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna magistrant Kristiina Nurk.
2009. a. biennaalist võttis osa 587 kunstnikku 35 riigist. Tänu Kultuurkapitali toetusele oli Eesti osalejate arv korraldajamaa järel suuruselt teine (Prantsusmaa 161, Eesti 38, Hispaania 33, Jaapan 19).
Eesti köitekunstnikud osalesid biennaalil esmakordselt 1999. aastal ja vägagi edukalt - igalt konkursilt on mõni auhind võidetud, mis tõestab ilmekalt eesti köitekunsti konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasemel.

Osalevad: Artjom Babitski, Egge Edussaar, Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Aino Lehis, Kaia Lukats, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Kristiina Nurk, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Kärt Põldmann, Inga Raidikainen, Liis Raudsepp, Liia Saluvee, Stella Soomlais, Ella Summatavet, Naima Suude, Žanna Žuravel, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Anne Vainoja, Tiiu Vijar, Maarja Vilipere, Merle Visak.

Näituse kujundasid Tiia Eikholm ja Luule Maar.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Maarja Unduski artikkel 16. aprilli ajalehes Sirp.


19. aprillist - 4. maini on sama näitus avatud Viljandi Linnaraamatukogus,
5. maist - 13. juunini
Tartu Ülikooli Raamatukogus (kujundaja Tiia Eikholm),
29. juunist - 7. augustini
Tartu O. Lutsu nimelises Linnaraamatukogus (kujundajad Rutt Maantoa ja Kaia Lukats).



 



Kristiina Nurk võidutööga
(ülemine köide)
16. märtsist - 13. aprillini on Tartu Linnaraamatukogu II korrusel avatud näitus „Käes ja mõttes“, kus valikut oma loomingust esitlevad Kaia Lukats ning Kadri Kuusk ja Ivar Feldmann.
Autoreid ühendavaks lüliks on Tartu Kunstikool, hiljem ka Tartu Kõrgem Kunstikool.
Kaia Lukats on õppinud nahakunsti nii Tartu Kunstikoolis kui ka Eesti Kunstiakadeemias. Töötab Tartu Kõrgemas Kunstikoolis nahadisaini osakonna õppejõuna, juhendades tudengite töid nüüd juba 10 aastat. Sellel näitusel on välja pandud valik autoritöid: köiteid ja käekotte.
Kadri Kuusk on lõpetanud Tartu Kunstikooli nahakunsti eriala ja hiljem Tartu Kõrgema Kunstikooli arvutigraafika osakonnas meedia- ja reklaamikunsti eriala. Hetkel töötab reklaamiagentuuris Rakett disainerina. Armastus köitekunsti vastu on jäänud, nii on koos sepp Ivar Feldmanniga valminud paarkümmend sepistega autoriköidet. Koostöö on kestnud juba 12 aastat.





 
4. - 30. märtsini on avatud Aino Lehise nahakunstinäitus "Minu maalid" Tallinna Keskraamatukogus Estonia pst 8.

Aino Lehis eristub meie nahakunstnike seast vabakäelise koloristina, kes mängib värvidega nahapinnal otsetkui maaliks ta akvarellidega paberil. Tema läbitöötatud ja tundlik nahavool sulandub loomulikul viisil värvimänguga ühte. Näitusel on väljas ligi kaheksakümned raamatuköidet ja märkmikunäolist väikevormi, nendest on paarkümmend valminud viimase aasta jooksul.
Aino Lehist iseloomustab tegemise mõnu, nahamaalimine kui elamise viis. Tema töid vaadates on selge, et kunstnik on igati heas, elurõõmsas töö- ja eluvormis. Pikk ja loominguline elu on lisanud värve, tihedust ning nüansse ka tema töödesse.

Maarja Undusk

Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.



 

Detail Aino Lehise köitest
1.-29. märtsini on Kiira-Marianne Kadariku siidimaalide näitus Pirita Vaba Aja Keskuses.




   

25. jaanuarist - 25. veebruarini on avatud Rita Tänava näitus "Ennemuiste" Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.
Näitus koondab enda alla valiku nahka köidetud eepostest ja kultuurilist märki omavatest teostest, mille loomeperiood jääb eelmise sajandi kahte viimasesse kümnendisse.

Eeposed on ikka ärgitanud eesti kunstnike huvi ja Kalevipoja köitis esimesena nahka Eduard Taska 1935. aastal seoses eesti raamatu 400. juubeliga. Taska traditsioone jätkates tõid 1950.-1960. aastatel loodud köited lihtsas ja väärikas kujunduses esile naha kui materjali kvaliteedi. 1970. aastatel muutus eesti köitekunstnike väljenduslaad julgemaks ja tehniliste võtete ampluaa avaramaks. Hakati kasutama enam kõrgvooli, põimet ja autoripoolseid tehnilisi eksperimente. Tänapäeval kutsub eesti rahva eepos meie loomeinimesi jätkuvalt Kalevipoega kunstiliselt lahti mõtestama ja nii kaasaegsetele kui tulevastele põlvedele lähendama. Eeposte köitekujundus liigub ajast ja moest sõltumatuid radu pidi ning seoseid müüdiga püütakse kujutada sümbolite abil.

Rita Tänav loob oma kõrgvoolis teostatud köidetega jõuliselt arhailise kujundisüsteemi, andes ülevaate aastate jooksul isiklikku kasutusse jäänud voolitehnikas nahkköidetest, mille temaatikaks on eeposed ja eesti kultuurilooga seotud väljaanded.

Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.