SÜNDMUSED 2008


   
22. detsembril esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Nahakunstnike Liidu kataloogi.
Kataloog annab ülevaate liidu liikmete töödest ning sisaldab lühikese ülevaate iga kunstniku peamistest eluloolistest andmetest ja loomingulisest tegevusest. Sissejuhatavad tekstid on oma ala asjatundjatelt Inge Tederilt (nahakunsti ajaloost), Illu Ermalt (naha-alasest õpetusest) ja Maarja Unduskilt (meie nahakunstist).
Nahakunsti võib pidada üheks esimeseks professionaalseks rahvusliku tarbekunsti alaks Eestis, millele analoogi maailmas on raske leida. Tänu sellisele unikaalsele positsioonile on ka raskem ennast maailmas nähtavaks teha ja teadvustada. Käesolev kogumik on esmakordne võimalus tutvustada nii suures mahus (136 lk) Nahakunstnike Liitu ja tema liikmeid.
Kataloogi koostaja ja kujundaja: Tiia Eikholm; toimetuskolleegiumi liikmed: Inge Teder, Illu Erma, Maarja Undusk, Luule Maar; tõlkijad: Premium Tõlkeagentuur, Silja Oja; trükikoda: Reusner AS.

Kataloogi väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.



 
17. detsembri volikogu istungil valis Eesti Kunstnike Liit 5 uut auliiget, nende seas pälvis tunnustuse ka Eesti Nahakunstnike Liidu auliige Endel Valk-Falk.
Endel Valk-Falk on järjepidevalt tegelnud köite ennistamist ja nahakunsti hõlmava uurimistööga, olles sealjuures ka silmapaistev praktik nii nahakunstniku kui ka akvarellistina. Ta on olnud meie nahkehistöö uuendajaks ja tehnikate maaletoojaks ja levitajaks, ta on pikki aastaid õpetanud üliõpilasi, juhendanud magistrante ja doktorante, korraldanud isikunäitusi ja ulatuslikke köitenäitusi, koostades ja kirjutades selleks ise raamatuid. Tema kodust Lutikel Lõuna-Eestis on kujunenud vaimne ja loomiguline keskus ja kooskäimiskoht.



   
1. novembrist - 7. detsembrini on Kiira-Marianne Kadariku loomingu näitus Juurus, Mahtra Talurahvamuuseumis (Muuseumi 1, Juuru alevik). Näitusel on eksponeeritud varasemad tööd - loodusmotiividest inspireeritud vormid ja rahulikumas laadis köited. Hilisemad tööd on põhiliselt nahast köited, mis on osalenud erinevatel rahvusvahelistel konkurssidel Prantsusmaal, Itaalias ja mujal.
Teise osa moodustavad värvikad maalingud siidil. See on kunstniku viimaste aastate huvi ja inspiratsiooni allikaks.






 

17. oktoobrist - 20. novembrini on TLÜ Akadeemilises raamatukogus köitekunsti näitus-konkurss "Luuleline köide". Konkursi aluseks olid Peep Ilmeti koostatud luulekogumiku "Isamaa ilu hoieldes" poognad. Nii konkursitöid kajastav trükis kui ka näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 90. juubeliaastale. Kokku saabus konkursile 34 köidet 30 kunstnikult (neist kaks Lätist). Eksponeeritavaid töid iseloomustavad lai tehnika- ja materjalivalik, paljudes töödes põimuvad vanad teadmised ja uued nipid.

Näituse avamisel avalikustati konkursi võidutööde autorid kolmes kategoorias: parima Eesti köitetraditsioone hoidva köite autor - Eve Kaaret, parima uudse köitelahenduse autor - Maila Käos, parima selliköite autor - Kadri Paloveer (EKA magistrant).
Traditsionaalse köite kategoorias märgiti lisaks ära Ivi Laasi, Naima Suude ja Dace Pa˛e (Läti) raamatud. Uudse köite kategoorias märgiti ära Tiina Piisangu ja Tiiu Vijari raamatud. Selliköite kategoorias märgiti ära Einike Leppiku raamat.
Konkursi ja näituse eesmärgiks on Eesti köitetraditsiooni hoidmine ja arendamine ning kunstnike ärgitamine käsitöönduslikule loovusele ja kõrge kunstilise tasemega köidete loomisele.

Osalejad: Egge Edussaar, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Sirje Kask, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Maila Käos, Ivi Laas, Jolana Laidma, Einike Leppik, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Hedvig Mäe, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Saima Männo, Kadri Paloveer, Dace Paže (Läti), Tiina Piisang, Jaana Päeva, Naima Suude, Zanna Zuravel, Tulvi-Hanneli Turo, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss.

Artikkel 30. oktoobri "Eesti Ekspressis"



 












Eve Kaareti võidutöö.
Foto Mati Merioja.
14. oktoobrist - 24. novembrini on ENL korraldatud nahakunstinäitus "Paikkond" avatud Viljandi Linnagaleriis (Raamatukogu III korrusel, Tallinna mnt 11/1), kujundajad Tiia Eikholm ja Maie Teivik. Näituse kohta ilmus artikkel 15. novembri ajalehes "Sakala".










 


21. juulist - 14. septembrini on avatud Signe Taremaa näitus "Vaibad ja vakad" Eesti Vabaõhumuuseumis, Jüri-Jaagu talu kalaaidas. Välja on pandud töid aastatest 2005-2007.










 

29. augustil tähistas Aino Lehis oma 80. juubelit näitusega Kristjan Raua majamuuseumis Nõmmel. Kunstniku loomingulisest aktiivsusest annavad tunnistust arvukad tööd (maaliliselt teostatud köited, suurejoonelised seinapildid, laekad), värskeim neist pärineb käesolevast aastast.

Loe Maarja Unduski artiklit ja vaata pilte







 


1. augustist - 5. septembrini toimus rühmituse "Para" näitus "Paranorm" Jõhvi Kontserdimajas. Kaheksa kunstniku hulgas esines 5 nahkskulptuuriga ka Elo Järv.
2. oktoobrist - 10. detsembrini on näitus Narva Linnagaleriis, 19. novembrist - 15. detsembrini Tartu Lastekunstikooli galeriis.



   

7. - 12. juulini toimus Kuressaare Kunstikoolis bütsantsi köite töökoda, mida juhendas Rene Haljasmäe.

Inge Tederi sõnul (”Naha- ja köitekunsti ajalugu”, EKA: 2004. lk 21) etendas Bütsants keskaja kultuuri, sealhulgas raamatukunsti arengus ülitähtsat osa. Ajal mil Lääne-Euroopa riiklikud ja kultuurilised institutsioonid hävitati põhjast pealetungivate rändrahvaste poolt, püüdis 395. aastal Vana-Rooma idaaladel loodud Bütsanti riik säilitada vanu antiikse kunsti traditsioone. Bütsantsis arenes edasi teadus, haridus ja koos sellega ka raamatute valmistamine. Bütsants oli tuntud oma suurte raamatukogudega, kus säilitati Homerose, Platoni, Aristotelese jt. antiikautorite teoseid.
Bütsantsi raamatud on kunstiliselt tasemelt suurejoonelised. Neid kaunistavad toredad taimornamendiga vinjetid, frontispissid ning uhkelt ornamenteeritud algustähed. Dünaamilisust lisavad bütsantsi kultuurile,samuti raamatukujundusele antiiksete mõjude kõrval ka Lähis-Idast ja islamikultuurist saadud mõjutused. Bütsantsi stiil ise on mõjutanud Venemaa, Armeenia ja Süüria köiteviise.
Töökoja eesmärk oli leida bütsantsi köite koht põhja ja lõuna vahel, ida ning lääne suunas, selle ilu ning päritolu omaaegses kultuuriolus, anda pärituul edasisiseks...

Osalejad: Külli Grünbach-Sein, Sirje Kask, Leelo Leesi, Rutt Maantoa, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Jane Rannamets, Liis Tamm, Tulvi Turo (Eesti), Ilizane Grinberga, Dace Paze (Läti), Regina Andriulaityte, Saule Jurkyniene (Leedu), Eija Degerstedt ja Pirjo Sunila (Soome).

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Kuressaare Kunstikool.

Rene Haljasmäe

Vaata artiklit 10. juuli ajalehes ”Meie Maa”



 



2. - 30. juunini oli Tallinna Keskraamatukogus avatud Nahakunstnike Liidu korraldatud näitus "Eesti köited Prantsusmaal".

Näitusel olidn väljas Eesti kunstnike tööd, mis osalesid 8. ja 9. rahvusvahelisel köitekunsti biennaalil Prantsusmaal (Biennale Mondiale de la Reliure d’Art). Tegemist on ühe tuntuima köitekunsti biennaaliga maailmas. Iga kahe aasta tagant toimuva näitus-konkursi jaoks antakse välja spetsiaalselt selleks otstarbeks trükitud poognad prantsuse kultuuri klassikateostega. 2005. aastal oli selleks J. Verne’i „80 päevaga ümber maailma” ja 2007. aastal Charles Perrault’ igihaljad „Haneema jutud”.

Eesti köitekunstnikud osalesid biennaalil esmakordselt 1999. aastal. Sellest ajast alates on edukas esinemine saanud traditsiooniks, mis näitab selgelt eesti köitekunsti kõrget taset ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil.
2005. aastal leidis prantsuse senati presidendi poolt äramärkimist Ruuda Maarandi töö. Viimaselt biennaalilt, kus osales enam kui 800 autorit üle maailma, tuli Eestisse kolm auhinda: Rutt Maantoa sai ühe viiest peapreemiast (preemia parima originaalköite eest), Ella Summatavet sai erialaajkirja "Art et Métiers du Livre" preemia ja Tiiu Vijar Chateaufort'i linna preemia.
Auhinnatud tööde juures on eksponeeritud ka diplomid ja medal. Samuti saab näha prantsuse kunstnike illustratsioone Charles Perrault’ muinasjuttudele.

Näitusel esinevad: Ülle Allik, Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Marje Kask, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Ruuda Maarand, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Maris Pill, Jaana Päeva, Naima Suude, Ella Summatavet, Žanna Žuravel, Tulvi-Hanneli Turo, Luise-Laura Vatsel, Tiiu Vijar.

Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.









Köite autor Ella Summatavet

8. maist - 29. juunini oli Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitus. Eksponeeritud oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose "Kalevipoeg” 24 nahkköidet teostatuna 17 eesti nahakunstniku poolt alates 1930. aastatest kuni 2004. aastani. Muuseumi püsiekspositsioonis on võimalik lisaks näha 4 „Kalevipoja” köidet.

Eesti Nahakunstnike Liidu liikmetest olid näitusel esindatud köidetega Kaja Kits-Karm, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Aino Lehis, Luule Maar, Minni Patune, Tiina Piisang, Naima Suude, Ella Summatavet, Rita Tänav-Veldemann, Ene Voore ja Esta Voss.

Loe ETDM-i pressiteksti siit.



   
16. aprillist - 28. juunini oli Eesti Rahvusraamatukogu harulduste saalis avatud köitenäitus "Piirist piirini, kaanest kaaneni", autoriteks Sirje Kriisa ja Kadi Kiipus.

Sirje Kriisa on 1996. aastal loodud Eesti Köitekunstnike Ühenduse üks asutajaliikmetest. Rahvusraamatukogus töötades on kunstnikule südamelähedane olnud raamat ja autori tekstidesse süüvimine, mille kohta ta on öelnud: “Siis algab ajus magus valu, mis paneb mõtted liikuma”.
Kadi Kiipus on õppinud Tartu Kunstikoolis ja töötanud aastaid raamaturestauraatorina. Tema töödes on esil pigem klassikalise kujunduse printsiibid ja suhe raamatusse kui esteetilisse objekti.
Mõlemad kunstnikud on võitnud preemiaid rahvusvahelistel näitustel ja konkurssidel, nende töid leidub erakogudes ja teistes rahvusraamatukogudes. Näitus on pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. juubeliaastale.






Köite autor Sirje Kriisa
8. aprillist - 30. maini oli Nahakunstnike Liidu näitus PAIKKOND Kohila Koolituskeskuses Tohisoo mõisas.
Tööd olid eksponeeritud kolmes erinevas ruumis. Näituse kujundasid Tiia Eikholm, Maie Teivik ja Lemmi Velmre.

vaata pilte









 

PAIKKOND Tohisoo mõisas
26. märtsist - 18. aprillini oli Scripta Manent III valiknäitus Riia Disaini ja Kunstikoolis (Riga Design and Art School). Osaleb 51 Eesti, 10 Läti ja 1 Leedu köitekunstnik. Ekspositsiooni toimetas kohale Rene Haljasmäe.

Osalejad Eestist: Pille Riin Dolenko, Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Margarita Gekker, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Marje Kask, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Kadri Kruus, Kadri Kuusk, Maila Käos, Ivi Laas, Jolana Laidma, Aino Lehis, Kaia Lukats, Rein Maantoa, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Anastassia Matvejeva, Karen Milistver, Lennart Mänd, Piret Männa, Helen Pau, Tiina Piisang, Maris Pill, Ingrid Putk, Triin Raag, Jane Rannamets, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Naima Suude, Žanna Žuravel, Leila Tamm, Maie Teivik, Evelin Toomistu, Tulvi-Hanneli Turo, Marju Täht, Reet Ubaleht, Maarja Undusk, Luise-Laura Vatsel, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss; Lätist: Valda Abolina, Velta Baltoka, Aiva Bumbure, Liene Eltermane, Ilizane Grinberga, Lolita Katkovska, Vija Kokle, Anda Lice, Dace Paze, Inta Putnina-Cirule; Leedust: Lolita Tarbunaite-Grabauskiene.



 


5. märtsist - 7. aprillini oli Estonia Talveaias Nahakunstnike Liidu korraldatud näitus PAIKKOND.
Näitusel on eksponeeritud 31 nahakunstniku tööd vaipadest kaasaegsete installatsioonideni. Iga kunstniku tööpind on ette antud kindla suurusega (50x50 cm) “oma paik”, mille piires ta naha võimalusi kombates loob isikupärase kunstiteose. Märksõnadeks on koht, paik, oma nägu, olemus, mille kaudu portreteerida nahakunsti ja -kunstnikku. Lähtutud on nii klassikalistest teemadest kui ka avastatud uusi vaatenurki ja tehnilisi võtteid nahakunsti senistest traditsioonilistest piiridest väljaspool.
Kõigi autorite poolt loodu üheskoos joonistab sellest paljususest tervikliku mosaiigi kui nahakunsti koondportree (professionaalsete nahakunstnike koolitamisest Eestis möödub 1. märtsil 91 aastat).

Näitusel osalevad: Tiia Eikholm, Illu Erma, Ruth Heidok, Elo Järv, Mariana Jürimäe, Eve Kaaret, Kiira-Marianne Kadarik, Silvi Kalda, Sirje Keva, Kaja Kits-Karm, Sirje Kriisa, Maila Käos, Ivi Laas, Aino Lehis, Luule Maar, Ruuda Maarand, Mall Mets, Piret Männa, Minni Patune, Tiina Piisang, Elina Randla, Tähti Roostalu, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar.

Näitusega avamisega kaasnes seminar, mis oli pühendatud eesti nahakunsti elavale klassikule - Minni Patusele, kellel täitub märtsis 90. aastat. Ettekannetega esinesid Inge Teder ja Maarja Undusk.

vaata töid

Vaata Maarja Unduski ariklit 21. märtsi ajalehe "Sirp" kunsti sektsioonist

Näitust toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.



 







16. veebruarist - 27. aprillini on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis näitus "Minni Patune 90".

Eesti nahkehistöö koolkonnale aluse pannud tuntud nahakunstnike Eduard Taska, Adele Reindorffi, Ella Külvi jt. kõrval on kindel koht ka Minni Patuse (s. 1918) mitmepalgelisel loomingul.
Minni Patune lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi 1950. a. ja töötas Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi nahkehistöö ateljee kunstilise juhina aastatel 1950-1973.
Ta loobus oma loomingus kiiresti 1950. aastate ajastupärasest temaatikast ja üllatas 1960. aastatest alates vabajooneliste ajatute kompositsioonidega nii köidete kui karpide kujundamisel.
Omaette põnevaks nähtuseks on tema loodusest inspireeritud autoritehnikas ažuursed vasikanahast seinavaibad.
Eesti nahakunsti klassikavaramusse kuuluvad Minni Patuse loodud kaunid ja elegantsed mustast ja valgest nahast peene kuldjoonelise dekooriga karbid ja köited, näiteks fotokarbid "Sillad", 1968; karbid „Rahutus”, 1968; külalisraamat „Küünlavalgus”, 1967.
Näitus trepigaleriis annab põgusa läbilõike varsti 90. juubelini jõudva eesti nahakunsti grand old lady Minni Patuse loomingu erinevatest tahkudest.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum







Minni Patune ja Aino Lehis


Töö näituselt

4. -16. veebruarini oli draakoni galeriis avatud ühisnäitus "Parim sõber". Näitusel osalesid Külli Grünbach-Sein, Eve Kask, Pille Kivihall, Kadi Kurema, Piret Kändler, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Laura Nõmmik, Tiina Piisang, Liina Siib ja Maarja Undusk.

Näitusel esinevad autorid on kõik mingil moel "raamatuinimesed". Nad on valdavalt köitekunstnikud ja graafikud, on ka üks keraamik ja üks gümnasist. Nii et raamat kui parim sõber on üks teema kindlasti. Raamat kui tööandja, füüsiline kaaslane ja enese väljaelamise viis kirjutaja jaoks.
Palju on iroonilise alatooniga töid, mis pilavad äraleierdatud sõbrateemat sõbrapäeva künnisel: toidu-, auto- ja ka koeraarmastuse teemalised tööd kuuluvad ilmselt sellesse kategooriasse. Olulisel kohal on ka lapse ja sõpruse teema. Pill ja pilli kaudu muusika kui lapse kaaslane ja sõber. Muusika kasvatab ja taltsutab last, teeb inimese paremaks. Tuleb välja, et pliiats võib olla samasugune sõber kui viiulm, laps võtab pliiatsi kätte, kirjutab ja nii sünnib uus mõte või vaevast vabanemine.
Pille Kivihall on pleksiklaasile kandnud "Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi" muinasjutu eestindatud võtmes, lähtudes asjaolust, et Eesti rahatähtedel on kujutatud seitset meest ja üht naist. Tiina Piisang teostas kuus väikest objekti, nö auto-raamatut. Kadi Kurema ja Külli Grünbach-Sein´i koostöös valmis oforditehnikas tõmmistest köidetud raamat, teemaks laps ja pill. Kadi Kurema koos Laura Nõmmikuga esitlevad lapse ja muusika vahelisi suhteid videos. Marko Mäetamm on raamatuks köitnud külmiku, Liina Siib esitleb fotoseeriat koertest, Eve Kask ja Lennart Mänd kunstnikuraamatut. Maarja Undusk on sõbrateemat lahti näppides pöördunud perekonnaarhiivi sügavustesse ja kasutatud tütar Ingli varases nooruses kirjutatud tekste.

Maarja Undusk

Vaata ariklit 14. veebruari ajalehes "Postimees"



 








Tööde autor Tiina Piisang