SÜNDMUSED 2007


   
12. oktoobrist - 11. novembrini tähistas Endel Valk-Falk oma 75. juubelit näitusega Tartu Linnamuuseumis. Kanuti gildi asutajat ning Eesti Nahakunstnike Liidu auliiget oli tulnud õnnitlema hulgaliselt kolleege ja sõpru. Tervituse juubilarile oli saatnud ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.
Näitusel oli eksponeeritud fotomontaaž kunstniku elust ja loomingust, 25 akvarelli ja 60 nahkehistööd, teiste seas diplomitöö aastast 1958 - helilintide laegas Gustav Ernesaksa 50. sünnipäevaks.





 
18. septembril avati Tallinna Linnaarhiivis rahvusvaheline näitus vanast vähetuntud köitetüübist, kus kõrvuti keskaegsete köidetega saab näha neist inspireeritud tänapäevaseid kunstnikuköiteid.
Väljapanek keskendub ühele vähetuntud köitetüübile - pehmekaanelisele köitele, mis on omakorda inspireerinud tänaseid nahakunstnikke. Näituse ajaloolised köited pärinevad Tallinna Linnaarhiivi varamust, kaasaegsete köidete loojad on lisaks Eestile (Rene Haljasmäe, Pille Kivihall, Sirje Kriisa) ka Soomest ja Rootsist (Manne Dahlstedt, Per-Anders Hübner, Adam Larsson, Leif ja Maria Malmgren, Augusta Persson).
Näitus oli avatud 16. novembrini.

Näituse juhatas sisse lühiseminar, kus esinesid ajaloolased ja nahakunstnikud: Tiina Kala rääkis keskaegse Tallinna asjaajamisraamatutest, Rene Haljasmäe hälltrükiseköitest Tallinna Linnaarhiivis, Marian Habicht pehmekaanelisest köitest ja Pille Kivihall keskaegse kaupmeheraamatu rekonstrueerimisest.



   
Rahvusvahelisel Köitekunsti Biennaalil Prantsusmaal kuulutati välja preemiasaajad - üheksast professionaalist koosneva rahvusvahelise žürii otsuse järgi saavutasid Eesti kunstnikud 22-st auhinnast koguni kolm: Rutt Maantoa sai preemia parima originaalse köite eest, Ella Summatavet sai erialaajkirja "Art et Métiers du Livre" preemia ja Tiiu Vijar Chateaufort'i linna preemia.
Publiku poolt äramärgitute hulgas olid ˇanna ˇuravel, Maila Käos, Marje Kask, Maris Pill, Ülle Allik, Illu Erma, Tiina Piisang, Sirje Kriisa, Karen Milistver, Luise-Laura Vatsel, Tiia Eikholm, Kaia Lukats, Naima Suude, Tulvi-Hanneli Turo. Lisaks osalesid veel Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Kadri Kruus-Laurimaa, Ivi Laas, Jolana Laidma, Lennart Mänd, Jaana Päeva.
Kokku osales konkursil üle 800 köitekunstniku 29 riigist. Spetsiaalselt selle näituse jaoks oli trükitud Charles Perrault muinasjutukogumik "Haneema jutud".
15.- 22. septembrini sai näitust konkursile saabunud köidetest näha Pariisi lähedal St. Rémy-lès-Chevreuse'is.



 


Rutt Maantoa köide
14. septembril kogunesid köitekunstihuvilised taas Konguta maile, kus kohalikus koolis oli juba teist aastat järjest võimalik teadmisi omandada tuntud köitemeistri Hans Peter Frölichi juhendamisel. Kokku oli tulnud üle 40 inimese Eesti erinevatest paikadest. Seekordse meistriklassi käigus õpiti nn. laisa köitekunstniku köidet, mida meister iseloomustas tabavalt: see näeb välja nagu prantsusköide, avaneb nagu saksa köide ja on lihtne teha.
Lisaks sai töö käigus selgeks, kuidas lahendada ootamatuid olukordi, mis praktilise töö käigus ikka ette tulevad.

Vaata pilte



 
4. - 21. septembrini oli Pärnu Punases tornis Signe Taremaa näitus "Nahast ja linasest".

Vaata pilte



   
5. septembrist - 31. detsembrini on Nahakunstnike Liidu korraldatud kokandusteemaline köite- ja objektinäitus "Hoidised" Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis.
Käesoleval näitusel on eksponeeritud kunstnike poolt suve jooksul kokku korjatud mõtted ja ideed kokanduse teemal. Jätkame juba alustatud teerajal ning suundume võileiva teemalt (näitus "Võileib suudlusega" 2005. aastal) hoidistamise juurde. Märksõnaks on vabadus toimetamaks oma köögipoolel oma maitse järgi oma asja. Vallatused ja ülesoolamine on lubatud kõrvuti mõningase magedusega.
Materjalid, mida kunstnikud oma töödes hoidistavad on samuti mitmekesided - traditsiooniline nahk erinevates ja uudsetes vormides, paber ning plastik, kivid ja klaas, poroloon ning puit.

Osalejad: Tiia Eikholm, Ruth Heidok, Lua Jõemaa, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Maila Käos, Jolana Laidma, Kaia Lukats, Kaire Olt, Tiina Piisang, Ingrid Putk, Elina Randla, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Eve Vetemaa; Tartu Kõrgemast Kunstikoolist: Egge Edussaar, Einike Leppik, Kadri Paloveer, Carmen Põder, Kalli Riiberg, Resvin Roost, Jaanika Tork.






 

Töö autor Tiina Piisang


Töö autor Ruth Heidok
Septembris valmis Nahakunstnike Liidu uus kodulehekülg. Nüüd on informatsioon saadaval ka inglise keeles (kujundas Tiia Eikholm, ingliskeelsed tekstid toimetas Rachel J. K. Grace).



   
3. septembrist - 2. oktoobrini oli Göteborgi linnaraamatukogus (Rootsis) avatud köitekunsti näitus, mis on koostatud Tallinnas toimunud näitusel "Scripta manent III. Maailma parim asi" eksponeeritud 40 eesti ja rootsi autorite töödest.
20. oktoobrist - 18. novembrini on sama näitus vaadata Malmö linnaraamatukogus ning 27. novembrist - 8. detsembrini Uppsala linnaraamatukogus.



   
28. augustist - 28. septembrini on Mall Metsa akvarellinäitus "Mu armsam töötab kassina" avatud Küberneetika Majas (Akadeemia tee 21).



   
1. augusti avasid nahakunstnikud Kaire Olt, Ingrid Putk ja Eve Hintsov Tallinna Keskraamatukogus miniraamatute näituse „Seitsmest väiksem”.
Mis on seitsmest väiksem? Seitsme venna kõige noorem vend? Number 6? Ebatäiuslikkus?
Kääbus- ehk liliput- ehk miniraamat on väga väike raamat, mille mõõtmed nii pikkuselt, laiuselt kui paksuselt ei ületa seitset sentimeetrit. Need raamatud olid populaarsed 19. sajandi viimastel kümnenditel. Kui reisiti, siis võis väikese kohvriga kaasa võtta palju raamatuid. Kõige rohkem kanti sõnaraamatuid, religioosset kirjandust ja mõnikord ka turistide juhiseid. Kuna neid oli kerge kanda ja varjata, muutusidki need väga populaarseks. Samuti ulatuvad teemad muusikast, lugudest, luuletustest, kuulsatest kõnedest, Piiblist, entsüklopeediatest tuntud raamatute minivariantideni välja. Kõige vanemad „raamatud” on Mesopotaamia minisaviplaadid.
Mis on / võib olla tänapäeval seitsmest väiksem? Sellele küsimusele otsivadki kolm nahakunstnikku vastust.
Näitus on avatud kuni 7. septembrini.


Vaata pilte



 
Tänavu toimusid Vammalas 29.-30. juunil Soome vanaraamatu päevad (Vanhan kirjalisuuden päivät - http://www.vanhankirjallisuudenpaivat.com). Äsja 100 aastaseks saanud väikelinn asub Edela-Soomes, tema rahvaarv on 19000. Umbes samapalju oli eelmisel aastal ka külastajate hulk, kes üleriigilist messi külastas. Pori, Turu ja Tampere lähedus on andnud soodsa pinnase kirjanduse propageerimiseks - raamatufestivale on peetud siin juba 1985. aastast (vaata pilte).
Vanaraamatu päevade eesmärk on säilitada vana raamatut, selle uurimist, eksponeerimist ja koostööd raamatut hindavate organisatsioonide ning inimeste vahel. Vanaraamatu päevade seekordne teema oli naer. Toimus seminar, milles lahati nalja antiigist tänapäeva poliitiliste maastikeni.
Tänu Tyrvää käsitöö- ja kunstikooli köiteosakonna kutsele sai võimalikuks eksponeerida eesti köiteid vanaraamatumessil. Esindatud oli 12 kunstnikku 18 köitega: Rita Tänav, Eve Vetemaa, Liia Saluvee, Sirje Kriisa, Tiiu Vijar, Pille Kivihall, Ivi Laas, Rene Haljasmäe, Luule Maar, Ruuda Maarand, Naima Suude ja Esta Voss.
Eesti köiteekspositsioon pälvis näitusekülastajate hulgas heakskiidu ja kutsujate edaspidise soovi koostööd teha. Eesti köiteid liigutas Rene Haljasmäe ja toetas Eesti Kunstnike Liit.

Rene Haljasmäe



   
31. mai - 3. august oli näitus "DRAAMAT (disain+raamat)" üleval Narva Muuseumi galeriis Vestervalli tn. 21. Näituse kujundas Anastassia Matvejeva. Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.

Vaata pilte



   
15. mai - 30. juuni on Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis vaadata Pille Kivihalli, Tiina Piisangu ja Maarja Unduski ühisnäitus "Kolmed kuued".
Kunstnikekolmik esineb samas koosseisus ja kohas juba mitmendat korda. Igaüks on oma tööd valmis teinud iseseisvalt, arvestades ka kohta ja kaaslust. Töid ühendavaks märksõnaks on seegi kord raamat. Pille Kivihall eksponeerib suuri kasevineerraamistuses "Raamatupilte" - stiilipuhta raamatuseljarütmikaga töid, mille juures on selgelt tajutav ka kastraamidesse peituv tarkuse ja vaimutiheduse pakett.
Tiina Piisang on ühtaegu süvenenud nii vormi- ja materjaliotsinguisse kui ka keerulisse suhtesse raamatuga. Ta eksponeerib ise kokku liimitud kasevineerkihtidest miniatuurseid "loomraamatuid" ja tulest läbi käinud, ent sisu säilitanud südametega trükiseid. Maarja Undusk on vitriini seisma pannud seitse suureformaadilist punaste lehtedega köidet, mis kujundatud autorile iseloomulikus rohmakas-naivistlikus laadis ja valmistatud pabervooltehnikas. Taustamuusikaks on laenatud raamatubordüür Hoiuraamatukogust, mis läbib kogu näitusepinda ja aitab kolme autori raamatumõtteid ühe nimetaja all koos hoida.



 


veel pilte
4. - 22. maini oli Hop galeriis vaadata Kaja Kits-Karmi isikunäitus "Panus laustale II".
Kaja Kits-Karm esitab ülevaate oma viimase aja loomingust - pilte ja minivaipu, mille põhimaterjaliks on nahk. Ehkki kunstniku loomisprotsess on mänguline ja toetub juhuslikkusele, õhkub teostest korrapärasust.
Kaja Kits-Karm kirjeldab oma ekspositsiooni järgmiselt: "Käesoleva väljapaneku nimetus on "Panus laustale II" (panustehnika laustnahale) või ka panustamine laustnahale. See nahaliik on olnud palju aastaid minu lemmikmaterjal - pehme, värvitav, vormitav ja tihti põneva sisemise struktuuriga. Just viimane omadus on mind inspireerinud. Tekib ju naha poolitamisel kaks ühesuguse struktuuriga pinda, mis sümmeetrilise kompositsioonina moodustavad uue kujundi. Tulemus on peaaegu alati juhuslik, seega huvitav tegijale. Et laustnahk on matt, olen kasutanud panusena läikivast plastist kaunistusdetaile ja raame, lisamaks pisut sära."
Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.

Vaata Maarja Unduski artiklit 1. juuni ajalehes "Sirp"



 


veel pilte
3. - 31. maini on Viinistu Kunstimuuseumis Elo Järve isikunäitus "Üle enda serva tagasi". Välja on pandud tööd kunstniku loomingust läbi mitme aastakümne kuni tänaseni, värskeim töö pärineb käesolevast aastast.

veel pilte









 
2. - 10. maini oli Nahakunstnike Liidu liikmetel Rutt Maantoal ja Tiia Eikholmil võimalus osa võtta pärgamentköite praktilisest kursusest Leksandi Rahvaülikoolis tunnustatud köitekunstniku ja õpetaja Manne Dahlstedti juhendamisel. Kursuse organiseeris Tulvi-Hanneli Turo ennistuskojast Kanut, veel osales kursusel Piret Männa Kuressaare Kunstikoolist.
Kümne päeva jooksul valmis igal osalejal kuus erinevas stiilis köidet. Lisaks oli võimalus tutvuda sealse köitekunsti õpetamise ning õpilaste töödega ning Manne Dahlstedti enda kunstiliste köidetega.
Kursusele sõitu toetas Eesti Kultuurkapital.



   
19. aprillist - 6. maini on Nahakunstnike Liidu näitus "TOOL" Tartu Kunstimaja väikses galeriis.
Näitusel esineb 19 kunstnikku nii Eesti Nahakunstnike Liidust kui Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonnast. Nahakunstnike jaoks on käesoleva näituse teema intrigeeriv, kuna see pakub senisest avaramaid võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks.
Näitusel eksponeeritud toolid tutvustavad nahakunstnike mõtteilma. Igapäevane, praktiline, funktsionaalne seguneb unistuste, kujutelmade ja visioonidega. Teemaks ükssama tool. Nahkse pilgu läbi on kujundatud realistlik tool istumiseks, aga ka tool (inglise keelest) kui vahend, võimalus valitud teemal eneseväljenduseks läbi materjali. Nahakunstnikud mõtisklevad tooli vajalikkuse ja funktsiooni, märgi ja tähenduse üle oma loomingus - tool põrandal, seinal ja laual.
Näitust aitasid kujundada Rosvin Reest ja Jürgen Tina Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna IV kursuselt.


Näitusel osalevad: Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Silvi Kalda, Sirje Keva, Aino Lehis, Helen Maran-Poll, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Signe Taremaa, Eve Vetemaa; Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonnast Ülle Allik, Mari Eensaar, Maila Käos, Kadri Paloveer, Rosvin Reest, Jürgen Tina, Merle Unger.

Näitust toetas Eesti Kunstnike Liit.



 


vaata pilte
9. aprillil kell 17.00 avasid kolm raamatuköitjat - Sirje Kriisa, Marje Kask ja Raivo Vahtra - Eesti Rahvusraamatukogu fuajees näituse "A tempo liberi/sundimatult", mis kutsub vaatama autorite nii mängulist kui ka harjumuspärast suhtumist raamatusse, selle köitmisviiside ja kujunduste piirideta võimalustesse.
Peale selle saab vaadata paberi-, traadi-, võrgu- ja taimetrükitehnikas, villase lõnga värvidega koloreeritud pilte Sirje Kriisalt ning raamatuköitekunstile pühendatud kompositsiooni, autoriks Marje Kask.

Näitus on avatud 24. aprillini 2007.




 

Vasakult: Marje Kask, Raivo Vahtra, Sirje Kriisa
5. - 21. aprillini on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kolme kursusekaaslase juubelinäitus "Kannud, vakad ja kaheksakand".

Kunstnike 60. sünnipäevale pühendatud nahakunsti- ja keraamikanäitus on nahakunstnik Sirje Keva ning keraamikute Anu Roosma ja Sirje Kuuskmanni teine ühisnäitus.

Sirje Keva meelisteema on vakad. Töödes kasutab ta eesti rahvusornamentika motiive. Neist suurima energiaga märk on kaheksakand. Seda sümbolit armastab oma keraamiliste kannude dekooris ka Sirje Kuuskmann. Suur osa Anu Roosma eksponeeritud töödest on valminud just juubelinäituse tarvis. Tema teosed teeb rõõmsaks kevadmeeleolu ja rahvusornamentide segamine.



 

Sirje Keva vakad
2. märtsil tähistab Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond oma 90. juubelit näituse "Corium" avamisega EKA galeriis. "Corium" tutvustab valikut viimaste aastate silmapaistvamatest üliõpilastöödest, nii nagu coriumil ehk pärisnahal, on ka valitud tudengitöödel oma aja nägu, muster ning käekiri. See on nooruslik, värvilisem, humoorikam ja teravmeelsem kui kunagi varem.

Samaaegselt näituse avamisega esitleb nahakunsti osakond ka uut juubelikataloogi, mis käsitleb viit viimast aastat erialaõppes ning on jätk 85. aastapäevale pühendatud ning osakonna ajaloost ülevaate andnud kataloogile.

Näituse on koostanud ja kujundanud Ülle Allik, Karen Milistver ja Jaana Päeva ning see on avatud kuni 13. märtsini.
Nahakunsti osakond tänab Eesti Köitekunstnike Ühendust.

Veel pilte



 

EKA nahakunsti osakonna juhataja
prof. Illu Erma
Eesti Vabariigi 89. aastapäeval autasustati Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves teenetemärkidega 342 Eesti ja välisriigi kodanikku, kelle hulgas omistati Valgetähe V klassi orden Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti töökoja juhatajale ja Eesti Nahakunstnike Liidu liikmele Naima Suudele. Ordenid kinnitati rinda 23. veebruaril Estonia Kontserdisaalis toimunud pidulikul auhinnatseremoonial.
"Olin üllatunud, poleks oodanud sellist austust", kommenteeris EKA kõige staažikam töötaja Valgetähe teenetemärgi saamist.

Naima Suude on Eesti Kunstiakadeemia nahakunstiosakonnas asendamatuks abiliseks ja eriala praktiliste tarkuste jagajaks olnud 40 aastat. Väsimatult nõustades, õpetades, parandades on ta osanud töökojast kujundada turvatsooni ja kompetentsikeskuse ühtviisi nii algajate kui kolleegide jaoks. Sellist jätkuvat loomingulist innukust ja töövõimet, mis katsetades realiseerib aina uusi ja põnevaid ideid ning eelarvamustevaba avatust, pole paljudele antud.
Samasuguse intensiivsusega osaleb peatselt 75. juubelit tähistav Naima Suude näitusetegevuses, demonstreerides kõrgeimat professionaalsust nii kaanonite tundmises kui nende loovalt mängulises tõlgendamises. Kui käsitleda nahakunsti osakonda ühtse organismina, võiks ta olla selles süda.
22. juunil 2004 omistas Eesti Kunstiakadeemia nõukogu Naima Suudele aumedali, kui pikaajalisele eeskujuliku tööga silmapaistnud EKA töötajale.



 

Naima Suude
26. jaanuarist - 23. veebruarini on Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis näitus "DRAAMAT (disain+raamat)".

Seekrdne köitekunstinäitus on pühendatud disainiaastale ning uurib seoseid ja võimalusi disaini ja köitekunsti vahel. Mis on disain, oleme disainiaasta tuhinas ehk juba peaaegu selgeks saanud, ent milline on disainraamat või disainitud raamat - seda alles selgitavad näitusel esinevad 17 köitekunstnikku, 11 Eesti Kunstiakadeemia ja 7 Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengit.
Tuleb välja, et vastuseid on mitu. Disainraamat võib olla midagi hästi ja käepäraselt käsitsetavat, aga köite- ja nahakunstile omaselt töömahukat. Ta võib olla uudse ja moodsa vormiga objekt-raamat, mille väärtust praktiline kasutatavus ei määragi. Ta võib olla ka vaimukalt ja lihtsalt tiražeeritav bukett paberilehti, mida saab toota hulgi ja mõõdukate kulutustega, ent mis poeletil ligi tõmbab, ostma kutsub ja ühtlasi ka silmale puhkust ja rõõmu pakub.
Näitusel eksponeeritud tööd on nii valgete (või värviliste, või isetehtud paberist) lehtedega kui ka trükitud tekstidega raamatud. Kasutatud materjalide valik on lai, hõlmates paberit ja pappi, nahka, puitu, kilet, kangast, metalli ja paljut muudki.
Milline disainraamat ka poleks, üks on kindel - ta peab mõjuma värskelt ja esteetiliselt, tekitades huvi ja sümpaatiat raamatu kui inimese parima sõbra vastu.

Näitusel osalevad: Tiia Eikholm, Ruth Heidok, Silvi Kalda, Kaja Kits Karm, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Maila Käos, Kaia Lukats, Luule Maar, Tiina Piisang, Ingrid Putk, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Luise-Laura Vatsel, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar; EKA üliõpilastöödega: Margarita Gekker, Mari Masso, Anastassia Matvejeva, Stina Muru, Kaire Olt, Allan Põllu, Jaana Päeva, Triin Raag, Leila Tamm, Eneli Valge; Tartu KKK nahadisaini osakonna üliõpilased: Eha Agu, Lenne Jalajas, Eva Kaarlõpp, Maarika Mihhailova, Merily Paomets, Merilyn Pärn, Reet Ubaleht.

Näitust toetasid Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Vaata artiklit 9. veebruari ajalehe "Äripäev" lisas "Puhkepäev"











Autor Maila Käos




Veel pilte
25. jaanuarist - 15. veebruarini on Arka galeriis Vilniuses 5. rahvusvaheline köitekunstninäitus "Knyga/Book 2007".

Seekordse näituse teemaks oli miniraamat pealkirja all "Väike suur maailm". Kunstnikud 18 riigist köitsid omal valikul raamatu, mille sisu osas ei tehtud mingeid piiranguid, ainuke tingimus oli, et köite mõõdud ei tohtinud ületada 15 cm. Väike formaat oli väljakutse nii kunstnikele kui ka näituse kujundajale.
Žürii, kuhu kuulusid Anders Zitting Rootsist (žürii esimees), Illu Erma (EKA professor, nahaosakonna juhataja), Vaidilute Brazauskaite-Lupeikiene Leedust (kunstikriitik), Saule Mazeikaite (kunstikriitik, Leedu Kultuuriinstituudi direktor) ja Rita Mikucionyte (kunstikriitik, AICA liige), jagas preemiaid kahes kategoorias: köide ja köide kui objekt. Esimeses kategoorias pälvis esikoha Edgar Claes Belgiast. Teises kategoorias sai esikoha 6 autori ühine töö Hispaaniast ning 2. ja 3. koha said vastavalt Kaia Lukats ja Tiina Piisang.
Eestist osalesid näitusel veel Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Pille Kivihall, Marta Konovalov, Caren-Eliis Luik, Lennart Mänd, Piret Männa, Jaana Päeva, Maris Pill, Stella Soomlais, Tulvi-Hanneli Turo.


Veel pilte





 

Autor Kaia Lukats


Autor Tiina Piisang
22. jaanuarist - 3. veebruarini on Draakoni galeriis Pille Kivihalli ja Maarja Unduski foto- ja installatsiooninäitus "Jäätee".
... 2006. aasta 19. märtsil otsustasid M.U. ja P.K. sõita esimest korda elus mööda jääteed Hiiumaale. Peale väikest viivitust hakkas teemeister autosid jääteele saatma. Kuiva kerget lund vaaludesse lükkav tuul paisus ootamatult loodetormiks.
Teekond üle mere seiskus lumevallis viie kilomeetri kaugusel kaldast valges tuisuses nähtamatuses. Loodus näitas oma võimu inimmõistuse ja metalli üle. Seiskunud mootoriga autos muutus peagi jäiselt külmaks, klaasid ei paistnud enam läbi ja uksed ei tahtnud avaneda. Ühesuunalisel teel olid ninapidi kohtunud mandrilt ja saarelt retke alustanud autod. Polnud võimalik sõita ei tagasi ega edasi. Mobiiltelefonide akud osutusid tühjakssaavateks. Toit lõppes ja riided olid läbimärjad. Alaealised lapsed toimetati veel töötavasse naaberautosse sooja...
Näitust toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

Vaata artiklit 31. jaanuari ajalehes "Postimees"

22. veebruarist - 17. märtsini saab sama näitust vaadata ka Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas. Näituse kohta ilmusid artiklid ajalehes "Hiiu Leht" 13. ja 23. veebruaril.

23. juulist - 31. augustini ka Eesti Maanteemuuseumis Varbusel, Kanepi vallas Põlvamaal.



 
Autorid näituse avamisel Tallinnas...


... ja näituse uudistajad Kärdlas
12. - 25. jaanuarini oli Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõudude Rutt Maantoa ja Kaia Lukatsi ning nahaosakonna tudengite ühisnäitus "Kõik koos" Tampere vana raamatukogu Emil-saalis Soomes.
Rutt Maantoa esitleb näitusel köiteid ja skulpturaalseid nahatöid. Kaia Lukats on välja pannud köited ja geomeetriliste ridikülide sarja. Tudengite tööd on aastatest 2000-2006. Neid iseloomustab ideede ja vormi mitmekesisus. Nahka kasutatakse koos erinevate materjalidega nagu paber, puu ja plastik.



   
5. - 6. jaanuarini toimus Monumentaalkunstimaja (MKM) loomingulise ühenduse ülevaatenäitus. Kaja Kits-Karm esines näitusel kahe tööga.