SÜNDMUSED 2006


   
18. detsembri Kunstnike Liidu volikogul valiti EKL auliikmeks Nahakunstnike Liidu liige Elo-Reet Järv.



 
14. detsembrist 2006 - 5. jaanuarini 2007 oli Vanemuise kontserdisaali fuajees näitus "Kolmkõla". Kaia Lukats – ridikülid ja köited, Kadri Kuusk ja Ivar Feldmann – sepisega nahkköited, Kertu Vellerind – ehted.

Vaata lisaks



 
15. detsembri ENL üldkoosolekul võeti Nahakunstnike Liidu liikmeteks vastu Lua Jõemaa, Maila Käos ja Elina Randla. Nahakunstnike Liidu uueks esinaiseks valiti Tiia Eikholm.



   
14. detsembrist - 5. veebruarini 2007 on Soomes Turu Ülikooli Raamatukogus (Yliopistonmäki, Turku) Eesti köitekunsti valiknäitus Scripta Manent III "Maailma parim asi". Näitusel on eksponeeritud kahekümne kunstniku (sh. 15 ENL liikme) tööd: Illu Erma, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Lennart Mänd, Jane Rannamets, Katrin Sasi, Ella Summatavet, Naima Suude, Maie Teivik, Ulla Torop, Tiiu Vijar, Helen Pau, Eneli Valge, Margarita Gekker. Näituse kujundas Kaia Lukats.



   
8. detsembrist 2006 - 8. jaanuarini 2007 on Mall Metsa isiknäitus "Hingedeaeg" Rütmani galeriis Raplas. Näitusel on peamiselt 2006. aastal valminud nahkvaibad.

... Valged kured sirutavad oma graatsilised kaelad halli taeva poole, nende teed käivad taevaste märkide järele. Palju märke me esivanemate maailmas lummavad mind - peremärkide rikas varamu, maagilised nõiamärgid, mis loitsivad kaitset kurjuse ja õnnetuste vastu, loodavad ligi tõmmata edu ja viljakust. Ruunimärgid, rahvakalendri märgid, üldmõistetavad sümbolid, mis siiski nii mitmetähenduslikud. Sellega on vist nii,et nagu usud,nii ongi.
Olen püüdnud neid märke oma TAEVATREPPIDEKS nimetatud ribavaipadele, andnud neile kaasa lootuse ja usu,et nad toovad tugevust ja tarkust.
Kirkad värvid aga kätkevad RÕÕMU, mida väga vajame sel pimedal, halli taevaga hingedeajal...



 
21. novembrist - 9. detsembrini on Tartumaa Muuseumis Elvas avatud mänguliste objektide näitus "Rõõm elumängust", autoriteks Kaire Olt, Eve Hintsov ja Ingrid Putk.

Vaata lisaks



   
21. septembrist - 14. oktoobrini on Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis näitus "Pealt kullakarvaline". Maarja Unduski sõnul on see köitekunstnike kummardus Mozartile ja tema ajale ja selle särale. Mozart-rokokoo-kuldamine on kolm märksõna, mis said põimitud avatavasse näitusesse, ent nii mõnigi tõlgendus on heal meelel "seest siiruviiruline", taotlematagi rokokoolikku ajastutruudust. Näitusel osaleb 18 naha- ja köitekunstnikku täisnahk- ja paberköidete, autoriraamatute, noodimappide, lehvikute albumite ja päevikutega. Kõiki töid seob soov särada, vähemalt väike kuldne täpp köitekaanel või kuldniidiviirg nahal või paberil.
Näituse idee autor on Tiina Piisang, kujundasid Pille Kivihall, Tiina Piisang, Tiia Eikholm ja Helen Maran-Poll.

Osalejad: Biruta Auna, Katrin Ehaste, Tiia Eikholm, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helen Maran-Poll, Karen Milistver, Helen Pau, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Leila Tamm, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Luise-Laura Vatsel, Tiiu Vijar

Vaata artiklit 19. oktoobri "Eesti Ekspressis" ja
artiklit 6. oktoobri "Äripäeva" lisas

Näitusele eelnes raamatuploki kuldamise presentatsioon, mille viis läbi Hans-Peter Frölich Saksamaalt, kes on viienda põlve köitekunstnik.


22. septembril jätkus kuldamisõpetus Tartu lähistel Kongutal. Meistriklassi viis läbi Hans-Peter Frölich.
Kuldamine on olnud igale nahamaterjaliga tegelejale üheks elegantseks dekoreerimise võimaluseks. Aja jooksul on lisandunud uusi nippe, aga on säilitatud ka traditsioonilisi oskusi. Eestis on kuldamiskunst seoses nõukogude perioodiga jäänud viiekümneks aastaks unarusse. Pikki aastaid jälgiti ja valvati rangelt mida kus trükiti. Tähelaod hoiti kinniste uste taga, käsitrükitehnikaid kontrolli all. Tollased meistrid on nüüdseks kadunud. Vajame uuesti dialoogi aastatetagusega. Kursuse eesmärk on tutvustada erinevaid kuldamistehnikaid. Kasutame Eduard Taska ateljee tööriistu, mustrirulle, filette, käsi- ja masintrükitähti.

Kursuse lõppedes avati Konguta Kooli ruumides pidulikult köiteklass. Eduard Taska oli sünnilt kongutalane, see oli ka põhjuseks, et Taska pärijad otsustasid anda Konguta Koolile kuldamismasinad õppeklassi asutamiseks. Projekti on juhtinud kongutalane Eve Hintsov.



 
Vaade ekspositsioonile


Köiteobjekti autor Tiiu Vijar


Hans-Peter Frölich kursust läbi viimas
27. augustist - 8. oktoobrini oli Tõrva Kirik-Kammersaalis avatud Kaja Kits-Karmi nahkvaipade näitus. Kunstnik eksponeeris 9 aplikatsioonitehnikas vaipa.











 
11. augustil oli Eve Vetemaa näitus Raplamaal Raikkülas (Enn Vetemaa 70. juubeli konverentsi raames).



   
5. - 31. augustini on avatud Haapsalu Linnagaleriis Posti tn. 3 näitus "Motiiv". Liivia Leškin - maalid digitrükitehnikas, Jane Rannamets - objektid taimparknahast ja paberimassist, Ülle Kõuts - kullatud ja oksüdeeritud hõbeehted.

"Motiiv on see, mis kunstnikku motiveerib, tal on au olla algus. Meie näituse algus algas lihtsatest motiividest looduses. Lõpuks said kokku traditsioonilised ja veel mitte traditsioonilised materjalid ja tehnoloogiad, kirjeldades ikka seda sama algust - motiivi."




 
29. juulil tähistati Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna 40. aastapäeva. Toimus ümarlaud ettekannetega:
- 40 aastat nahakunsti õpetamisest TKK-s - Rutt Maantoa;
- Nahakunsti positsioonist Eesti kunstis - Maarja Undusk
- Kolm päeva Brüsseli lähistel mungakloostris (Edgar Claes) -
Pille Kivihall

Peale seda tutvuti õpilastöödega TKK nahadisaini osakonnas.


   
30. juulil toimus Lutikel nahakunstnike seminar.
Lutikel, Endel Valk-Falgu maakodus toimunud seminar-töötuba oli pühendet batiktehnikale nahal, mille üks esimestest ja peamistest viljelejatest Eestis on olnud vanameister Valk-Falk. Koosviibmine toimus suvelõõsas Leigo järvedelt kostuva muusika taustal, töises ja vestlustest tihkes meeleolus. Endel Valk-Falk kõneles batiktehnika ajaloost ja demonstreeris, kuidas nahale batiktehnikat tehakse, mis värve ja mis vahekordades kasutatakse, milline peab olema nahk, kuidas kuumutada vaha, millega muster nahale kantakse ja kuidas vaha pärast eemaldama peab. Ühtlasi tegi E. Valk-Falk ekskursi värviõpetuse keerukustesse, selgitades näiteks asjaolu, et pole sugugi ükspuha, kas alustada pinna katmist kollasega ja lõpetada sinisega, või vastupidi. Igal värvil on ka oma seesmine eripäisus ja temperament, mida tuleks arvestada.
Endel Valk-Falk tutvustas ka oma loomingut, sealhulgas nahatöid, akvarelle ja kavandeid, mis aastate jooksul valminud. Huvi pakkusid ka nahaga kaetud toolid, omapärased detailid sisekujunduses, nagu näiteks telliskiviseina, segu sisse vajutatud vana roostes reha, mis nüüd kasutusel nagina.
Seminar lõppes ümarlauaga, kus arutati meie naha- ja köitekunsti hetkeseisu puudutavaid küsimusi ja Endel Valk-Falgu teose "Ajalooline jalats" esitlemisega Rutt Maantoa poolt.
Seminarist võtsid osa Rutt Maantoa, Rene Haljasmäe, Pille Kivihall, Kaia Lukats, Tulvi Turo ja Maarja Undusk.









Seminar-töötuba Lutikel.
Vasakult: Rene Haljasmäe, Endel Valk-Falk, Tulvi Turo, Kaia Lukats


Vanameister Endel Valk-Falk
5. - 24. juulini on Hobusepea galeriis Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus "Ülev aade". Oma vaateid ja aateid nahakunsti tõlgendamisel esitlevad 16 professionaalset kunstnikku.
Näituse eesmärgiks on anda ristlõige nahakunstnike tehnilistest ja loomingulistest suundumustest aastal 2006. Terviku moodustab nahamosaiik, kus iga autor jutustab oma lugu. Säilitatud on häid ja tuntud traditsioone, samas on otsitud ka üllatavaid lahendusi nii tehnikas kui ka kujunduses.
Tehnikatest on kasutatud vooli, ažuuri, kortsutamist, venitamist, aplikatsiooni, masinõmblust, kivitrükki, naelutamist. Materjalidest võib leida pärgamenti, vasika-, lehma-, lamba- ja seanahka karvasel ja karvutul kujul.

Näitusel osalevad: Elo Järv, Silvi Kalda, Kaja Kits-Karm, Sirje Keva, Pille Kivihall, Maila Käos, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Tiiu Vijar, Esta Voss.










 

Autor: Kaia Lukats


Autor: Pille Kivihall
15. juunil tähistas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus Kunstihoones direktor Kalli Klementi ametiaja lõppemist. Vastuvõtul oli eksponeeritud ka Kalli Klementi poolt eesti nahakunstnikelt tellitud väärisköidete kollektsioon 15 autorilt: Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Külli Grünbach-Sein, Silvi Kalda, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Marielle Liivet, Tiiu Mäger, Kaire Olt, Jane Rannamets, Tulvi Turo, Tiiu Vijar.

Vaata ka artiklit 29. septembri ajalehes "Äripäev"











 

Köite autor Silvi Kalda
26. - 27. maini kogunesid rahvusvahelise raamatuköitjate ühingu MDE tipptegijad Belgias. 26. mai juhatuse koosolekul valiti uus president - Edgar Claes, kes oli ka Baltimaadest köitjate võõrustajaks Denderleeuw kloostris.
Laupäeval, 27. mail toimus Brüsselis Bibliotheka Wittockiana's suurepärane seminar, kus oli võimalik kuulata ja jälgida Florent Rousseau, Edgar Claes'i ja Sün Evrard'i esinemist. Kohapeal oli vaadata kaks köitenäitust ja võimalus osta erialast kirjandust. Sündmus lõppes ühise lõunaga.
Eesti ja Leedu raamatuköitjaid esindasid Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Tiina Piisang, Maarja Undusk ja Aušra Petroskiene.





 

Edgar Claes ja Sirje Kriisa
24. maist - 12. augustini on Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis köitekunstinäitus "Läbi lillede". Eksponeeritud on enam kui paarikümne naha- ja köitekunstniku värskem looming, mis on inspireeritud lille- või muust taimemotiivist ja ka mõnest lillelisemast kirjandusteosest.
Väljas on traditsioonilistest materjalidest valmistatud köited – Aino Lehise maaliline märkmike ja raamatute bukett, Silvi Kalda, Naima Suude ja Tiiu Vijari klassikalises laadis tööd ja ka Eve Vetemaa, Kaire Oldi, Lua Jõemaa mängulised autoriköited, Kadri Kruus-Laurimaa ja Eve Hintsovi lillemõttest kantud tööd ning Elo Järve uhked tulbiteemalised nahavormid.
Tartu kunstnikud toovad näitusesse moodsat värsket rütmi rahvuslikus laadis ornamenteeritud köitega ja peenekoelise pleksiklaasi ja metallist luuleteosega.
Materjalidest on kunstnikud kasutanud kilet (Sirje Kriisa), puitu (Jane Rannamets) ja metalli (Tiina Piisang). Armastatud materjaliks on ka paber ja nahk (Elo Järv, Tiina Piisang, Maarja Undusk, Katrin Freiman).

Näituse avamisele eelnes raamatukogu 6. korruse auditooriumis Eesti Kunstiakadeemia naha eriala üliõpilaste ja noorte kolleegide seminar pealkirjaga "Värskeid noppeid".

Vaata pilte
Vaata seminari kava

Näituse kohta ilmus artikkel ajalehe "Äripäev" 16. juuni numbris



 

Seminar

Objektide autor Lua Jõemaa
9. - 22. maini sai vaadata Signe Taremaa näitust "Vakad ja Vaibad" Eesti käsitöömaja rahvakunstigaleriis.











 
26. jaanuarist - 4. märtsini oli Nõmme Muuseumis ja Kristjan Raua Majamuuseumis avatud Nõmme Gümnaasiumi vilistlaste näitus "Kingitus koolile". Tegemist on emeriitprofessor ja kunstnik-kujundaja Bruno Tombergi algatusega asutada kooli juurde vilistlastest kunstnike loomingut tutvustav galerii. Nõmme Gümnaasiumi vilistlasi-nahakunsti eriala lõpetajad osaleb näitusel 5 (Rene Haljasmäe, Aino Lehis, Kiira Kadarik, Kaalu Kirme, Pille Kivihall). Ülalnimetatud nahakunstnike tööd on eksponeeritud Kristjan Raua Majamuuseumis, kus võib näha ka Bruno Tombergi kujundatud nahkset fotoalbumit aastast 1966. Kaalu Kirme trükised on väljas Nõmme Muuseumis.





 
Vasakult: Aino Lehis, Rene Haljasmäe, Kaalu Kirme, Pille Kivihall, Kiira Kadarik
16. jaanuarist - 15. veebruarini oli Tartu Ülikooli Raamatukogu III korrusel avatud köitenäitus "Kunstiraamat ja raamatukunst" (Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini ja EKA nahakunsti osakonna ühisnäitus) TKKK korraldatava Kunstikuu raames.



   
27. jaanuarist - 18. märtsini oli Lembelaegaste näitus Elvas Tartumaa Muuseumis. Näituse panid üles Ülle Allik (Tartu Kõrgem Kunstikool, nahadisaini osakond, IV kursus), Katrin Ehaste (TKKK, nahadisaini osakond, IV kursus), Pille Kivihall. Näitust kajastas ka kohalik ajaleht.