SÜNDMUSED 2005


   
Riikogu Toimetistes (12/2005) avaldati fotod Maarja Unduski, Tiina Piisangu ja Pille Kivihalli loomingust.

Vaata pilte



   
Konguta kandist pärit nahakunstnik Eve Hintsov leidis Tallinnast üles ja toimetas kodukanti Eesti moodsa nahakunsti rajajale Eduard Taskale kuulunud nahkehistöö valmistamise masinad ja tööriistad, mille hulgas on ka kolm kuldamispressi.

Vaata 31. oktoobri "Postimehe" artiklit



   
20. oktoobril - 20. märtsini on Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis köite- ja objektinäitus "Võileib suudlusega". Näitusel esinejad on loonud suhteid maailma ühe kõige vanema ametiga, mis kõhtu täidab ja silmailu pakub, nimelt kokakunstiga. Retseptikogumikud, kokaraamatud ja kõik muu kulinaariaga haakuv ning nahka pandav leiab sellel näitusel eksponeerimist.

Milline on tänapäevase köite- ja nahakunsti suhe sööki ja jooki, sellest räägivad paarikümne kunstniku tööd. Väljas on praktilisi käsiraamatuid (neist lemmikuim Ida Savi "Saiad, koogid, pirukad" erinevates kuubedes), kapsaks loetud retseptibrošüüre ja kapsakujuliseks voolitud nahkne "Kapsa raviomadused". Näituselt leiab nii tuntud tegijate kui ka Tartu Kõrgema kunstikooli ja Kunstiakadeemia üliõpilaste töid.

Seintelt võib lugeda põnevaid retsepte ja naljakaid söömisalaseid nõuandeid vanematest ja uuematest kokaraamatutest, mis pärit Rahvusraamatukogu varamust. Vanim kogusse kuuluv, mille katkeid lugeda saame, "Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi kelest Eesti-ma Kele üllespandud on" pärineb 1781. aastast.

Näitsel osalevad: Tiina Andron, Tiia Eikholm, Eve Hintsov, Lua Jõemaa, Anne Kahar, Silvi Kalda, Sirje Keva, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Kadri Kruus-Laurimaa, Jolana Laidmaa, Aino Lehis, Piret Männa, Krete Pajo, Tiina Piisang, Ingrid Putk, Elina Randla, Leila Tamm, Maarja Undusk ja Maie Mei ning Esta Voss; Tartu Kõrgemast Kunstikoolist: Mari Eensaar, Helle Kõomägi, Maila Käos, Kärt Põldman, Rosvin Reest (restorani "Olde Hansa" auhind), Stella Soomlais, Jürgen Tina, Merle Unger.



 




Objektide autor Helle Kõomägi


Vaata veel pilte
20. oktoobrist - 20. novembrini on "Lembelaegaste" näitus Riia Disaini ja Dekoratiivkunsti muuseumis.

Vaata pilte



   
17. - 24. septembrini toimus Pariisi lähedal St-Remy-Les-Chevreuse'is 8. rahvusvaheline köitekunstibiennaal. Seekord köitsid osalejad Jules Verne'i raamatut "80 päevaga ümber maailma". Eestlastest leidis prantsuse senati presidendi poolt äramärkimist Ruuda Maarandi töö.



   
5. augustist - 21. septembrini oli "Lembelaegaste" näitus Narva Muuseumis.

Vaata pilte



   
9. augustist - 3. septembrini oli Rakvere Galeriis Signe Taremaa näitus "Suurpuu ja Juurpuu". Piltvaibad on valmistatud linasest riidest ja naturaalsest nahast. Autor on püüdnud vaipasid kavandada nii, et neid saaks kasutada igapäevaselt elu- ja puhkeruumide kaunistamiseks. Autor ütleb oma näituse saatesõnas: "Soovin, et nad võiksid olla päev päeva kõrval meie kaaslased, mõjudes iga kord pisut erinevalt. Ilu on vaataja silmades. Seepärast arvan, et igaüks võib pealkirjastada minu vaibad enda jaoks ise, vastavalt oma meeleolule."

Artikkel 10. augusti ajalehes "Virumaa Teataja"



 
Augustis toimus Inglismaal Bath'is 15. köitekunstnike ja raamatuköitjate konverents, mida korraldab organisatsioon "The Society of Bookbinders". Eestist osalesid Maarja Undusk ja Tiina Piisang. Viimatinimetatu võitis biennaali raames toimunud köitenäitusel auhinna.

Vaata ka Maarja Unduski artiklit 16. septembri ajalehes "Sirp"



   
15. juulil pandi Rapla kirikus üles näitus "Päikeselaul", mis jääb avatuks 31. augustini. Sellel näitusel on tähelepanu pööratud ka laulutekstide eksponeerimisele. Näitusel on väljas Silvi Kalda, Ivi Laasi, Ulla Toropi, Raivo Vahtra, Irmeli Vaheri, Tiiu Vijari, Jane Rannametsa, Liisi Luki, Pille Kivihalli, Tiina Piisangu ja Esta Vossi köited.







19. septembrist kuni advendiajani saab sama näitust vaadata ka Põltsamaa pastoraadis.
28. - 29. septembrini oli näitus Põltsamaal toimunud Hugo Lepnurme muusikapäevade illustratsiooniks. Ühtlasi tegi ka pastor Arho Tuhkru piiblitunnis ettekande teemal Assisi Franciscus ja "Päikeselaul".








 
Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk


Põltsamaa kirikuõpetaja Arho Tuhkru
4. - 8. juulini toimus Kuressaare Kunstikoolis ajaloolise karolingi köite kursus. Juhendajaks oli Leksandi Rahvaülikooli köiteosakonna juhataja Manne Dahlstedt. Kursusel osalesid Eija Degerstedt (Soome), Tiia Eikholm, Ilizane Grinberga (Läti), Külli Grünbach-Sein, Marje Kask, Sirje Kriisa, Leelo Leesi, Ana Lorena Lima (Guatemala), Lotta Löwgren (Rootsi), Piret Männa (kursuse organiseerija), Inta Putnina-Cirule (Läti), Allan Põllu, Jane Rannamets, Maie Teivik ja Tulvi-Hanneli Turo.






 
Foto: Piret Männa
6. - 25. juunini oli G-galeriis Tallinnas Maarja Unduski isikunäitus “Koht, kuhu panna pea”, kus autor eksponeeris tosinkonda nahkset patja. Need on formaadikad ja intensiivsed tööd, mis tehniliselt teostuselt kuuluvad vaieldamatult tarbekunsti hulka, ent meenutavad intensiivse meeleolu ja psühholoogilise lähenemise poolest pigem pilte või luuletusi.








 
3. - 5. juuni toimus vanalinnapäevade raames Katariina Gildi nahakojas Esta Vossi näitus "Vana Tallinn". Esimesel päeval oli võimalus kunstnikuga kohtuda ja küsimusi esitada.

Esta Voss kuulub nahakunstnike põlvkonda, kelle õpetajateks on olnud Adele Reindorff, Adamson-Eric ja Valter Jõeste. Lõpetanud 1960. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, suunati ta Tartu Naha- ja Jalatsikombinaati kunstnik-kavandajaks. 1962. aastal alustas vabakutselise kunstnikuna Tallinnas nahkehistöö kavandite kujundajana Kunstitoodete Kombinaadile (hiljem "ARS"). Nahkehistöö toodangut on ta kujundanud tänase päevani, hetkel OÜ "Eesti Nahkehistööle".

Esta Vossi tugev kompositsioonitunnetus ja jõuline eksperimenteerimiskirg on mõjutanud nahakunsti suundumusi, muutes selle reljeefsemaks ning plastilisemaks. Suurepärased on tema kavandatud nahkesemed Tallinna teemal, mis moodustavad esindusliku terviku nahakunsti pärandisse.

Näitustel esineb Esta Voss alates 1962. aastast ning on jätkanud seda tegevust aktiivselt kuni tänaseni nii rahvusvahelistel näitustel kui ka isiknäituste korraldamisel.




 


2. - 28. juunini on Tallinna Keskraamatukogus Rene Haljasmäe näitus "Kristallköide". See on ülevaade kunstniku loomingust, kus ideed raamatu köitmisel on kristalliseerunud - kaanematerjaliks on kasutatud klaasi. Eksponeeritud on kümmekond köidet, mille loomisaeg jääb viimase kaheksa aasta sisse.

Rene Haljasmäe köitelooming on mitmete mõjutuste ja ideede kogum. Enamus eksponaatidest on valminud kunstnike koostööna. Tänuväärse panuse klaaskaante valmistamisele on andnud klaasikunstnik Kristel Õunapuu.

... Raamatud on jäävad, kui köide on tugev. Aja möödudes raamatu mõte ei tohi muutuda ega murduda. Tavaks on köita hinnalisi tekste praktiliselt - turvalisse, kaitsvasse nahkköitesse. Klaas vastupidiselt nahale on vastupidavam ajale. Kristallklaas köitekaanena muudab raamatu igavikuliseks...

Vaata lisaks



 
Rene Haljasmäe oma uusima taiese - käsiraamatuga
1. juunil avati Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatud rahvusvaheline köitekunstinäitus "Scripta manent III" (kirjutatu jääb) koostöös EKA nahakunsti osakonna ja Nahakunstnike Liiduga. Seekordne väljapanek Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis põhineb Sten Roosi nimelise muinasjuttude ja ajakirja "Hea laps" loomevõistluse materjalidel. Kogumikku "Maailma parim asi" trükiti 300 nummerdatud eksemplari.

Laste kirjutatud muinasjutud ja luuletused annavad ilmeka pildi Eesti elust. Noorte mõnus huumor ja iroonia, tuntud muinasjuttude miksimine ja päris uute loomine inspireerisid 130 kunstnikku 17 riigist (Soome, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Holland, Šveits, Itaalia, Inglismaa, Norra, Venemaa, Leedu, Läti, USA, Brasiilia, Jaapan, Island ja Eesti).

Väljapanek peaks pakkuma huvi nii lastele kui ka täiskasvanuile. Põnev on näha, kui erinevalt mõjub raamatukaanel nahk, paber, klaas, metall, kumm, puit või plastik, kuidas on kasutatud köitmisel niiti, traati või peent tikandit, kui vahvalt on tekste illustreerinud lapsed ja täiskasvanud.

Rahvusvaheline žürii valis välja 3 parimat kunstiteost, mille autorid said "Kuldraamatu" auhinna, mis on välja pandud Eesti Köitekunstnike Ühenduse poolt - Külli Grünbach-Sein, Kaire Olt, Jaana Päeva. Lisaks anti välja 21 ergutusauhinda.

Näitusega kaasnes ka rahvusvaheline konverents 1. juunil Eesti Kunstiakadeemias ning organisatsiooni Leather Art Forum asutaja René Berends'i (Saksamaa) workshop 3. juunil.
Näitus on avatud 2. juunist - 2. oktoobrini 2005.

Näituse kodulehekülg

Vaata ka artiklit 14. juuni ajalehes "Vooremaa",
Inge Tederi artiklit 24. augusti ajalehes "Eesti Ekspress",
intrvjuud näituse korraldajatega 16. septembri ajalehes "Sirp"



 
Avasõnad ütleb Eesti Köitekunstnike Ühenduse esinaine ja näituse idee autor ning peaorganisaator Sirje Kriisa




René Berends workshop'i läbi viimas
28. mail toimus Jõgeval nahaparkimise päev: seminar Jõgeva Kultuurikeskuses, tutvumine nahavabrikuga, õpikoda ja suur nahamüük.

Vaata lisaks

Vaata ka artiklit 30. mai ajalehes "Vooremaa"



   
Näitus "Lembelaekad" avati Vilniuses 5. mail 2005 kell 17.00 Šv. Jono Gatves Galerija's päris Vilniuse südalinnas. Kohal olid Eesti konsul Leedus Kaie Pöial ja Leedu tarbekunstnikud. Galerii on väga kena ja intiimne, väikeste eksponeerimissaalidega.

Näitusel esineb 47 autorit kolmest Balti variigist 56 eksponaadiga, neist 32 autorit Eestist. Näituse aitas kohale transportida Eesti saatkond Vilniuses. Ekspositsiooni seadis üles Tiina Piisang.












 
16. - 17. aprillil toimus Hannoveris näitus "Ausstellung im Estoniahaus". Iga kahe aasta tagant kutsutakse näitust tegema 6 kunstnikku, igaühele antakse üks tiibklaver, mille must kaas on loomingu eksponeerimiseks. Seekord osales kuus sakslast ja üks eestlane. Biennaali korraldab Gerd Flinkenstein, kes on ühtlasi Estonia klaveri müüja Saksamaal, sealt ka näituse pealkiri. Anette Walz, ehtekunstnik, kes keha kaunistamise asemel eelistas ruumiga suhelda, tegi vanast tiibklaverist ažuurse objekti. Heike Roesener kasutas papier maschee tehnikat, arhitekt Rolf Blume tegi vanadest kataloogidest ja telefoniraamatust paberobjekte, Bärbel Kasperek improviseeris kevade teemal, Martina Flinkenstein esitas tekstiilobjekte ja eestlane Pille Kivihall jäi nahakunsti ning köiteornamentide juurde.    



   
3. - 26. märtsini oli Viljandi Linnaraamatukogus Eesti Köitekunstnike Ühenduse, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Taani Kultuuriinstituudi korraldatud H. Chr. Anderseni teemaline raamatuköidete näitus.

Näitus on komplekteeritud 28 kunstniku töödest - köidetest ja objektidest. Need on erinevates väljaannetes ja keeltes ilmunud muinasjuturaamatud, mille autoriks on H. Chr. Andersen. Kunstnikud interpreteerivad üht ja sama muinasjuttu erinevalt, nii on ka nende tööd erinevad materjali, koloriidi ja meeleolu poolest.

Näituse külastajal on kindlasti huvitav vaadata, kui erinevalt võib raamatukaanel mõjuda nahk, paber või klaas või kuidas on köitmisel kasutatud niiti, traati või peent tikandit. Või kuidas kumavad läbi hapra riide linnusuled ja nende keskel hernetera, see, millel printsess kuidagi magada ei saanud.Näitus peaks pakkuma huvi nii lastele kui täiskasvanuile - lastele, et neid muinasjutu-imesid avastama ahvatleda ja suurtele, et lapsepõlve lugemiselamusi meelde tuletada. Muinasjutumaailma iginoorus kutsub ka kunstnikke looma avatud ja lapsemeelselt otsekoheseid köiteid.
Osalejad: Tiia Eikholm, Külli Grünbach-Sein, Elin Kard, Marje Kask, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Kristina Kruuse, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Naima Suude, Ulla Torop, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Tiiu Vijar.

Näitust on eksponeeritud 2003. aastal rahvusvahelisel köitenäitusel
Kopenhaageni Linnaraamatukogus, kirjaniku sünnilinna Odense Graafika muuseumis, Eesti Rahvusraamatukogus, Riia Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ning Vilniuse Ülikooli Raamatukogus.

2. - 30. aprillini saab köiteid taas näha Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus,
4. - 28. maini Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.



 

Köite autor Sirje Kriisa



Köite autor Tiina Piisang
18.-28. veebruarini oli huvilistel võimalik Jõgeva kultuurimajas vaadata köitenäitust "Päikeselaul".

Vaata ka artiklit 22. veebruari ajalehes "Vooremaa"



 
4. veebruarist - 6. märtsini oli eelmise aasta lõpus Tallinnas Adamson-Ericu Muuseumis väljas olnud näitus "Lembelaekad" Harjumaa Muuseumis Keilas.

Vaata pilte

Inge Tederi artikkel 16. veebruari ajalehes "Lääne-Harju Ekspress"



 
31. jaanuarist - 19. veebruarini oli Nõmme Muuseumis Kiira-Marianne Kadariku nahkehistööde ja Anneliis Vabuli akvarellide näitusmüük.