SÜNDMUSED 2004


   
15. detsembrist - 10. jaanuarini 2005 on Vanemuise kontserdimaja fuajees avatud Rutt Maantoa näitus "Materialiseerunud mõttemängud", millel on eksponeeritud nahkobjektid ja autoriköited sarjast "Suletuse avatus" ning käsitsi valmistatud paber sarjast "Valatud värvid".



   
9. detsembrist - 31. jaanuarini on Adamson-Ericu Muuseumis näitus "Lembelaekad". Väljapanek tutvustab Euroopa nahakunstiajaloo ühte väga erilist, keskaegse rüütlikultuuriga seotud lõiku. Esitatakse ajaloolist fotomaterjali (Victoria ja Alberti Muuseumi ning Cluny Muuseumi kogudes leiduvatest laegastest, mida maailmas on kokku säilinud vaid mõned kümned) ning kaasaegsete nahakunstnike tõlgendusi antud teemal. Näitusel osalevad nii Eesti, Läti kui ka Leedu kunstnikud.
Väljapaneku üheks kauaplaneeritud osaks on reliikvia Saksamaalt, lembelaegas aastast 1400, Offenbachi Nahamuuseumi kogudest.

Näituse avamisega kaasnes 10. detsembril seminar teemal "Armastus kui asi" Ungari Instituudi saalis. Ettekannetega esinesid Doris Kareva ("Arm ja hirm"), professor David Vseviov ("Rüütel ja ajalugu"), Offenbachi Nahakunstimuuseumi teadur Rosita Nenno ("Printsess ja rüütel. Ikonograafiline programm"), Inge Teder ("Lembelaegas - keskaja nahakunsti erivorm"), Maarja Undusk ("Armastus karbis"), Illu Erma ("Nahakunsti õpetamisest EKA-s"), Ilizane Grinberga ("Läti nahakunsti hetkeseisust") ja Aušra Petroskiene ("Leedu nahakunsti hetkeseisust")

Vaata pilte

Inge Tederi artikkel 12. jaanuari 2005 ajalehes "Eesti Ekspress"
Intervjuu 21. jaanuari 2005 ajalehes "Sirp"
Näitust kajastas ka 21. jaanuari 2005 "Äripäeva" lisa "Puhkepäev"




 

Offenbachi Nahamuuseumist näitusele toodud lembelaegas aastast 1400.
Vasakult: Offenbachi Nahamuuseumi teadur prof. Rosita Nenno, Kunstimuuseumi restauraator Alar Nurkse, Adamson-Ericu Muuseumi direktriss Ülle Kruus ja Nahakunstnike Liidu esinaine Pille Kivihall.
Foto: Tiina Piisang
7. detsembrist - 30. septembrini on Eesti Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis köitekunstnike Pille Kivihalli, Tiina Piisangu ja Maarja Unduski ühisnäitus "Altar raamatule". Näitus on 2003. aasta kevadel Kunstihoone galeriis toimunud "Ecce librise" mõttejätkuks, tegeldes raamatu olemuse ja saatuse temaatikaga.

Vaata pilte



   
7.- 30. novembrini oli Haapsalu Kunstikooli galeriis Mall Metsa nahkvaipade näitus koos Lii Pähkel-Mälloga (lillemaalid).



   
22. septembril avati Adamson-Ericu Muuseumi keldrisaalis nahkehtenäitus "Ehe on TEADE maailmale meist endist". Näitusel esitles oma ehteid ligi paarkümmend nahakunstnikku Tallinnast ja Tartust.
"TEADE" üritab meile avada ehtelooja olemust tema poolt loodu kaudu. Iga autor paotab oma ehteid näidates ust oma olemusse, olgu see siis soliidselt klassikaline või julgelt ja humoorikalt katsetav ja veidi nihkes tavapärasest. Lisaks pärgament-, taimpark-, kroom- karus- ja isekeedetud nahale on kunstnikud kasutanud ka mitmeid teisi materjale - metalli (hõbedat, traati, mutreid, messingit), kivi, keraamikat.
Väike, aga mitmekesine ja rõõmus nahanäitus oli avatud 3.oktoobrini, selle koostas ja kujundas Jane Rannamets.

21. oktoobrist 14. novembrini on võimalik näitust vaadata Tartu Kunstimaja väikeses galeriis. Näituse panid üles Pille Kivihall, Rutt Maantoa, Kaia Lukats ja Rete Kalder. Toimus ka nahkehete valmistamise õpikoda, mille viis läbi Tiina Piisang koos Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitega. Õpikoda toimus paralleelselt ehtenäitusega koolilaste sügisesel vaheajal ja osalejaid oli 40 lapse ümber.

Näitust kajastati ka 22. oktoobri "Tartu Postimehes".

Vaata pilte



 
26. juunil korraldas Nahakunstnike Liit Albu mõisas nahapäeva nimetuse all "Päev nahavedamist". Toimusid mitmed töökojad: nahast võtmehoidjate, nahast lillede ja karbi valmistamine, naha kuldamine.
Samas avati ka köitenäitus "Päikeselaul", mida sai vaadata 24. juulini (köidete autorid Tiia Eikholm, Anne Kahar, Silvi Kalda, Elin Kard, Kadi Kiipus, Kadri Kuusk, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Marielle Liivet, Liisi Lukk, Lennart Mänd, Kaire Olt, Jane Rannamets, Ulla Torop, Irmeli Vaher, Raivo Vahtra, Tiiu Vijar).

Vaata artiklit, mis ilmus 29. juuni "Järva Teatajas"



 
4. juunist - 3. juulini korraldas Eesti Nahakunstnike Liit Tallinna Keskraamatukogus näituse "Prantsuse köide".

Köiteasjatundjad teavad, et prantsusköide on termin, mis märgib tehniliselt eriti kõrgel tasemel, kindlatele tehnilistele nõudmistele vastavat köitetüüpi. Prantsuse köide on aga laiem ja vabam mõiste, mis, ühtlasi vihjates erialasele terminoloogiale ja täiuslikkuse püüdele, toob vaataja tõepoolest prantsuse raamatute keskele. Liiati on just prantsuse kultuuris raamatuköide eriti oluline, vanade traditsioonidega ja samas ka iseenesestmõistetav nähtus.

Prantsusmaal Saint-Jean-de-Luz´i linnas on juba aastaid korraldatud suuri rahvusvahelisi köitekunstinäitusi. Reeglina on iga näitus pühendatud mõnele prantsuse kultuuri suurkujule, kelle kirjutatud või kellele pühendatud raamatupoognaid kunstnikud raamatuiks on köitnud.

Alates 1997. aastast on ka eesti köitekunstnikud innukalt nendest suurtest ja olulistest näitustest osa võtnud. Kokku on kolmel viimasel näitusel esinenud tervelt 32 eesti autorit. Koju on toodud ka mitmeid auhindu (Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Marje Kask, Terje Hütt, Kaia Lukats, Helen Maran-Poll).
Nii on huvitaval kombel just Prantsusmaast kujunenud oluline vahendaja eesti ja euroopa köitekultuuri vahel. "Prantsuse köite" näitus on selle omanäolise koostöö ilmekaks väljendajaks ja kinnitajaks.

Kõik näitusel esitatud raamatud olid esmakordselt nii ülevaatlikul kujul eesti raamatusõpradele vaadata.
Näitusel osalesid: Illu Erma, Rene Haljasmäe, Avely Jaave, Kiira-Marianne Kadarik, Anne Kahar, Marje Kask, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Kadri Kuusk, Ivi Laas, Marielle Liivet, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Reda Marks, Tiiu Mäger, Tiina Piisang, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Žanna Žuravel, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Tiiu Vijar.

Maarja Undusk



 





Pilte näituse avamiselt.
Fotod: Tiia Eikholm
11. mail toimus Pariisis Moliere'i teatris "Kalevipoja" teemaline kirjanduslik-muusikaline õhtu tähistamaks kirjastuses "Gallimard" ilmunud prantsuskeelset "Kalevipoega" Antoine Chalvin'i tõlkes. Korraldajaks oli Eesti Vabariigi Suursaatkond Pariisis. Sündmust ilmestas näitus eesti köitekunstnike töödest.

Vaata köiteid



   
29. aprillist - 6. juunini oli Harjumaa Muuseumis Keilas rahvusvaheline nahakunstnike näitus "1+21. Silvi Kalda ja diplomandid".

Silvi Kalda on naha- ja köitekunstnik, kes poole sajandi vältel on rõõmustanud oma loomingu austajaid hõrkude esteetiliselt nauditavate nahatöödega.

Pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist 1956. aastal kogus ta kümne aasta jooksul praktilisi teadmisi Tartu ja Tallinna kunstikombinaatides teostuskunstniku ja meistrina. Töötades aastatel 1967-1993 nahakunsti õppejõuna (praeguses Eesti Kunstiakadeemias), mõjutas ta terve plejaadi naha- ja köitekunstnike kujunemist. Alati positiivne, suutis Silvi Kalda oma mõistev-toetava suhtumisega loomelainele häälestada kõiki, keda õpetas, külvates loomingulist indu ja vaimustust, mida tal enesel tänaseni on jagunud.
Meie armastatud klassiku mitmekesise ja põneva kunstnikupotentsiaali aktiivsus realiseerub nii kodumaises kui rahvusvahelises näitusetegevuses.

Illu Erma

Silvi Kalda diplomandid: Tiiu Mäger, Edvardas Paukstys, Tiiu Vijar, Vassili Dudarev, Virginija Ligeikiene, Liia Saluvee, Signe Taremaa, Monika Jakobsen, Arunas Jansjavicius, Lolita Tarbunaite-Kreivaitiene, Aušra Vaitiekunaite, Pille Lehis, Daina Mieželaityte, Žanna Žuravel, Pille Kivihall, Pille Kängsep, Tähti Roostalu, Külli Grünbach-Sein, Tiia Eikholm, Ieva Skrivere, Ulla Torop.

Loe ka Inge Tederi artiklit 5. juuni ajalehes "Lääne-Harju Ekspress"



 

Vasakul Silvi Kalda, paremal Keila
linnapea Ago Kokser


Silvi Kalda ja tema diplomandid
näituse avamisel
29. aprillil oli Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus Inge Tederi raamatu "Naha- ja köitekunsti ajalugu" esitlus. Inge Teder on tuntud kunstiajaloolane ja -kriitik, 1957. aastast alates on ta töötanud Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis, sh. 1966-1991 direktorina. Tema sulest on ilmunud mitmeid muuseumikogusid tutvustavaid väljaandeid ja kataloogide eessõnu ning ta on avaldanud kirjutisi mitmetes kunstiajakirjades. Loominguliselt aktiivse, teadmishimulise ja teravapilgulisena on ta ka hinnatud õppejõud - 1991. aastast alates loeb ta Eesti Kunstiakadeemias tudengitele naha- ja tarbekunsti ajalugu. Selle materjali põhjal ongi käesolev raamat valminud.



 
Märtsis valmis Eesti Nahakunstnike Liidu kodulehekülg, mille koostas ja kujundas Tiia Eikholm.



   
27. veebruarist - 21. märtsini toimus Tartu Kunstimaja suures saalis Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus "Nahk on ruumis". Näitusel esines nelikümmend kunstnikku ja üliõpilast põhiliselt Tallinnast ja Tartust.

Näituse teemaks oli nahkobjekt ruumis, kujundajaks Tea Tammelaan. Näituse taotluseks oli tutvustada nahka kui eksklusiivset, sooja ja meelitavat looduslikku materjali ning kunstnike ideid naha kasutamisest inimest ümbritsevas kaasaegses ruumis.

Ettepanek nahakunstnikele oli lasta lahti oma tüüpsest väljakujunenud suhtumisest sellesse materjali ja tuletada meelde oma esmased kogemused, nägemused, unistused, mis ajendasid neid enda väljendusvahendiks materjalidest valima just naha. Nahka on imetletud tema imeliste graafiliste mustrite, pinnastruktuuride, plastilisuse, tugevuse ja pehmuse, nii suure kui väikse pinna võlu pärast. Naha juures on oluline võimalus teda puudutada, silitada, nuusutada, temaga nö suhtestuda. Nahaga on inimene end ümbritsenud aegade algusest peale, katnud ennast ja kaunistanud kodu. Millised on aga naha kui materjali võimalused tänapäeval ja milliseid mänge naha ümber mängivad mood ning tööstuslik tootmine, milliseid kunstnik.

Näitusel osalesid: Tiia Eikholm, Elo-Reet Järv, Kaja Kits-Karm, Sirje Keva, Pille Kivihall, Leanika Korn, Agnetha Kuruson, Agne Kuusing-Soome, Helle Kõomägi, Aino Lehis, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Ulla Torop, Tiiu Tulev-Soots, Tiina Piisang, Maarja Undusk, Esta Voss; Eesti Kunstiakadeemiast Piret Bender, Eve Hintsov, Kadri Kruus, Allan Põllu, Tiina Talumees, Eneli Valge; Tartu Kõrgemast kunstikoolist Rete Kalder, Merily Paomets, Kristi Tammekand, Evelyn Toomistu.

17. märtsil toimus samas huvilistele vestlusring teemal "Köide. Vorm. Disain", mida juhtisid ENL esinaine Pille Kivihall ja Tartu Kõrgema Kunstikooli nahaosakonna juhataja Rutt Maantoa.

Vaata ka Maarja Unduski artiklit "Nahk on ruumis. Otsides disaini" ajalehe "Sirp" kunsti sektsioonis.
Sündmust kajastas ka "Tartu Postimees". Loe lähemalt siit.



 




Fotod: Rein Maantoa
21. jaanuaril avati Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud köitenäitus Võrus, Kreutzwaldi nim. muuseumis.

Tallinn - Võru - Pariis

Eesti köitekunstnikud otsustasid tähistada Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva näitustega Tallinnas ja Võrus. Tallinna Keskraamatukogu näitusesaalist rändasid köited Võru Memoriaalmuuseumi nahakunstnik Agne Kuusingu (Võrus sündinud ja kasvanud) korraldamisel, kus 21. jaanuaril avati näitus, mida saab näha veebruari lõpuni. Näitusele on esitanud eesti nahakunstnikud aastate jooksul välja antud Fr. R. Kreutzwaldi teoseid. Valdavalt on köidetud "Kalevipoegi", "Eesti rahva ennemuistseid jutte", aga ka eelmisel aasta taas trükivalgust näinud filosoofilist poeemi "Lembitu". Valmistatud on nahakunstile iseloomulikke võimalusi kasutades vutlareid, säilituskarpe ja muidugi rohkelt mitmekesiste tehnikatega nahkköiteid. Pidulikuks ehib juubelinäituse külluslik materjalivalik: pärgamentköide (autor Aino Lehis), metallist soomuskaanelne "Lembitu" (Rene Haljasmäe), ristpistes tikitud rahvusliku ornamendiga filosoofiline poeem (Jaana Päeva), vutlar "Vägevale vähile ja ahnele naisele" (Tiina Piisang), Tartu Kõrgema Kunstikooli õpetajate ja õpilaste suurepäraselt viimistletud raamatud annavad tunnistust fantaasia piiramatutest võimalustest. Näha saab ka nn. köiteklassikuid, kes näitusel esitlevad oma varasemat loomingut (Rita Tänav, Ivi Laas, Esta Voss, Naima Suude, Tiiu Vijar, Aino Lehis, Sirje Kriisa).

Tallinnas valisid näitust külastanud inglise maali- ja köitekunstnik Jeff Clements ning hollandi restauraator ning köitekunstnik Katinka Keus oma lemmikud välja. Jeff Clements hindas Rene Haljasmäe metallsoomustest kaantega "Lembitu" köidet julgeks ja uudseks nägemuseks, Katinka Keusi lemmik oli Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKKK) tudengi Tiit Varblase "Kalevipoeg", mille fantaasiarõõmus ebatavalisus üllatas meie külalist.

Ka Võru Memoriaalmuuseum on teinud oma valiku, et oma kollektsiooni täiendada. Suureks soosikuks osutus TKKK tudengi Rete Kaldre samblarohelises koloriidis teostatud klaaskaaneline säilitusvutlar "Eesti rahva ennemuistsete juttude" esmatrükile, mis aga kuulub juba ühe õnneliku köitegurmaani raamatukollektsiooni. Muuseumi töötaja Tiia Haugi sõnul on selle lahendus museoloogiliselt õnnestunud - hästi vaadeldav ja unikaalköidet säilitav ümbris. Arhailise ja jõulise kujundusega jäi silma ka Rita Tänava "Kalevipoeg", aga samuti ka Rutt Maantoa veatult teostatud pikapisteline köide filosoofilisest poeemist "Lembitu", samuti Ivi Laasi ja Rita Mägeri köited. Millise neist valib muuseum oma kogudesse, on edasiste läbirääkimiste küsimus. Kindlasti võib ka iga külastaja valida oma lemmiku näitusel esitletud 46 kötest lauluisa loomingust 34 nahakunstnikult. Võrus näha olevaid "Kalevipoegasid" ootab juba ees reis Prantsusmaale, kus seoses prantsuskeelse "Kalevipoja" väljaandmise sündmusega näidatakse ka eestikeelseid nahkköites eeposeid käesoleva aasta maikuus.

Näitusel on eksponeeritud ka "Kalevipoja" viimane trükk, mis on välja antud kirjastus "SEJS" poolt Andres Tali kujunduses. Kuna köide nägi ilmavalgust alles paari kuu eest, ei ole nahakunstnikud jõudnud talle veel nahkkuube selga meisterdada, küll aga pärjati köide juba aastal 2003 välja antud 25 kaunima raamatu hulka, siinkohal on hinnatud nii trükikvaliteeti kui ka Andres Tali kujundust Kristjan Raua illustratsioonidega.

Pille Kivihall
(Artikkel ilmus 21. veebruari "Võrumaa Teataja" nädalalõpu lisas)



 









Rene Haljasmäe. "Lembitu".
Hõbeniit, poognad õmmeldud seljanaha külge, metallseibid ja -needid, 2003.
(Jeff Clementsi poolt ära märgitud)






Tiit Varblane. "Kalevipoeg".
Taimparknahk, autoriköide.
(Katinka Keusi poolt ära märgitud)

15. jaanuarist - 20. veebruarini saab vaadata TPÜ Akadeemilises Raamatukogus Rene Haljasmäe installatsiooni "Labürint raamatumuuseumis".
Näitus on järjeks 6. Türi noorte kunstipäevadel (2000) eksponeeritud valguskastidele.
Kui eelmisel näitusel tuli vaatajal teekond läbida vaadeldes, siis seekord on antud võimalus läbida rada lugedes. Kirikupõrandale tehtud labürint oli ette nähtud palveränduritele, kes ei saanud mingil põhjusel minna Pühale Maale. Seinale või uksele joonistatud labürindiornament ajas vaenulikke jõudusid segadusse ja takistas nende sissepääsu. Ka raamatulabürindis ei tohi astuda üle piirjoone, see võib lõhkuda tema sisemise struktuuri, jõuvälja. Raamatumuuseumi labürindi keskelt leiab igaüks selle, mida sealt otsib - teadmise. Digiteerimise ajastul saame rariteetseid trükiseid-köiteid tarbida arvutiekraanil. Virtuaalkeskonnas, kus arvuti ja mikrofilmiaparaat on hädapärased abivahendid, jääb ära võimalus tarbida köidetud raamatut tavapäraselt - käsitsi lehitsedes. Raamatumuuseumi eesmärk on hoida, näidata ja tutvustada trükiseid just nende traditsioonilises olekus. Näitusel kohaspetsiifiliselt eksponeeritud raamatud moodustavad varukoguna osa akadeemilise raamatukogu fondist.

Sirje Lauring Vaska



 



Fotod: Mati Merioja
11. jaanuaril toimus Amsterdamis Katinka Keusi ja Jeff Clementsi ateljees Pille Kivihalli kursus sealsetele professionaalsetele köitekunstnikele. Huvilisi oli kohale sõitnud üle Hollandi - Fred Kroon, Saskia Mertens, Annemarie Kloeg, Marijke Bell, Pau Groenendijk, Katinka Keus, Ada Teitler.
Kursusel tutvustati eesti nahakunstis kasutatvaid lõike- ja voolitehnikaid, materjaliks Eestist kaasavõetud taimparknahk. Prooviti ka hollandlaste poolt kasutatavaid nahku. Kursustel läbiti seitse erinevat tehnikate variatsiooni.