SÜNDMUSED 2003


   
8. - 13. detsembrini on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis nahakunstnik Sirje Kriisa raamatuköite- ja objektinäitus "Raamatute raadiuses". Näitusel eksponeeritud objektid ja raamatuköited on autori loomingu läbilõige 1980ndate aastate algusest tänapäevani. Kriisa loomingut ilmestab mitmesuguste tehnikate kasutamine: leidub intarsiat, vooli, batikat, kuldamist, klišeed ja aplikatsioone.



   
Vilniuses toimus rahvusvahelise köitenäitus-konkurss "Book. Knyga 2003", mis avati konverentsiga 13. novembril Vilniuse Ülikooli Raamatukogus. Ettekannetega esinesid Nazareno Re - kommunikatsiooni- ja kultuuriametnik Anconast, Itaaliast; Pille Kivihall Tallinnast (Maarja Unduski "The New Bookbinderis" 2003 ilmunud artikli põhjal eesti köitekunstist), Ilizane Grinberga Riiast ja Cesaris Poliakevicius Vilniusest. Kõik ettekandjad rääkisid oma maa köitekunstist.

14. novembrist - 5. detsembrini näitus-konkurss "Book. Knyga 2003" Arka galeriis. Žürii, kuhu kuulusid Odette Drapeau Kanadast, Hans Peter Frölich Saksamaalt, Sirje Kriisa Tallinnast, Birute Butkeviciene ja Jurgita Ludavciene Vilniusest, valis välja kolm silmapaistvat taiest 89 esitatud töö seast. Eestlased olid üliedukad! Esimese koha pälvis Tulvi-Hanneli Turo. Teise koha omanikuks said kanadalanna Isabelle Poitras ja kolmanda prantslanna Francoise Petitjean. Näitusel oli osavõtjaid 15 riigist, Eestist 18 (Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Silvi Kalda, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Luule Maar, Lennart Mänd, Reda Marks, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Eve-Lii Sandre, Naima Suude, Kai Tort, Tulvi-Hanneli Turo, Eneli Valgr, Tiiu Vijar).

Rene Haljasmäe

Vaata ka Pille Kivihalli artiklit 21. novembri ajalehes "Sirp"




 
Tulvi-Hanneli Turo võidutöö
13. novembril avati Vilniuse Ülikooli Raamatukogu valges saalis (endised observatooriumi ruumid) balti raamatuköitjate ühisnäitus "Muinasjutuimed" H. Chr. Anderseni teemal. Järgmisel aastal saab kuulus muinasjutukirjanik 200 aastaseks. Näitusel, mida on eksponeeritud eelnevalt Kopenhaagenis, Odenses, Tallinnas ja Riias, osaleb 6 läti, 9 leedu ja 28 eesti köitekunstnikku.



   
7. - 27. novembrini tähistasid Eesti nahakunstnikud Tallinna Keskraamatukogus ülevaatliku köitenäitusega Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva. 43-le Lauluisa teosele on kunstnikud uue kuue loonud. Parima köite väljavalijaiks olid kutsutud kolleegid välismaalt - Katinka Keus ja Jeff Clements Hollandist. Äramärkimist leidsid kaks tööd: ja Rene Haljasmäe metallist soomuskaaneline "Lembitu" ja Tiit Varblase (Tartu KKK) "Kalevipoeg".
Lisaks osalesid näitusel Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Ruth Heidok, Silvi Kalda, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Ivi Laas, Jolana Laidma, Aino Lehis, Rutt Maantoa, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jaana Päeva, Liia Saluvee, Naima Suude, Maie Teivik, Rita Tänav-Veldemann, Tiiu Vijar, Esta Voss ning Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Maarja Enno, Ave Hamatvalejev, Rete Kalder, Kadi Kool, Merily Paomets ja Kristi Tammekand.

Artikkel "Köited raamatugurmaanidele" ajalehe "Äripäev" nädalalõpu lisas "Puhkepäev" 14. nov. 2003



 

Jeff Clements ja Rene Haljasmäe Kreutzwaldile pühendatud
köitenäituse avamisel
23.september - 26.oktoober - Elo Järve nahkskulptuurid Rahvusooper Estonia Talveaias.

Maarja Unduski Artikkel 17. oktoobri ajalehes "Sirp"




   
13.-20. septembrini toimus Prantsusmaa kuurortlinnas Saint-Jean de Luzis VII köitekunsti biennaal, kus osales 624 kunstnikku 24-st riigist. Eestist võttis osa 13 kunstnikku, Kaia Lukats pälvis Ascain'i linna preemia.



   
Septembris valmis jaapanlanna Maya Yonesho animatsioon "Üks uks", kus teevad kaastööd 8 eesti nahakunstnikku: Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Pille Kivihall, Helen Maran-Poll, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Jane Rannamets ja Maarja Undusk.

Vaata ka Maarja Unduski artiklit "Üks uks Eesti ja Jaapani vahel" 8. augusti ajalehe "Sirp" kunsti sektsioonis



   
29. augustil avati Kiira-Marianne Kadariku 65. sünnipäevale pühendatud näitus "Valikud" Tallinna Keskraamatukogus.
Muu hulgas Adamson-Ericu käe all õppinud tunnustatud nahakunstnik on alates 1965. aastast osalenud rohkem kui kahekümnel näitusel ning korraldanud viis isiknäitust.
Seekord esitleb ta valikut viimase 15 aasta jooksul valminud töödest.



   
10. juulist - 11. augustini on Eesti Akadeemilises Raamatukogus avatud näitus "Köiteobjekt".
Näituseeksponaatide loomisel on kunstnikud eeskätt keskendunud köitmisele kui raamatu sisu ja kaane seostamisele, andmaks raamatule lisaväärtust. Võrreldes nn kunstnikuraamatuga, mille puhul autor ei pruugi kasutada köitetehnoloogilisi võtteid, on köitebojekt tehnilisem ning keerukam. Näitusel eksponeeritavate köidete valmistamisel on klassikaliste kaanematerjalide (tekstiil, kartong) kõrval kasutatud uudsena hülgenahka ja plastikust harjasmatti, raamatusisudeks on nii tööstuslik kui ka käsitsivalmistatud paber, millel tekst trükitult või kalligraafilisel kujul.
20 taiesest on enamik valminud käesoleval aastal ning seega näha esmakordselt. Loojateks 14 eri põlvkondadesse kuuluvat kunstnikku vanuses 19-74.
Näitus valmis koostöös Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja Eesti Akadeemilise Raamatukoguga, selle peaorganisaatoriks ja kujundajaks oli Rene Haljasmäe.

Vaata pilte



   
11.-18.juulil toimus Saaremaal, Kuressaare Kunstikoolis rahvusvaheline köitetöökoda. Juhendajaks oli rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud köitekunstnik Manne Dahlstetd Leksandi Rahvaülikoolist Rootsist.
Töökoja käigus valmisid käsitsivalmistatud kliisterpaberid, erinevates pika- ja vahelduvapistelistes tehnikates tehnoloogilised raamatud. Tehti köite rekonstruktsioone ajaloolistest raamatutest, mille valmistamisel kasutati algselt kaanematerjaliks pärgamenti. Töökoja käigus valmis igal osalejal kümmekond käsitsi kliisterpaberist valmistatud kaanega raamatut. Kursus oli jätkuks eelmisel aastal Rootsis toimunud Baltimaade köitmishuviliste koolitusele. Kursusel osales 17 inimest: Lotta Löwgren, Per-Anders Hübner, Lisa Romaeus Bertelman (Rootsi), Eija Degerstedt (Soome), Ana Lorena Lima (Luksemburg/Guatemaala), Aušra Petroškiene (Leedu), Ilizane Grinberga, Inta Putnina-Cirule (Läti), Külli Grünbach-Sein, Tulvi-Hanneli Turo, Rutt Maantoa, Sirje Kriisa, Rene Haljasmäe, Külli Veelaid, Leelo Leesi, Piret Männa, Veiko Aedma (Eesti).
Kursuse korraldas Piret Männa. Ilmus Sergo Selderi kursust tutvustav artikkel "Meie Maa" uudisteveerus 19.07.2003.



 

Foto: Rene Haljasmäe
12. - 14. juunil korraldasid Eesti Nahakunstnike Liit ja RMK Sagadi metsamuuseum Sagadi mõisas ajalooliste kirjutuslaudade nahast katteplaatide käsikuldamise seminari ja õpikoja.
Seminari juhendas meisterköitja ja estofiil Hans Peter Frölich Stuttgartist, kellele kuulub ka üks suuremaid mustrirullide kogusid Saksamaal. Teemadeks olid töövahandid, traditsioonid ja ajalooliste stiilide ühendamise tavad nahast katteplaatide kuldamisel; kuldamise põhitõed ja tänapäeva tehnoloogia.
Õpikoja käigus taastati mõningad 19. sajandi lauad Sagadi mõisa härrastemaja ekspositsioonist.



 

Foto: Rene Haljasmäe
3. juunil avati Riias Läti Tarbekunstimuuseumis (Skarnu iela 10/20) Eesti ja Läti kunstnike esimene ühine köitenäitus.
28 eestlast tutvustavad raamatuköiteid ja -objekte nimetuse all "Muinasjutu imeline maailm", mis on innustatud H. Ch. Anderseni muinasjuttudest ja olnud juba avalikkusele näha nii Taanis kui ka Eestis. Eesti-poolset osa korraldas Eesti Köitekunstnike Ühendus ja Eesti Nahakunstnike Liit, toetajateks olid Taani Kultuuri Instituut ja Eesti Välisministeerium. Kujundas Sirje Kriisa, üles aitas panna Marje Kask.



   
2. - 29. juuni oli köitenäitust "Assisi Franciscuse "Päikeselaul"" võimalik vaadata Saaremaal Kuressaare muuseumi kaitsetorni 5. korrusel. Näituse organiseeris Kiira-Marianne Kadarik, kujundas Tiia Eikholm.



   
2.-18. mai oli kunstihoone galeriis kunstnikuraamatu näitus "Ecce libri", autoriteks Tiina Piisang, Maarja Undusk, Pille Kivihall.
Näituse pealkiri sündis raskelt. "Ecce homo!" olla öelnud Pilatus kibuvitsakrooni kandvale Kristusele. Ecce libri! - ennäe raamatuid! Või on ka need köited ehk kibuvitsakrooni kandvad kannatajad?
Raamat ei ole pelgalt ese, ta on palju rohkemat. Selleks ei peagi hullumaja-anekdoodi tegelane olema, et huviga lugeda mõnd vana telefoniraamatut. Ka poliitiliselt hästi vastikud teosed on põnev lugemine, seda eriti siis, kui paberile talletatud ebaõiglus ja vale on minevikuks ehk ajalooks settinud ja teevad vähem viha ja haiget.
Niisiis on iga hüljatud raamat alati midagi väärt. Parim, kui ta leiaks uue omaniku või vähemalt kindla ja kuiva koha, kus tulevast hoolijat oodata. See võiks olla kas raamatukodu või raamatuladu, nähtus, mida meie kultuur pole seni tunnustanud.

Maarja Undusk



   
29. - 31. maini toimusid kursused meisterköitjatele Saksamaal Bodensee-äärses nunnakloostris Hegnes.
Kohale olid kogunenud rahvusvahelise köitekunstnike liidu MDE liikmed. Eesti nahakunstnikel Külli Grünbachil, Pille Kivihallil, Lennart Männil ja Helen Maran-Pollil õnnestus osaleda tänu MDE presidendile Hans Peter Frölichile, kes estofiili ja eesti nahakunsti kõrge fantaasiataseme hindajana pidas vajalikuks meile kohad broneerida. Kokku oli tulnud tubli 40 raamatuköitjat Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast ja Saksamaalt. Erialastel kvaliteetkursustel osalemise vajadust pole euroopa raamatuköitjale vaja selgitada, seetõttu oli huvi kursuste vastu suurem kui õpikoja mahutavus ning kloostrimüüride vahele pääsesid ainult kõige kiiremad registreerujad.
Mailõpu kuumade suvepäevade õpikojad kestsid hommikul kella üheksast kuni kümneni õhtul ja kellelegi ei tulnud pähe ületundide pärast kaevelda, sest õpetama oli kutsutud oma ala parimad meistrid: Edwin Heim Asconast, Françoise Wicker, Florent Rousseau ja Michel Richard Pariisist, Edgard Claes Denderleeuwist, prof. Nestler Stuttgardist, Jeff Clements Amsterdamist, August Kulche Brüsselist.
Hans Peter Frölichi sõnul on suveseminari eesmärk vahendada informatsiooni ja ergutada köitjate loomingulist mõtlemist, tutvustada uusimaid autoritehnikaid ja näidata klassikalisi meistrioskuste saladusi. Mõnusat kollegiaalsust rõhutas dialoog õpikodade vahel: õpetajad ei jätnud kasutamata juhust kommenteerida kuuldud loenguid oma sõnavõttudes, kasvatades kursuse niimoodi üheks suureks tervikuks. Kokku võttes sobitus see mõtte alla, et oleme kõik ühe ja sama asja (loe: raamatu) eest väljas, aga erineval viisil.

Pille Kivihall

Vaata ka Pille Kivihalli artiklit "Nahakunstnike suvekursused" 8. augusti ajalehe "Sirp" kunsti sektsioonis



 
31. maini on köidete ja kunstnikuraamatute näitus “Muinasjutt” EKM Kristjan Raua majamuuseumis.

Anu Purre artikkel 23. mai ajalehes "Sirp"



   
15. aprillil avati Rahvusooper Estonia Talveaias Minni Patuse nahkvaipade näitus.



   
10.jaanuarist - 5.veebruarini oli Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Luule Maari ja Ruuda Maarandi ühisnäitus "Maar+Maarand".
Luule Maar ja Ruuda Maarand esitlevad ulatuslikul retrospektiivnäitusel nahkköiteid kahest aastakümnest, rõhk on aga uuel loomingul. Mõlemad kunstnikud on eesti nahkehistöökoolkonna keskmise põlvkonna tuntud ja väärikad esindajad. Köidete hulgas on luulekogusid, eeposeid, kunstimonograafiaid jm, kusjuures oluliseks on peetud trükikvaliteeti. Ruuda Maarandi köidetes võib näha palju kulla ja hõbedaga fooliotrükki ning vahabatikat, Luule Maaril aga lõiketehnikat.



 

Ruuda Maarand ja Luule Maar