SÜNDMUSED 2002


   
29. novembrist - 28. detsembrini köitenäitus "Assisi Franciscuse "Päikeselaul"" Tallinna Keskraamatukogus.
Tallinna Keskraamatukogus eksponeeritud väljapanek on osa II rahvusvahelisest raamatuköitekunsti näitus-konkursist, mis toimus Itaalia linnades Assisis ja Macaretas 2002. aasta suvel. Saab näha ka konkursi medaleid, kataloogi ja plakatit.

Näitusel osalesid Tiia Eikholm, Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Kiira-Marianne Kadarik, Anne Kahar, Silvi Kalda, Elin Kard, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Kadri Kuusk, Ivi Laas, Marielle Liivet, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Helen Maran-Poll, Reda Marks, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Kaire Olt, Tiina Piisang, Jane Rannamets, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Ella Summatavet, ˇanna ˇuravel, Ulla Torop, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk, Irmeli Vaher, Raivo Vahtra, Külli Veelaid, Tiiu Vijar, Esta Voss.
Näituse organiseeris Kiira-Marianne Kadarik, ekspositsiooni kujundas Tiia Eikholm.



 
Näituse avamine 29. novembril.
Foto: Tiia Eikholm
22. novembril avati Kastellaanimaja galeriis Mall Metsa näitus "Punane õhtu".



   
6. augustil avati Eesti Akadeemilise Raamatukogu fuajees köitenäitus "Eesti luule kulda" ning anti üle konkursi auhinnad. Köitekonkurss, mille objektiks oli Peep Ilmeti koostatud luulevalimik "Eesti luule kulda" sai teoks Eesti Akadeemilise Raamatukogu, Eesti Keele Sihtasutuse ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse koostöös.
5. augustil hindas zürii koosseisus Anne Valmas (EAR), Illu Erma (EKA nahakunsti osakonna professor), Ella Summatavet (EKA emeriitprofessor), Lennart Mänd (EKA nahakunsti osakonna dotsent) ja Peep Ilmet (EKL, luulekogu koostaja) konkursile saabunud 24 tööd 26lt autorilt. Hindamine toimus kolmes kategoorias. Parimaks tehniliselt teostatud tööks hinnati Tiiu Vijari (EKA) köide, parima kompositsiooni eest pälvis auhinna Urve Kolde (RR) ning uute tehnikate ja materjalide oskusliku kasutamise eest vääris esiletõstmist Tulvi-Hanneli Turo (EAR) taies. Ära märgiti ja auhinnati ka Tiia Eikholmi, Marje Kase, Külli Grünbach-Seina, Tiina Piisangu ja Jaana Päeva köited.
Klassikaliste köitematerjalide (paber, nahk) kõrval kasutasid kunstnikud ka tekstiili, alumiiniumtraati ja silikooni, teostuses vooli, intarsiat, rahvuslikku tikandit jm.

EAR korraldab eesti köitekunsti konkurssi juba kolmandat korda - 1998. aastal toimus Endel Valk-Falgu eestvõttel miniraamatu köitekonkurss, aastal 2001 Adele Reindorffi nimeline köitekonkurss. Seekordse konkursi organisaatoriks ning näituse kujundajaks oli Rene Haljasmäe.

Sirje Lauring Vaska

Imus artikkel 30. augusti ajalehes "Sirp"




 

Parima tehniliselt teostatud töö auhinna võtab vastu Tiiu Vijar.
Foto: Mati Merioja
22. juunist - 20. augustini toimus Itaalia linnades Maceratas (Basilica di San Paolo) ja Assisis (Palazzo Communale) II rahvusvaheline köitenäitus. Köidetavaks raamatuks oli seekord Francesco Assisi "Päikeselaul" ehk "Ülemlaul loojale", mis oli tõlgitud 200 keelde ja dialekti. Kõik tekstid on kalligraafide poolt käsitsi kirjutatud ja trükitud Veneetsia laguunist pärit merevetikat sisaldavale ökoogilisele paberile. Köitmata raamatupoognad saadeti laiali umbes 800 tellijale üle maailma, millest läkitas oma töö näitusele üle 600 köitekunstniku 42-st riigist, kusjuures Eestist võttis osa tervelt 40 autorit.
Konkursil valiti välja "100 meistrit", keda autasustati medalitega ja nende teoseid eksponeeritakse aasta jooksul erinevates Euroopa linnades. Eestist pääses "100 meistri" hulka 4 autorit - Urve Kolde, Kaia Lukats, Tiina Piisang ja Esta Voss. Märgiti ära ka "200 väljavalitud köidet", nende hulgas 18 eesti autori tööd - Tiia Eikholm, Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Terje Hütt, Kiira-Marianne Kadarik, Elin Kard, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Ivi Laas, Marielle Liivet, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Kaire Olt, Jane Rannamets, Katrin Sasi, ˇanna ˇuravel, Tiiu Vijar.



   
Suvel oli Pille Kivihalli näitus "Kuuma suve viljad" Suure-Jaanis,
Rene Haljasmäe näitus "Piibliköited" ja "Pühad jäänused" Viru-Jaagupi kirikus,

2. juuli - 3. augustil Kaja Kits-Karmi näitus "Köited ja nahakleebingud" Valga Muuseumis.



   
2. augustini on Eesti Akadeemilise Raamatukogu galeriis avatud Rita Tänav-Veldemanni köitenäitus "Arhailine". Köiteloomingus viljeleb ta peamiselt vooli, kasutades sageli ka metalli. "Arhailine" tutvustab kunstniku köitelist nägemust erinevatest muinasjuttudest, muistenditest ja eepostest.












 
3. - 14. juunini oli võimalus õppida Rootsis Leksandi Rahvaülikoolis rootsi tuntuima köiteõpetaja Manne Dahlstedt´i käe all raamatuköitmist. Kursus sai teoks tänu rootsi suursaadiku abikaasa Lisa Bertelman´ile Riias ning tema oskuslikule asjaajamisele Rootsi Instituudiga, kes finantseeris kursuse tasu, majutuse ja toitlustuse. Igast balti vabariigist võttis osa kuus inimest. Kahe nädala jooksul õppisime erinevaid ajaloolisi köitmisviise, mitmevärviliste kaptaalide punumist ning tegime valmis kaks poolnahas prantsusköidet. Päevad olid tihedad ja töötingimused suurepärased.
Esmaklassiline köitekojainventar oli meie kasutuses ka peale õppepäeva lõppu. Viimasel päeval külastasime ka Stockholmi Kuningliku Raamatukogu restaureerimise osakonda ning tutvusime sealsete inimeste ja nende töödega. Õppereis oli rikastav, arendav ning andis rohkelt kogemusi igapäevatööks.

Tulvi-Hanneli Turo



   
16. mai üldkoosoleku otsusega valiti Nahakunstnike Liidu uueks esinaiseks Pille Kivihall.



   
3. mail avati Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Hans Chr. Anderseni muinasjuturaamatute teemaline köitenäitus "Muinasjutuimed" Tegemist on näitusega, mida eksponeeriti eelmise aasta lõpus Kopenhagenis ja selle aasta alguses Odenses. Nüüd on ka eesti köitekunsti huvilistel võimalus sellest osa saada. Avamisel viibis ka Taani Suursaadik Eestis ja Taani Kultuuri Instituudi esindajad, tänu kelle abile sai näituse korraldamine võimalikuks. Meiepoolne organisaator oli Eesti Köitekunstnike Ühendus.




 

Foto: Tiia Eikholm
24. aprillist - 26. maini toimus Loodusmuuseumis ehtenäitus "Kehale ja ruumile". Osa võttis 20 kunstnikku.

Vaata lisa Loodusmuuseumi kodulehelt



   
4. - 16. märtsini toimus Eesti Kunstiakadeemia galeriis nahakunsti osakonna 85. aastapäevale pühendatud juubelinäitus "Mälu ja mäng".
1917. aasta 1. märtsil avati EKA eelkäija Tallinna linna kunsttööstuskooli juures, praeguse nahakunsti osakonna ruumides köite ja kartonaaži töökoda, mille juhatajaks sai Pariisis, Münchenis ja Peterburis kutseoskusi omandanud Eduard Taska. Osakonna näo kujundamisel on panuse andnud nii õpingute ajal kui hilisema õppejõu või osakonnajuhataja rollis Aleksander Jõe, Adele Reindorff, Adamson-Eric, Ella Külv, Ella Summatavet, Illu Erma, Aino Lehis, Silvi Kalda, Ivi Laas, Naima Suude, Tiiu Vijar, Sirje Kriisa, Külli Grünbach-Sein, Lennart Mänd, Marve Riisalu, Piret Loog. Näitus pakub unikaalset võimalust näha eksaktse töötlusega nahkesemeid eelmise sajandi esimesest poolest, eksponeeritud on ka ideoloogilise sümboolikaga nahkehistöid. Pakutakse läbilõiget hiljuti valminud tudengitöödest, kus materjalitunnetuse kõrval on sama oluline idee.

20. märtsil toimus nahakunsti õpetamist puudutav seminar "Kahe tooli vahel", mis toimus Rahvusraamatukogus. Konverentsi peaprobleemiks oli nahakunsti (mida mujal maailmas pole võimalik õppida bakalaureusekraadi tasemel) samas mahus õpetamise võimalikkusest Eesti Kunstiakadeemias. Välisesinejaks oli Jeff Clements Hollandist (Muudatuste vaim 20. sajandi kunstihariduses).

Nahakunsti osakonna aastapäeva puhul andis Eesti Nahakunstnike Liit välja 12 kaardist koosneva postkaardikomplekti valikuga oma liikmete töödest, mille kujundas Tiia Eikholm.



 





























Postkaardikomplekt
14. - 15. märtsini toimus Riia Kunsti- ja Käsitöö Koolis Rootsi Suursaatkonna poolt korraldatud seminar raamatuköitekunstist, mille käigus esinesid ettekannetega eesti, läti, leedu ja rootsi raamatuköitjad ning restauraatorid. "Rahvusvaheline kalligraafia- ja köitenäitus "Scripta manent II" oli Rene Haljasmäe ettekande teemaks, mille käigus demonstreeriti ka näituse eksponaatidest valminud videot.



   
13. veebruaril avati Eesti Meremuuseumis näitus "Köitev meri". Raamatunäitusel oli eksponeeritud Baskimaal ja Itaalias rahvusvahelistel näitus-konkurssidel osalenud tööd, mida varem Eestis ei ole avalikkusele näidatud. Meremuuseum on sobilik keskkond meretemaatilistele baski raamatutele nagu P. Loti "Islandi kalur" ja "St. Jean de Luz - piraatide linn". Välja oli pandud ka mitmed Ed. Rostandi "Cyrano de Bergerac´id" ja itaalia poeedi G. Leopardi "Lõpmatus´ed". Meremuuseumi oli kogutud viimasel 4 aastal valminud köite paremik, mida ei tasu nägemata jätta. Merenäituse korraldas Eesti Nahakunstnike Liit, Eesti Köitekunstnike Ühendus ja kujundas allakirjutanu. Näitus on avatud 10. märtsini.
Osalevad: Illu Erma, Rene Haljasmäe, Avely Jaave, Kiira Kadarik, Anne Kahar, Silvi Kalda, Marje Kask, Kadi Kiipus, Pille Kivihall, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Kristina Kruuse, Kadri Kuusk, Marielle Liivet, Ruuda Maarand, Luule Maar, Helen Maran-Poll, Reda Marks, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Liia Saluvee, Katrin Sasi, Tulvi-Hanneli Turo, Maarja Undusk.

Rene Haljasmäe




   
2. veebruaril olid Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja Taani Kultuuri Instituudi poolt korraldatud köitekunstialased loengud ja töökoda Hans Chr. Anderseni sünnilinnas Odenses. Tegevus toimus Taani Graafikamuuseumis, ümberkohandatud vanas tekstiilivabrikus, kus avati juba 11. jaanuaril isikupäraselt ümberköidetud Anderseni muinasjuturaamatud. Loengupäeval esinesid kunstnikud Lennart Mänd, Sirje Kriisa ja Tiina Piisang eesti köitelugu tutvustavate ettekannetega ja videotega. Filmi "Inkunaabli taassünni" valmimisprotsessi tutvustas ja näitas Rene Haljasmäe. Kolmkümmend asjahuvilist, kelle seas oli inimesi raamaturestauraatoritest mööblitisleriteni, oli kokku tulnud üle Taanimaa. Vastuvõtjad said inspiratsiooni ja üritus tunnistati mõlemapoolselt kordaläinuks.

Rene Haljasmäe



   
9. jaanuarist - 13. veebruarini on Eesti Akadeemilise Raamatukogu galeriis Tiia Eikholmi isiknäitus "Köide. Kiri. Kujundus". Näitusel on esindatud nii kunstniku vabaloominguna valminud kalligraafilised lehed ja nahkköited kui ka raamatukujundused. Köitekujunduses harrastab ta peamiselt dekoratiivset laadi, kasutades intarsiat, koloreeringut ning vooli. Kalligraafias toetub lihtsusele ning mustvalgele kontrastile. Eesti Akadeemilises Raamatukogus on ta kujundanud üle 20 väljaande.





 

Foto: Ivo Meisner