KALEVIPOEG
Nahkköited ETDM-i kogust.


Rahvuseepost „Kalevipoeg” on ajavahemikus 1857-2003 ilmunud 18 trükki. Eepose iga uue trüki ilmumine on ärgitanud köitekunstnike huvi seda nahka köitma. Esimesena köitis eepose nahka Eduard Taska 1935. aastal seoses eesti raamatu 400. juubeliga.

Taska traditsioone jätkates toovad 1950.-1960. aastatel loodud köited esile naha kui materjali kvaliteedi, mida toetab lihtne ja väärikas kujundus. Kompositsiooniks põimuvad dekoratiivne kirjakujundus ja figuraalsed- ja etnograafilised ornamendimotiivid. Tehnikatest on eelistatuimad lõike- ja joontehnika ning lamevool.

1970. aastatel muutus eesti köitekunstnike väljenduslaad julgemaks ja tehniliste võtete ampluaa avaramaks. Hakati kasutama enam kõrgvooli, põimet ja autoripoolseid tehnilisi eksperimente. Jõuliselt arhailise kujundisüsteemi loob Rita Tänav-Veldemann oma kõrgvoolis teostatud köidetega. Naima Suude on loonud terve sarja Kalevipoja-köiteid vanas heas põimetehnikas, tõstes esile naturaalse nahafaktuuri peeneid nüansse.

Eepose köite kujundus liigub küllaltki isepäi, ajast ja moest sõltumatuid radu pidi. Seoseid müüdiga püütakse kujutada sümbolite abil. 1980. ja 1990. aastatel lisandub abstraktne laad ja suureneb autoripoolne tunnetuslik suhe ainesse. Luule Maari, Kaja Kits-Karmi, Ella Summataveti jt. loodud köited väljendavad ilmekalt väga erinevaid märksüsteemide kooslusi, mis kõik omal moel aitavad meil mõista iidset müüti.

2003. aastal ilmunud „Kalevipoja” trükk Kristjan Raua illustratsioonidega põhjustas uue „Kalevipoja” nahkköidete tulva. Soliidsed ja väärikad on Tiina Piisangu köited, mis suunavad vaataja liikuma väljastpoolt sissepoole. Emotsionaalsust ja tundlikkust väljendab Sirje Kriisa loodud must-hall-punane „Kalevipoja” köide, kus köitekunstnik on loonud raamatukujundaja Andres Tali tööga harmoonilise koosluse.

Eesti rahva eepos kutsub meie loomeinimesi jätkuvalt Kalevipoega lahti mõtestama, kunstiliselt kujundama ja nii kaasaegsetele kui tulevastele põlvedele lähendama.

Kuraator: Anne Tiivel


< tagasi